Melika Kindel, Kolga Kool
Lihtsad loovharjutused ja -ülesanded tekitavad huvi, toetavad loovuse arendamist ning rajavad valmisoleku koostada loovtöid kolmandas kooliastmes.
Riiklikus õppekavas on sätestatud, et põhikooli lõpetamiseks on vaja sooritada loovtöö. Siin peaks õpetaja endalt küsima, kas loovtöö on kohustus või on see võimalus toetada õpilase loovust. Ühelt poolt on see kohustus õpilasele, teiselt poolt suur vastutus juhendavale õpetajale, mis tähendab õpilase võimete tundmist ning tema huvide arvestamist.
Aga mõtelgem loovtööst kui võimalusest, mis aitab leida noore jaoks sobiva õpimeetodi ning väljundi üldpädevuste, üldvõimete ja erivõimete arendamiseks, mis garanteerivad eduelamuse ning motiveerivad õpilast lahendama uusi õppeülesandeid. Samas ei tuleks karta ebaõnnestumisi, sest mõni asi ei lähe päris nii, nagu on plaanitud. Kolga koolis oleme lähtunud sellest, et kõige olulisem pole mitte perfektne lõpptulemus, vaid protsess ise ning õpilase oskus seda analüüsida.
Sarnaselt kolmanda kooliastme loovtööga on võimalik rakendada neid komponente nooremateski astmetes – harjutada juba alates esimestest klassidest õppekavast/ainekavast lähtuvaid tegevusi ja õpiülesandeid. Näiteks on Kolga kooli õppekavas 1. klassis valikainena draamaõpetus, mis toetab õpilaste suulise eneseväljendusoskuse kujundamist ning suurendab lastes julgust esineda ja arvamust avaldada. Et olla julge ja hea esineja, selleks tuleb harjutada.
Iga päev kasutavad meie kooli klassiõpetajad õpilase loovust toetavaid ning arendavaid meetodeid, nt keelelised ja matemaatilised loovharjutused, väikeste etüüdide lavastamine, probleemülesannete lahendamine, ent ka vaba vestlus ja arutlused. Mõistagi ei pruugi iga loominguline ülesanne või harjutus olla seotud loovtööga. Selles artiklis näitena toodud õpiülesandeid esimeses ja teises kooliastmes võib vaadelda ka loovtööna, kuivõrd tegu on juhendatud õppega, mille vältel rakendab õpilane iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ning kinnistab ja täiendab koolis õpitut.
Allpool keskendun Kolga koolis korraldatud rühmatöödele ja projektidele, milles sisalduvad järgmised tahud:
- tegemiseks kuluv aeg (ajamahukad);
- eesmärgid ja eeldatavad õpitulemused, mille sõnastab õpilane koos õpetaja või lapsevanemaga;
- õpilase sõnastatud tegevuste ja kogemuse kirjeldus;
- õpilase kogemuse vahendamine kuulajaile;
- tagasiside (õpetajalt, kaasõpilastelt, ekspertidelt).
- Loovtööd esimeses kooliastmes
Kuigi meie kooli õppekava seda otseselt ette ei näe, on algklasside õpetajad viimasel kolmel aastal suunanud 2. ja 3. klassi õpilasi tegema ka mahukamaid projektitöid. Osa neist on individuaalsed, osa tehakse rühmatöödena. Üldjuhul ei ole ühist teemat ette antud, õpetaja on lähtunud oma klassi õpilastest ja nende huvidest. Kõik teemad on olnud ainekavaga seotud ning õpiülesandeid on võetud õpikutestki ja õpetaja on need edasi arendanud suuremateks loovtöölaadseteks ülesanneteks.
Ülesandeid koostades on õpetajad pidanud silmas järgmiste pädevuste kujundamist: tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas; oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
Näide 1. Projektitöö
- klassi õpilaste ülesanne oli teha vabalt valitud teemal projektitöö, mille tulemus oleks eseme, mängu, raamatu vms valmistamine. Õpetaja soovitus oli, et juhendajad oleksid lapsevanemad. Töö pidi valmima ühe kuu jooksul.
Ajagraafik oli järgmine:
- Projektitöö teema valimine
- Kavandi koostamine (mida teen, millest ja kuidas valmistan, sh töövõtted, kes juhendab) ja selle tutvustamine õpetajale
- Projektitöö tegemine
- Projektitöö tutvustamine algklasside õpilastele
Projektitöö käigus valmisid lemmikretseptidega kokaraamat, vilditud kott tahvelarvutile, heegeldatud õlakott, kraapimismaja kassile, videomäng, juhitav legotank, villapadi, metsaraamat, tuulekell, linnumaja jpm.
Töö suulist esitlust harjutati eesti keele tunnis. Õpetaja tutvustas esinemise reegleid, juhtides tähelepanu korrektsele keelekasutusele, ning aitas sõnastada esitluse teksti. Esinemine ja esinemise järjekord mängiti enne klassikaaslastega läbi ning seejärel esitleti projekti kaasõpilastele ja nn komisjonile, kuhu kuulusid tehnoloogiaõpetaja, huvijuht ja raamatukoguhoidja. Komisjon tunnustas kõiki õpilasi diplomiga, kuhu oli märgitud tööd iseloomustav tunnuslause.
Kaasatud olid lapsevanemad ning nende tagasiside oli väga positiivne. Nad hindasid kõrgelt võimalust koos lastega midagi luua. Selle klassi puhul kujunes projekt heaks näiteks kooli ja kodu koostöö kohta.
Näide 2. Raamatu koostamine
- klassi õpilased said ülesande kirjutada omaloominguline jutuke, kus tegelasteks on loomad. Aega oli paar nädalat ning raamatut valmistati ette eesti keele, kunstiõpetuse ja informaatika tundides.
Jutu ülesehitus kavandati koos õpetajaga. Arutleti, milline võiks olla sissejuhatus, teemaarendus ja lõpplahendus ehk kokkuvõte. Seejärel valmisid juttude mustandid. Töö lõppvariant vormistati arvutikirjas, kõik jutud paigutati erinevatele lehekülgedele. Seejärel illustreeriti ning köideti raamat käsitsi. Iga õpilane tutvustas oma raamatut klassikaaslastele ja raamatukoguhoidjale, kes andis õpilastele tagasisidet, keskendudes teksti ja illustratsioonide seotusele, ning tunnustas õpilasi kui väikesi kirjanikke.
Näide 3. Teaduskatsed
Õpilased said ülesande valida teaduskatse, mida nad sooviksid teistele tutvustada. Kui valik oli tehtud, kirjeldasid õpilased katset ja selle sisu õpetajale. Seejärel tuli kodus katset harjutada.
Õpilased täitsid käsitsi töölehe, kuhu pandi kirja:
- katse nimetus;
- katseks vajaminevad vahendid (mida vajan);
- katse kirjeldus (mida ja kuidas teen);
- järeldus;
- allikas, kust katse pärit oli.
Ülesande juurde kuulus katse kirjelduse vormistamine arvutis, nii et õpilased harjutasid ka tiitellehe koostamist (lisa 1).
Eraldi harjutasid õpilased eesti keele tunnis korrektset esinemist ning katsete tutvustused mängiti kõik läbi. Teaduskatsete tund toimus väikeses saalis. Sellest olid kutsutud osa saama kõik algklasside õpilased ja õpetajad. Iga õpilast tunnustati tänukirjaga.
Näide 4. Animatsioon muinasjutu ainetel
- klassis loodi rühmatööna animafilme August Jakobsoni muinasjutu „Siil praeb sitikat” ainetel. Filmid valmisid kahe nädala jooksul eesti keele tundides. Ülesande juhendi koostas õpetaja, rühmad kirjutasid ise stsenaariumi ja jagasid ametid (lavastaja, kunstnik, operaator). Ühiselt kujundati muinasjutu taust, joonistati tegelased ning lisati tekstimullid. Õpilaste ülesanne oli ka filmimine, samas kui filmid monteeris kokku õpetaja. Animatsioone esitleti ajaveebis http://kolgakoolmarge.blogspot.com.ee/2016/02/2-klassi-multifilmide-projekt.html.
Animafilmi valmistamine on mahukas rühmatöö, mida on mõistlik plaanida õppetundidesse. Nii saab õpetaja rühmade tööd suunata ja aidata, kus vaja, ning anda kujundava hindamise käigus tagasisidet. Kõigil rühmadel oli ühesugune ülesanne ning aluseks sama muinasjutt. Rühmatöö aitab kujundada õpilastes sotsiaalseid oskusi, harjutada rollide jagamist ning vastutuse võtmist, pakkudes rõõmu koostegemisest. Rühmatöö toetab ka arglikku ja tagasihoidlikku õpilast.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et näitena toodud projektitööd hõlmavad komponente, mis sisalduvad ka kolmanda kooliastme loovtöös. Oluline on oma töö eesmärgistamine, protsessi kavandamine, selle hilisem kirjeldamine ja analüüs ning kogemuse jagamine ehk tehtu tutvustamine teistele. Algklasside õpilastele võib põhiküsimused esitada järgmiselt:
- Mida ma teen?
- Kuidas ma teen?
- Mida selle käigus õppisin?
Lisaks sellele on vaja arendada õpilastes kuulamisoskust ning pakkuda neile võimalust anda kaasõpilastele tagasisidet. Väga tähtis on harjutada lapsi tagasisidet vastu võtma ja õppida seda arvestama. On tänuväärne, et klassiõpetajad kaasavad projektide juurde teisi õpetajaid ning kooli töötajaid. Mõistagi innustab õpilast raamatukoguhoidja tunnustus väikesele kirjanikule või tehnoloogiaõpetaja kiidusõnad puidust linnumaja meisterdajale ja arvutimängu autorile.
Loovtööd tehes areneb õpilase algatusvõime, õpimotivatsioon, väljendusoskus ja analüüsivõime. Loovtöö protsesside läbimängimine (ülesande ja eesmärgi seade, töö etappide ning ajakava kavandamine, tulemuste suuline esitlemine) aitab juba algklassidest alates õpilasi ette valmistada loovtööks, mis tuleb sooritada põhikooli viimaseil aastail.
- Loovtöö võimalusi teises kooliastmes
Põhikoolis lisandub tunniplaani järjest erinevaid õppeaineid ning palju sõltub aineõpetajate koostööst, kuidas teemasid ja ülesandeid lõimida. Et valmistada õpilast ette loovtööks, tuleks tähelepanu pöörata neile õpiülesandeile, mis kujundavad õpilase iseseisvust, algatusvõimet ja loovat mõtlemist ning aitavad õpilasel töö ja kogemuse kaudu õppimist väärtustada.
Mitu aastat on meie kooli ajalooõpetaja rakendanud projektiõppemeetodit, et valmistada kammkeraamilisi savipotte: voolida ja kevadel arhailisel meetodil põletada eset kooli lähedal asuval maapõletusplatsil. Selleks tegevuseks sobiva platsi rajasid mõni aasta tagasi 8. klassi õpilased oma loovtööprojekti tehes. Samal ajal valmis rühmatööna nooremate õpilaste jaoks veebis muinaskeraamika-teemaline juhendmaterjal (https://kolgamuinaskeraamika.wordpress.com/), mis on kakskeelne, kuna sel aastal olid meie kooli õpilaste loovtööprojektid seotud Nordplus Juniori programmist rahastatava rahvusvahelise koostööprojektiga.
Keraamiliste pottide valmistamine on protsess, milles on olulised nii teadmised kui ka kogemused. On tõsiasi, et lõpptulemus, s.o kasutuskõlbliku keraamilise poti valmimine, ei ole alati garanteeritud, sest hoolega voolitud pott võib kuivamise või põletamise ajal puruneda. Õppimise seisukohalt on see tähtis kogemus, kuna ebaõnnestumised sunnivad otsima seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel ning võimaldavad uuesti proovides teistsuguseid lahendusi leida.
Võib öelda, et õpetajad rakendavad rühmatööd päris palju, kuna see õpetab teisi arvestama, õpilane harjub koostegemisega ning rühmas vastutuse võtmisega. Sageli lõpeb rühmatöö esitlusega kaasõpilastele.
Loovtöö võib olla ka ühise ajalehe koostamine. Tavaks on saanud, et 6. klass annab jõulude eel välja ajalehenumbri. Õpiülesanne teostub eesti keele ja informaatika lõiminguna ning lehe kokkupanemises osalevad kõik õpilased. Igaüks peab kirjutama vähemalt ühe loo (uudis, intervjuu vms); teised rollid (peatoimetaja, kunstnik, küljendaja) ja vastutusalad (sport, kultuur, meelelahutus jms) lepitakse omavahel kokku. Valminud ajalehe numbrid lähevad müüki ning saadud tulu pannakse klassi kassasse. Õpilased on motiveeritud ja võtavad ajalehe koostamist tõsiselt.
Kuivõrd loovtöö kirjaliku osa koostamine ja selle nõuetekohane vormistamine on osutunud õpilastele üheks keerukamaks ja seetõttu võrdlemisi ajamahukaks ülesandeks, siis tuleb seda enne mõistagi harjutada, et teadmised jõuaksid praktiliste oskuste kaudu kinnistuda.
6.–7. klassi õpilased on suutelised koostama õppeaineid lõimiva referaadi. Seda ülesannet täites harjutatakse nii infootsingut, allikakriitilist käsitlust kui ka korrektset viitamist; kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamise kõrval omandatakse kirjaliku töö struktureerimise ja vormistamise oskus. Niisugune õpiülesanne suunab kasutama kooli kirjalike tööde koostamise juhendit.
Kokku võttes võib öelda, et esimese ja teise kooliastme loovülesanded ning -harjutused on ettevalmistus järgmisteks etappideks – kolmanda kooliastme loovtöö ja gümnaasiumi uurimistöö ning praktilise töö koostamiseks. On ju õppimine pidev protsess.