Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikoolis
Pille Liblik
Alates 2010. aastast on koolidele antud suurepärane võimalus loovtöö abil toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist. Kõik Eesti koolides põhihariduse omandanud õpilased on saanud võimaluse teha läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö individuaalselt või kollektiivselt. Loovtöö tegemine peab toetama lapse õpihimu ja loovat eneseväljendust ning aitama kaasa õpilaste loovuse arendamisega seotud pädevuste kujundamisele dünaamilise protsessina. Kooli ülesandeks on seejuures luua õpikeskkond, mis soodustab loovust ja tavapärastest õppeainetest väljapoole mõtlemist.
Selleks, et III kooliastmes jõuaksid õpilased tõeliselt nauditava loovtööni, on vaja mitut asja. Esiteks peab õpilane oma arengu protsessis harjuma sellega, et hea tulemus kujuneb koos kasvamisega ning õpetaja peab mõistma, et nooremates kooliastmetes pannakse alus edukale loovtööle, mis on põhikooli lõpetamise üks tingimusi. Teiseks peab loovtöö tegemisel võrdselt väärtustama kõiki õppeaineid. Lõimingu korraldamisel nooremates klassides tuleb õpetajal osata näha, et selle abil luuakse eeldused lõimitud või läbivaid teemasid käsitleva loovtööni. Kolmandaks on õpetaja ülesanne kujundada ennekõike loovust ja uudseid lahendusi soosiv emotsionaalne õpikeskkond, milles õpilane tunneks, et tema arvamuse ja huvidega arvestatakse. Neljandaks tuleb silmas pidada, et erinevatel elu- ja ainevaldkondadel on oma mõtlemise printsiibid ning universaalsed juhendid ei toimi samasuguselt loodus- ja kunstiainete loovtööde juhendamisel. Viiendaks on loovtööde tegemise eesmärk nooremates kooliastmetes õpetada õppima, mitte ette valmistada eri valdkondade asjatundjaid ja teadlase loogika kõrval on oluline säilitada huvi erinevate võimaluste vastu. Seega on soovitatav alustada esimeses ja teises kooliastmes lihtsate ja õpilastele jõukohaste loovtöövormidega. Niisuguses teadlikus ettevalmistuses arenevad õpilaste loovvõimed ning kujuneb tema valmisolek loovtöö tegemiseks III kooliastmes.
Käesolev soovituslik juhendmaterjal loovtööde korraldamiseks koosneb kolmest osast ja lisadest. I osas on tähelepanu all loovuse arendamise ja toetamise teoreetilis-praktilised aspektid: artiklid loovuse toetamisest hariduses ja loovtööde läbiviimisest viisil, mis toetaks nii õpilaste arengut kui heaolu, loovad aluse kogu juhendmaterjalile.
II osa keskendub loovtööde läbiviimisele lähtuvalt õpilaste arengudünaamikast. Kogemusi oma tööst I ja II kooliastme õpilaste juhendamisel jagavad eri koolide õpetajad.
III kooliastme soovituslik juhend loovtööde läbiviimiseks toetub 2011. aastal valminud materjalile, mida on õpetajate töögrupp korrigeerinud ja täiendanud kõiki loovtööde läbiviimisega seotud aspekte.
Uusi materjale on ka lisades. Lisas I on toodud erinevaid loovtööde näited ainevaldkonniti, mis on esitatud kas terviktööna või loovtöö protsessi kirjeldusena. Lisa II artiklid pärinevad enamuses 2010. aasta juhendmaterjalist, uudseteks on I. Peili ja I. Vahteri „Uurimistöö koostamine loodusainetes“ ning M. Lehise kirjutis „Väljund leiutamisele kui loovtööle – õpilasleiutajate riiklik konkurss“.
Juhendmaterjal loovtööde koostamiseks III kooliastmes on avatud uute dokument, kuhu ootame täiendavaid näiteid.