Imbi Henno, Tallinna Ülikool, 2010
Artikli eesmärk on anda ülevaade karjääriteadlikkuse kujundamisega seotud rõhuasetustest uues õppekavas ja pakkuda soovitusi karjäärisuunitluse läbiviimiseks loodusainete tundides. Artikkel annab ülevaate ka õpilaste loodusteadustealasest karjääriteadlikkusest ja tulevikule suunatud huvist õppida loodusteadusi gümnaasiumi lõpuklassides.
Sissejuhatus
Loodusteaduste ja tehnoloogiaga seonduvad kõik inimtegevuse sfäärid: tootmine, riigi kaitsevõime, tervis, haridus ning üha enam ka kunstid jne. Kuigi loodusteaduslikud ja tehnoloogiaalased teadmised on olulised, ei ole viimase 15 aasta jooksul suurenenud noorte huvi asuda õppima loodusteadusi ja tehnoloogiat. Põhjusi on kindlasti mitmeid, kuid uuringud viitavad ka võimalusele, et loodusainete õppimise ja õpetamise protsessis ei pöörata piisavalt tähelepanu õpilaste karjääriotsuste tegemiseks vajalike teadmiste ja hoiakute kujundamisele. Motivatsioon ja pühendumus mõjutavad nii õpinguid kui ka karjäärivalikuid ja edukust tööturul.
Euroopa Komisjoni (Noorte … 2007) raportis märgitakse, et haridussüsteemid peaksid pakkuma tõhusat ja mitmekülgset haridust, arendama inimeste loomingulist potentsiaali ja iseseisvust ning kindlasti vältima vastuolude tekkimist tööturuga.
Karjääriõppe rõhuasetused 2011. aasta õppekavas
Karjäärisuunitlust on Eesti koolides erineval moel korraldatud juba palju aastaid. Üldiselt määratleb karjääriõppe sisu, mahu ja vormi riiklik õppekava. Näiteks tavapäraste koolitasandi karjäärinõustamisteenuste kõrval tuleks lähtudes 2002. aasta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast käsitleda kõikides ainetes läbivat teemat „Tööalane karjäär ja selle kujundamine”. 2011. aastast kehtima hakanud riiklik õppekava sätestab karjääriõppe rakendumise õppesisuna gümnaasiumi jaoks kaks võimalust: nii valikkursusena „Karjääriõpetus” kui ka läbiva teemana „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” (Gümnaasiumi … 2011). Uue gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätestab järgmise üldpädevuse: Gümnaasiumi lõpetades peab õpilane olema suuteline hindama oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskama ette näha võimalikku edu ja ebaedu, olema teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskama hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandama oma karjääri. Samuti rõhutatakse õppekava § 12-s, et gümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (2010) § 22 sätestab, et õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine, arvatakse õppetundide hulka.
Karjääriõpe on õppeprotsessist osa, mis arendab õpilases teadlikkust iseendast ning kus õpilane omandab teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja erinevatest õppimisvõimalustest. Karjääriõppe tulemuseks on see, et õpilasel kujunevad hoiakud, mis soodustavad sisenemist kaasaegsesse töömaailma, iseseisvate ja teadlike karjääriotsuste tegemist ning ka valmisolekut elukestvaks õppeks. (Karjääriõpe … 2008) Seega, karjääriõpetus on õppeaine, mis kujundab õpilases teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (Lehtsalu 2010).
Gümnaasiumi õppekava loodusainete valdkonna üks üldeesmärke on, et gümnaasiumiõpilane peaks oskama teha põhjendatud otsuseid karjääri valides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks. Seega, lisaks karjäärinõustamisele ja õpilase võimalusele valida valikaine või -kursus karjääriõpe, tuleb kõikides loodusainetes kujundada õpilaste karjäärialast teadlikkust ja tutvustada neile loodusteadustega seotud elukutseid. Iga loodusainete õpetaja võiks oma edukust õppeprotsessi kujundamisel hinnata mitte niivõrd selle mõõdupuu järgi, kui mitu õpilast saavutas tema aines kevadel gümnaasiumi lõpueksamil hiilgava tulemuse, vaid selle järgi, kui mitu õpilast avaldas samal suvel soovi asuda õppima loodusteadustega seotud erialadel.
Karjääriinfo loodusainete tundides
Üheks tõhusaimaks indikaatoriks, mis näitab noorte ettevalmistumist tööturule sisenemiseks, on muidugi loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse (edaspidi loodusteaduslik kirjaoskus) tase. Hea tase on edu pandiks nii koolis kui hiljem ka tööturul. Samas ei tohiks õpetajad põhiteadmisi kujundades unustada mainimast, mida nende teadmistega edaspidises elus peale hakata. Uuringud näitavad, et koolis läbitav õppekava mõjutab õpilaste elukutsevalikut vägagi (Te Riele ja Crump 2002). Õpilastel on õigus teada, mida ja miks nad õpivad. Kui õpilane teab, et mingit konkreetset loodusteaduslikku teadmist saab reaalses elus rakendada, tõuseb õpimotivatsioon ning uurimused näitavad ka seda, et kui koolis tutvustakse õpilastele teadustegevuse olemust, siis kalduvad õpilased ka rohkem selle kasuks otsustama (Jacobs jt 1998). Karjäärisuunitlus peaks olema seotud iga õpetatava loodusteadusliku teemaga. Sel viisil võib õpilastel kujuneda huvi mõne konkreetse loodusteadusliku valdkonna vastu. Kui õpilased ei tea, mida õpitavate teadmistega tulevikus peale hakata, siis ei saa ka eeldada, et õpilasel võiks kujuneda suur soov minna õppima loodusteadusi. (Lond 2010)
Uurimused näitavad nii seda, et õpilaste tööturualased hoiakud ja sihid kujunevad välja varakult (Furlong ja Biggart 1999; Paa 2000), kui ka seda, et kui näiteks 15-aastastel õpilastel on tööturualased sihid, siis keskkoolis võivad need olla juba muutunud (Hall ja Kelly 1995; Jacobs jt 1991; Kelly 1989). Powell ja Luzzo (1998) näitavad, et vanemate klasside õpilaste ootused tööturu suhtes on üldiselt madalamad kui põhikoolis. Õpilaste meelemuutuste taga võivad olla nii kriitilisemad hoiakud kui ka ebapiisav informatsioon võimalike karjäärivalikute kohta. Teised uurijad viitavad ka asjaoludele, et õpilased väidavad, et kool ei paku neile tööturule sisenemiseks asjakohaseid oskusi ja ettevalmistust (Taylor 2002). Põhikooliõpilastel võib ju olla välja kujunenud nn sümpaatia teatud eluvaldkonna vastu, kuid puuduliku karjäärisuunitluse tulemusena võib juhtuda, et keskkoolis varasemad sümpaatiad unustatakse. Siin võiksid loodusainete õpetajad palju enam õpilasi nõustada ja abistada neid elukutsevalikute tegemisel.
Ülevaade lõpuklasside õpilaste loodusteadustealasest karjääriteadlikkusest ja tulevikule suunatud huvist õppida loodusteadusi
Rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm PISA 2006 uuris, kuivõrd teadlikud olid 15-aastased õpilased sellest, mida loodusteaduslike oskuste abil elus võib saavutada ja milliseid loodusteaduste õppimise võimalusi ning tingimusi kool neile pakub (PISATM … 2007). Üldiselt olid Eesti 15-aastased õpilased PISA 2006-s huvitatud loodusteaduste õppimisest, kuid ainult väike osa neist nägi endale tulevikus rakendust loodusteadustes. 62% Eesti õpilastest nõustus sellega, et loodusteadused on edaspidisteks õpinguteks kasulikud, ja vähem kui OECD riikides keskmiselt nägid õpilased end tulevikus tegelemas loodusteadustega. Ainult 14% Eesti õpilastest (OECD riikides keskmine 21%) soovis veeta oma elu tippteadusega tegeledes ja 26% Eesti õpilastest (OECD riikides keskmine 37%) töötada loodusteadustega seotud erialadel (Henno jt 2007). Lisaanalüüsid näitasid veel, et Eesti õppekeelega koolide õpilaste informeeritus loodusteadustealasest karjäärist oli märksa väiksem kui vene õppekeelega koolide õpilastel. 56% vene ja ainult 31% eesti õppekeelega 15aastastest õpilastest väitis, et nad on informeeritud tööturul olevatest loodusteadustealastest kutsealadest (Henno 2010).
Kuna PISA kasutab usaldusväärset metoodikat ja välja on töötatud teaduslikele alustele tuginevad hindamispõhimõtted, siis kasutades samu PISA taustaküsimusi, viidi sarnane uuring läbi ka Eesti gümnaasiumiõpilaste hulgas. M. Lond uuris 2009/10. õppeaastal eesti ja vene õppekeelega koolide 11. ja 12. klasside õpilaste instrumentaalset ja tulevikule suunatud huvi õppida loodusteadusi ning seda, kuidas õpilaste arvates valmistavad koolid neid ette loodusteadustega seotud karjääriks.
Pikaajalised uurimused on näidanud, et instrumentaalne (väline) motivatsioon on oluline nii õppeainete ja karjääri valikul kui ka selles, kui edukaks osututakse edaspidi valitud ametis (Eccles ja Wigfield 1995; Wigfield jt 1998). Tulevikule suunatud instrumentaalse huviga õpilasel on kindel soov tegeleda mingi loodusteadusliku aine või teemaga (Husman ja Lens 1999; Lens jt 2001). Kui õpilane on koolis loodusteadustest huvitatud, siis suure tõenäosusega jätkab ta ka õpinguid kõrgkoolis ja valib loodusteadusliku karjääri (Pekrun 2006).
Kui PISA 2006 uuringust tuli välja, et 76% Eesti 15-aastastest õpilastest pidas loodusteadusi kasulikuks, siis gümnasistide uuringu järgi oli samal seisukohal ainult 50% gümnaasiumiõpilastest. Kui PISA 2006 uuringu põhjal pidasid loodusteadusi edaspidistes õpingutes kasulikuks 62% põhikooliõpilastest, siis gümnaasiumiõpilastest keskmiselt 39%. Võib väita, et gümnaasiumiõpilaste instrumentaalne huvi õppida loodusteadusi on põhikooliõpilastega võrreldes veelgi väiksem.
Võrreldes eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulevikku suunatud huvi, ilmnes nii PISA 2006-s, kui ka gümnaasiumiõpilaste uuringust, et eesti õppekeelega õpilaste tulevikku suunatud huvi on tunduvalt madalam kui vene õppekeelega koolide õpilastel. Keskmiselt 45% vene õppekeelega gümnaasiumide õpilastest väitis, et nad vajavad loodusteadusi edaspidistes õpingutes. Sama väitis vaid 28% eesti õppekeelega gümnaasiumide õpilastest. Vene õppekeelega gümnaasiumide õpilased avaldasid enam soovi tegeleda ka teadustööga.
Gümnasistidelt uuriti veel, kuidas valmistab kool neid ette loodusteaduslikuks karjääriks. Ligi 80% gümnaasiumiõpilastest nõustus, et kooli poolt pakutavad õppeained võimaldavad õpilastel omandada loodusteadusalaste kutsealade õppimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Keskmiselt 86% nõustus sellega, et koolis õpetatavad loodusained annavad loodusteaduslike kutsealade õppimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, ning keskmiselt 85% õpilastest arvas, et õpetajad kujundavad oskusi ja teadmisi, mida võib tulevikus vaja minna. Samas oli gümnasistide informeeritus loodusteadustealasest karjäärist väga madal.
Gümnasistide vastustest ilmnes, et õpilased ei oma ülevaadet sellest, mida tööturul pakutakse või millisest kohast oleks võimalik hankida vajalikku informatsiooni. Kui PISA 2006 uuringust ilmnes, et vene õppekeelega õpilased olid karjääriteadlikumad, siis sama ilmnes ka gümnaasiumis. Vene õppekeelega õpilased väitsid jätkuvalt end teadvat tööturul olevaid kutsealasid rohkem kui eesti õppekeelega õpilased. Ka teadsid vene õppekeelega gümnasistid paremini, kust saada vajalikku informatsiooni kutsealade kohta.
Nii nagu Powelli ja Luzzo (1998) uuringus ilmnes ka selles uuringus, et gümnaasiumiõpilaste karjäärialased huvid, ootused ja teadmised olid kehvemad kui põhikoolis. Kõikide uuringus vaatluse all olevate küsimuste puhul olid gümnasistide seisukohad negatiivsemad kui põhikooliõpilaste omad. Ainuke küsimus, mille puhul gümnaasiumiõpilased vastasid positiivsemalt, oli õpilaste teadlikkus selle kohta, mida tuleb teha, et omandada loodusteadustealast elukutset.
Kokkuvõtteks tuleb kahjuks märkida, et Eesti põhikooliõpilane on tunduvalt vähem informeeritud loodusteadustealastest karjäärivalikutest kui enamik teiste riikide 15-aastaseid õpilasi ja võrreldes põhikooliõpilastega on meie gümnasistid enda väitel veelgi vähem informeeritumad. Mõlemad uuringud näitavad, et Eesti koolides ja eriti just eesti õppekeelega koolide loodusainete tundides pööratakse tööturul olevatele kutsealadele ja loodusteaduste propageerimisele liiga vähe tähelepanu. Pole ime, et Eesti noored ei oska või ei taha oma tulevikku siduda loodusteadustega seotud erialadega.
Karjäärisuunitluse vähesele tähtsustamisele ainetundides osundab ka üks teine Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö. E. Rikko näitas oma 2009. aasta uuringus, et olenemata õppekeelest ei pöörata ainetundides tähelepanu õpilaste informeerimisele kutsealastest õppimis- ja karjäärivõimalustest. Tunnivaatluste analüüsid näitasid, et sagedusega sageli või mõned korrad pööravad tundides õpilaste tähelepanu kutsevalikuga seotud temaatikale ainult umbes 5% eesti ja 11% vene õppekeelega koolide aineõpetajaid.
Soovitusi õpetajatele
Kuna uue riikliku õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” rakendamisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid, siis tuleks õppeprotsessis enam kujundada õpilaste kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
Noorte informeeritust loodusteaduste valdkonna olulisusest, sotsiaalsest relevantsusest ja karjääriperspektiividest saaks parandada ka sellega, kui seostada õppetöö igapäevaelu nähtustega; luua rohkem kontakte noorte ja teadmustöötajate (teadlased, insenerid, õppejõud) vahel; teavitada noori teadlaste ja inseneride ning teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikust rollist; parandada õpingute ja reaalse elu vahelisi seoseid alates põhikoolist ja lõpetades ülikooliga. Et seda kõike muuta, peaksid üldhariduskoolid looma koostöövõrgustikke tööturu, kõrgkoolide ja erialaorganisatsioonidega. (Kübarsepp 2006)
Karjääriõppe paremaks korraldamiseks tunnis võiks külastada SA INNOVE (http://www.innove.ee) kodulehte. Õpetajale ja õpilasele on kättesaadavad veel karjääriõpet toetavad materjalid RAJALEIDJA (www.rajaleidja.ee) kodulehelt. Sellel lehel on ideekogumik:http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Ideekogumik__l_biv_teema.pdf.
Samuti leiab sealt viited ametialade ja kutsealade andmebaasile. Näitena võib tuua ametikirjelduse: bioloog/bioloogiateadlane (http://www.rajaleidja.ee/akab/?id=11516). Paralleelselt tuleks bioloogiatundides tutvustada bioloogiateadustega tegelevaid Eesti õppe- ja teadusasutusi ning edasiõppimise võimalusi. Kuna bioloogiateadustega tegelevaid õppe- ja teadusasutusi on Eestis palju, tuleks alustada kutseõppeasutuste tutvustusega. Näitena võib välja pakkuda võimaluse omandada kutseharidus keskkooli baasil Hiiumaa Ametikoolis või Räpina Aianduskoolis. Erialadeks oleks siis vastavalt keskkonnakaitse (looduskeskkonna ja maastikukorralduse õppesuund) või keskkonnakaitse ja -korraldus. Lisaks saab Räpinas õppida ka aiandust või floristikat. Kõrgkoolide kohta leiab täpsemat infot kõrgkoolide kodulehtedelt, kuid ülevaatliku koondmaterjali ülikoolide kohta leiab ka aadressilthttp://www.rajaleidja.ee/.
Õpilastel võib paluda leida koolide ja erialade vahelisi sarnasusi ning erinevusi, plusse ja miinuseid. On oluline, et nad süveneksid teemasse ja omandaksid parema arusaamise oma võimalustest. Soovitatav on korraldada ekskursioone ülikoolide laboritesse ja tellida loenguid õppejõududelt. Sellist võimalust pakub näiteks Tallinna Tehnikaülikool. Antud ülikool pakub kohapeal ka erinevaid kursusi gümnaasiumiõpilastele.
Kindlasti tuleks kummutada õpilastes pisut stereotüüpne pilt teadlasest kui turris juuste, pudelipõhjapaksuste prillide ja võidunud pintsakuga tüübist, et see poleks üheks võimalikuks piiravaks teguriks tulevaste karjäärivalikute tegemisel. ERRi saadete arhiivis leidub küllaga helisalvestisi, kus teadlased räägivad huvitavalt oma igapäevatööst. Neid saateid võib paluda õpilastel kuulata või kasutada neid materjale tundides. Igatahes on tänapäeva teadlase elu huvitav ja pakub väljakutseid.
Õpilase sisemise motivatsiooni suunamiseks tuleks alustada kõigepealt välise motivatsiooni kujundamisega. Viimane on suur jõud, mis võib noori panna liikuma, ja kui õpetaja suudab motivatsiooni ja huvi loodusteaduste vastu tõsta, siis oleks meil tulevikus ka rohkem noori, kes oleks huvitatud loodusteadustega seotud karjäärist.
Allikad
Eccles, J. S., Wigfield, A. (1995). In the mind of the achiever: The structure of adolescents’ academic achievement related beliefs and self-perceptions. Personality and Social Psychology Bulletin, 21, pp. 215–225.
Furlong, A., Biggart, A. (1999). Framing ‘Choices’: A Longitudinal Study of Occupational Aspirations among 13–70 16-Year-Olds. – Journal of Education and Work, 12 (1), pp. 21–35.
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määrus nr 2 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002 (08.11.2011).
Hall, A. S., Kelly, K. R. (1995). Effects of Academic Achievement, Sex, and Community of Residence on Four Types of Career Indecision. – Journal of Secondary Gifted Education, 7 (1), pp. 293–302.
Henno, I., Tire, G., Lepmann, T., Reiska, P., Ehala, M. (2007). Ülevaade rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programmi PISA 2006 tulemustest. [WWW] http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_l6pparuanne_041207.pdf (08.11.2011).
Henno, I. (2010). Mida on loodusteaduste õpetajatel õppida rahvusvahelisest võrdlusuuringust PISA 2006? – Rahvusvaheliste võrdlusuuringute TIMSS 2003 ja PISA 2006 õppetunnid. / Koost. I. Henno. Tallinn: Archimedes, lk 19–69. [www] http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10693(24.09.2011)
Husman, J. Lens, W. (1999). The role of the future in student motivation. – Educational Psychologist, 34 (2), pp. 113–125.
Jacobs, J. E., Finken, L. L., Griffin, N. L., Wright, J. D. (1998). The Career Plans of Science-Talented Rural Adolescent Girls. – American Educational Research Journal, 35 (4), pp. 681–704.
Karjääriõpe formaalhariduslike õpingute raames. (2008). INNOVE. [WWW] http://www.innove.ee/karjaariteenused/ope/teenus_ope (08.11.2011)
Kelly, A. (1989). When I Grow up I Want to Be…’: A Longitudinal Study of the Development of Career Preferences. – British Journal of Guidance and Counselling, 17 (2), pp. 179–200.
Kübarsepp, J. (2006). Teadus- ja tehnikaerialad vajavad toetust. – Õpetajate Leht, nr 7.
Lehtsalu, M. (2010). Sissejuhatus karjääriõpetusse. – Põhikooli valikaine KARJÄÄRIÕPETUS. / Koost. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE karjääriteenuste arenduskeskus. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. [WWW]http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valikaine_KARJ%C3%84%C3%84RI%C3%95PETUS (08.11.2011).
Lens, W., Simons, J., Dewitte, S. (2001). Student motivation and self-regulation as a function of future time perspective and perceived instrumentality. – Motivation in learning contexts: Theoretical advances and methodological implications. / Eds. S. Volet, S. Jaervelae, Elmsford, NY: Pergamon Press, pp. 233–248.
Lond, M. (2010). Tallinna gümnasistide karjääriteadlikkus ja instrumentaalne ning tulevikule suunatud huvi õppida loodusteadusi. Tallinna Ülikool. [Magistritöö]. Tallinn.
Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine. (2007). Euroopa Komisjon. [WWW] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0498:ET:NOT (8.11.2011).
Paa, H. K. (2000). Perceived Influences on High School Students’ Current Career Expectations. – The Career Development Quarterly, 49, pp. 29–44.
Pekrun, R. (2006). Students’ engagement in science. Contextual framework for PISA 2006 (preliminary version). OECD/PISA, p 23.
PISATM 2006 Science Competencies for Tomorrow’s World. (2007). Volume I and II – Analysis; Paris: OECD
Powell, D. F., Luzzo, D. A. (1998). Evaluating Factors Associated with the Career Maturity of High School Students. – The Career Development Quarterly, 47, pp. 145–158.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Vabariigi Valitsuse määrus nr 56. – Riigi Teataja I 2002, 20, 116. Tallinn.
Rikko, E. (2009). Õppetegevustest Eesti koolides, tuginedes PISA 2006 tulemustele ja ainetundide vaatlustele. Tallinna Ülikool. [Magistritöö]. Tallinn.
Taylor, A. (2002). In/Forming Education Policy. – Journal of Education Policy, 17 (1), pp. 49–70.
Te Riele, K., Crump, S. (2002). Young People, Education and Hope: Bring Vet in from the Margins. – International Journal of Inclusive Education, 6 (3), pp. 251–266.
Wigfield, A., Eccles, J. S., Rodriguez, D. (1998). The development of children’s motivation in school contexts. – Review of research in education. / Eds. P. D. Pearson, A. Iran-Nejad. Washington DC: American Educational Research Association, 23, pp. 73–118.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-53-0