LOOVTEGEVUSED KIRJANDUSTUNNIS

Kirsi Rannaste, Edward Kess

Kirjanduse kui kunstiaine õpetaja üks ülesandeid on arendada õpilaste loovust, julgustada ja innustada õpilaste innovaatilist mõtlemist. Seda võimaldavad mitmesugused loovtegevused ja -ülesanded, mis rikastavad õppeprotsessi ja soodustavad ka tekstimaailma paremat mõistmist. Järgnevas esitletakse valikuliselt mõningaid kirjandustunnis kasutatavaid loovülesandeid.

Ajaloolise jutustuse/romaanikatkendi kirjutamine

Ajaloolise romaani žanri tutvustamise või ajaloolise romaani lugemise järel koostab õpetaja nimekirja ajaloolistest paikadest ja ajalooperioodidest, mis võiksid õpilastele huvi pakkuda. Nende hulgas võivad olla Ameerika enne Kolumbuse avastamist, Jaapan samuraide ajastul, vana Egiptus, Kreeka või Rooma, keskaegne Euroopa jne.

Õpilased teevad õpetaja juhtimisel reisi ajamasinaga: „Sulgege silmad. Astuge ajamasinasse ja kuulake masina mürinat, kui see viib teid just sellisesse aega ja kohta, millest te olete äsja lugenud. Aega ja kohta, mis teid huvitab… ja siin te olete! Te astute ettevaatlikult masinast välja ning vaatate enda ümber. Keda ja mida te näete? Mida te kuulete? Mida inimesed teevad? Mis üllatab teid ümbritseva puhul enim? Püüdke jätta meelde nii palju detaile, kui suudate, et suudaksite neist rääkida, kui naasete olevikku – mis on just praegu.“

Seejärel kirjutavad õpilased kiiresti üles oma märkmed ning „taasloovad“ nii kiiresti koha ja aja, kuhu nad reisisid. Kasutades neid elemente kirjutavad õpilased ajaloolise jutustuse või katkendi ajaloolisest romaanist, pidades kirjutamisel silmas järgmist:

• kõik tegelased peavad käituma realistlikult;
• tegelased on dilemma ees, mis on omane antud perioodile;
• kohad ja sündmused on detailselt kirjeldatud;
• tegevus toimub konkreetsel ajajärgul ja konkreetses kohas;
• reaalsed sündmused võivad olla segatud väljamõeldud sündmustega;
• tegelaste dialoog väljendab seda, mida inimesed oskasid ja teadsin valitud ajal.

Ajaloolise jutustuse/romaani katkendi kirjutamine on loominguline alternatiiv tavapärase essee või kirjandi kirjutamisele. Sarnast töökäiku järgides võivad õpilased kirjutada ka romantilise, realistliku, naturalistliku või modernistliku romaani katkendi.

Eluloo kirjutamine

Miks mitte kirjutada loominguliselt kirjanikest või kirjandusteose tegelastest? Me loeme elulugusid, sest teatud huvide ja väärtushinnangutega inimesed huvitavad meid, me õpime neid inimesi paremini tundma, kui me uurimine nende (elu)lugusid ning lõpuks avastame ka enda kohta midagi uut.

Raamatutegelase internetilehekülg või profiil suhtlusportaalides

Rakendamaks IKT-oskusi, võib lasta õpilasel koostada tegelasele interneti lehekülg või luua konto Facebookis, Twitteris, Orkutis vm. Õpilase töö teesmärk on tegelase mitmekülgne tutvustamine, võimalik on ka raamatuüleseks minemine.

Kirjaniku päevik

Õpilased loevad kirjaniku elulugu ning valivad viis sündmust, mis iseloomustavad peamisi pöördepunkte kirjaniku elus. Õpilased kujutavad ette, et nad elavad ja hingavad nii, nagu valitud inimene valitud sündmuste ajal, ning kirjeldavad läbielatut, kasutades detaile inimese kohta. Näiteks lugenud O. Wilde’i biograafiat (B. Belford „Oscar Wilde : Vaieldamatu geenius“) või siis õpiku teksti O. Wilde’ist, püüavad õpilased näha elu läbi tema silmade. Lõpuks kirjutavad õpilased lehekülje kirjaniku fiktiivsest päevikust. Antud kirjaniku puhul võib fiktiivse päeviku näiteks tuua ka P. Ackroyd’i teose „Oscar Wilde’i viimane testament“.

Veel võimalusi

• Paaristöö vormis valivad õpilased kaks umbes samal ajal elanud kirjanikku või siis loetud teose kaks tegelast ning kirjutavad nende nimel teineteisele kirja.
• Õpilased teevad autori elust lugedes märkmeid ning kirjutavad neid märkmeid kasutades autorile kirja, et selgitada välja, missuguse inimesega on tegemist, mis on ajendanud kirjanikku kirjutama jne. Hiljem vahetatavad õpilased kirjad ning kehastuvad kirjanikuks, kes vastab omakorda kirjutaja küsimustele.
• Õpilased kirjutavad sketši või lühinäidendi, mis keskendub autori või tegelase saavutustele.
• Õpilased kirjutavad dramaatilise monoloogi, milles valitud tegelane räägib oma elust.

Õpetaja julgustab õpilasi kasutama erinevaid allikaid: entsüklopeediaid, internetiallikaid, ajakirjandusväljaandeid jne.

Raamatutegelase ajaveeb

IKT-vahendeid rakendades on õpilastel hea võimalus koostada raamatutegelase ajaveeb. Blogosfääris saab õpilane kirjutada end ühe tegelase rolli, kujutades ette tegelase igapäevaelu, kajastada tema mõtteid ja suhtekommentaare.

Ajalehe erinumber loetud romaani kohta

Kasutades sobivaid programme, koostavad õpilased (individuaalselt või rühmatööna) romaani kohta (linn, maa, riik; sündmused, tegelased jne) ajalehe erinumbri. Erinumbris võivad olla esindatud järgmised meediatekstide liigid: (lühi)uudis, intervjuu, olemuslugu, repotaaž, lisada võib reklaame, fotosid jne

Tekstist filmistsenaariumiks

Õpilased kirjutavad loetud teose põhjal filmistsenaariumi, mis keskendub 1–2 stseenile teosest. Seejärel luuakse (rühmatööna) kostüümid tegelastele, valitakse näitlejad, harjutatakse stseene ning filmitakse stsenaariumis ettenähtu kaameraga. Rühmatööna valminud filme esitletakse klassile.

Õpetaja valib katkendi loetud teosest (kas kõigile sama või igale rühmale erineva). Tegemist võib olla ka teosega, mille põhjal on juba film tehtud, mis annab hiljem võimaluse õpilaste tehtut professionaalide omaga võrrelda.

Õpilased kirjutavad oma teksti põhjal kaameravõtete jaoks stsenaariumi, püüdes selles vastata järgmisele küsimustele.

• Mida ütleb tekst?
• Mida kaamera näitab?
• Mida räägitakse?

Näidis:

1. Mida ütleb tekst?

Noormees oli sageli üsna üksi. Ta teadis, et tal polnud kellelegi midagi pakkuda.

2. Mida kaamera näitab?

Kaamera on noormehe seljataga, vaadates üle tema. Kaamera näitab tütarlapse nägu, kui ta noormeest kuulab.

3. Mida räägitakse?

Noormees: „Ma tunnen ennast mõnikord väga üksikuna. Ma tunnen, et mul ei ole teistele midagi pakkuda.“

Filmistsenaariumi kirjutamisel võivad õpilased muuta teose tegevusaega (viia selle minevikku või tulevikku) ning kohta, nt E. A. Poe novelli „Ovaalne portree“ tegevus aastal 2030 Marsil või isegi kosmoselaeva pardal.

Kuuldemäng valitud katkendist

Õpilastel on enamasti lindistamisfunktsiooniga telefonid. Seetõttu on hea lasta neil valitud raamatukatkendeid dramatiseerida ning kuuldemänguna lavastada. Enne tuleb tutvustada audioteatri eripära. Kuuldemängu tegemise võimalust pakub ka Türi ringhäälingumuuseum.

Situatsioonikomöödia

Õpilased kirjutavad (individuaalselt või rühmatööna) esimese osa televisoonis esitatavale situatsioonikomöödiale, mis põhineb loetud teose tegelaste tegutsemisel. Õpilased kirjutavad stsenaariumi, keskendudes ühele või mitmele võtmesündmusele, mida võib muuta loo huvides, valivad osatäitjad ning filmivad stseeni klassis näitamiseks. (Õpilased võivad seda klassis esitada näidendi vormis.)

Reklaamikampaania

Õpilased korraldavad loetud kirjandusteose või selle kirjandusteose põhjal valminud filmi reklaamikampaania. Kampaania läbiviimiseks valmistavad nad kirjandusteost kajastavad plakatid raamatupoe jaoks, kirjandusteose või filmi reklaamid raadiosse, televisiooni, ajalehtedesse, ajakirjadesse jne

Lauamäng

Õpilased koostavad lauamängu teose tegelaste ja romaani võtmesündmuste kohta. Mängu juurde on vaja koostada ka mängu kirjeldus ning reeglid.

Teose kodulehekülg

Õpilased loovad loetud kirjandusteose kodulehe, millel peavad olema esindatud kõik olulised märksõnad: autor, romaani ülevaade, tegelaste iseloomustus, olulised sündmused jne.

Vestlussaade

Õpilased kirjutavad stsenaariumi vestlussaatele, mille külalisteks on loetud kirjandusteose peategelased. Saatejuht intervjueerib tegelasi, esitades neile küsimusi nende käitumise ja võtmesündmuste kohta. Veslussaate võib ka filmida, et seda hiljem kaasõpilastele näidata.

Vestlussaate organiseerimiseks on ka järgmine võimalus: õpilased mõtlevad rühmatööna välja küsimused, mida nad tahaksid nn kirjandusteadlastelt loetud teose kohta küsida. Õpilaste hulgast valitakse 3–4 paremat kirjanike elulugude ja teoste tundjat ning nendest saavad vestlussaate külalised. Õpilaste hulgast valitakse ka saatejuht. Järgnevalt kehtestatakse mängureeglid ning viiakse „saade” läbi.

Fotoraamat

Õpilased koostavad loetud teose põhjal fotoraamatu, milles sisalduvad fotod illustreerivad teoses toimuvat. Fotoromaan võiks olla võimalikult raamatutruu. Kindlasti peaks teadvustama õpilastele fotode viitamist.

Pealtnägija raport/aruanne

Õpilane on olnud tunnistajaks tähtsale sündmusele, mis toimub loetud romaanis, jutustuses või näidendis, ning ta peab kirjutama oma päevikusse sissekande, mis kirjeldab nähtut.

Õpilane valib loetud teosest ühe olulise sündmuse ning teeb selle kohta märkmeid. Seejärel valib ta tegelase, kellel võib toimunu kohta huvitav vaatepunkt olla. Õpilane võib ka ise luua tegelase, kes oli sündmus(t)e tunnistaja. Õpilane kasutab minajutustaja vaatepunkti ning peab meeles pidama seda, et ta ei saa lugeda teiste tegelaste mõtteid. Seejärel kirjutab ta sissekande oma päevikusse. Päeviku vorm eeldab, et õpilane peab kajastama ka valitud tegelase emotsioone ja reaktsioone toimuvale. Et sissekanne oleks usutavam, tuleb lisada ka detaile.

Autori kommentaarid

Õpetaja valib tekstkatkendi (soovitavalt tegelastevaheline dialoog) ning jätab sellest välja kõik väljendid selle kohta, kuidas tegelased räägivad. Õpilased otsustavad rühmades, kuidas tegelased üksteisega räägivad. Lihtsamaks muudab ülesande see, kui õpetaja jagab õpilastele ka väljajäetud fraasid ning palub need õigesse lünka paigutada. Ülesanne suunab õpilasi analüüsima tegelasi ning nendevahelisi suhteid.

Laused teosest

Õpetaja valib loetavast teosest või teose peatüki igalt leheküljelt ühe lause, mis viitab otseselt või kaudselt teoses toimuvale. Iga rühm saab komplekti selliseid lauseid ning peab määrama lausete järjekorra. Enne seda  arutletakse selle üle, mis loos toimub ning kuidas iga lauset teose kontekstis interpreteerida. Iga rühm kannab oma tulemuse klassis ette. Järgneb õpetaja lühiesitlus või õpilastele tehakse ülesandeks tekst kodus läbi lugeda.

Märksõnade põhjal teosest ettekande kokkukirjutamine

Õpetaja peab eeltööna kirjutama võimalikult palju teost iseloomustavaid märksõnu. Kui õpilased klassi tulevad, saab iga õpilane oma sõna (mees, öö, hobune jm). Tunnis moodustatakse rühmad. Rühm peab tegema ettekande teosest, kasutades võimalikult palju oma märksõnu ning leidma teosest seoseid.

Tegelase videopäevik

Ülesanne on väga lihtne: jaga (soovitavalt) õpilaste paaride vahel ära võimalikult palju raamatutegelasi. Iga meeskond peab tegema tegelase videopäeviku. Tulemus on seda väärt.

Animafilmi tegemine

Multifilm raamatust on hea viis näha romaani pildiliselt. Kui otsest multifilmitehnikat ei ole, siis on abiks ka tavaline digikaamera, millega kaaderhaaval pilti tehes saab loo jooksma panna. Eeltööna võiks õpilastele selgitada kaadri, stsenaariumi ja piltstsenaariumi mõisteid.

Maakaart või plaan

Joonistada meeskonnatöös suurtele paberitele kirjandusteose sündmustiku toimumise kohta maakaart, kus peal kõik olulised sündmuspaigad võimalikult täpse visioonina. Oluline on võimalikult palju täpsustavaid märkusi juurde kirjutada. Ülesanne visualiseerib tegevuspaiku.

Luulegrafiti

Üks niisama seisev sein katta luuletustega grafitilikult. Kunstikäega õpilastele väärt ülesanne, samas hariv ja luulet väärtustav ülesanne.

Travestia

Kirjandusteosest travestia kirjutamine nõuab teose head tundmist, fantaasialendu ja julgust.

KIRJANDUS

• Duff, A., Maley, A. 1999. Literature. Oxford University Press
• Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetiste sari „Tervikteoste käsitlemine“
• Frank, C. Rinvolucri, M. Creative Writing; Activities to help students produce meaningful texts. Helbing Languages, 2007.
• Hose, C. How to Write a Character Sketch for Literature Class. http://www.ehow.com/how_5042570_write-character-sketch-literature-class.html
• Ingermanson, R., Economy, P. 2011. Romaani kirjutamise õpetus võhikutele. Ersen.
• Kartha, D. Creative Writing Exercises. (http://www.buzzle.com/articles/creative-writing-exercises.html)
• Kess, E. 2007. Kirjandus pakub ja vajab võimalus. – Haridus, nr 7–8.
• http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/21-23.pdf
• Kidron, A. 2010. Kirjutaja käsiraamat. Mondo.
• Lips, M. Mäekivi, Ü. 2011. Loovus. Tallinn: Koolibri.
• Popular Creative Writing Activities for Literature. http://www.teachervision.fen.com/creative-writing/literature/54700.html
• Ramet, A. 2010. Creative Writing. How to Books Ldt.
• Sansom, P. 2007. Writing poems. Bloodaxe Books Ltd.
• Wright, A., Hill, D. A. 2008. Writing Stories: Developing language skill through story making. Helbing Languages.