A A A

Loodusõpetuse ainekava muudatused RÕK 2002-ga võrreldes

Peamine kontseptuaalne muutus loodusõpetuses seisneb suundumuses loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamisele. Senisest ulatuslikumalt võetakse õppeprotsessis kasutusele uurimuslik meetod. Tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamisele aitab kaasa lõiming tehnoloogiavaldkonna ainetega. Tehnoloogiline pädevus on seotud samuti arvuti kasutamisega nii info otsimisel internetist kui uurimistulemuste vormistamisel. III kooliastmes
lisandub mõõteriistade ja mitmete seadmete tööpõhimõtetega tutvumine.
Ainekava ülesehitus on neljakihiline:

 

  • õpitulemused näitavad, millised teadmised, oskused ja väärtushinnangud õpilases õpetaja kaasaaitamisel kujunevad;
  • ainesisu annab ainese, mille baasil teadmised konstrueeritakse;
  • mõisted võtavad kokku olulisema teadmise, mis õppimise tulemusel muutub õpilase jaoks tähenduslikuks;
  • praktilised tööd näitavad, millise tegevuse kaudu saavad õpilased kogemusi, omandavad oskusi ja ka konstrueerivad teadmisi.

 

Ainekava ülesehitusel on arvestatud arengupsühholoogia põhimõtetega. Peetakse silmas mõtlemise tasandeid: tavamõisteline, teadusmõisteline ja süsteemmõisteline mõtlemine.
I kooliastmes hakatakse kujundama teadusmõistelist mõtlemist. Teadusmõistete kujunemiseks peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust: kõigepealt peab õpilasel olema vastav tavamõiste, mida peab saama kasutada, ja teiseks, õpilane peab saama vastava meelelise kogemuse, mille põhjal konstrueerib teadusmõiste. Selles lähtuvalt on kavandatud loodusõpetuse õpe. I kooliastmes õpitakse peamiselt kogemise kaudu. Kujundatakse neid teadusmõistelisi mõisteid, mis tavamõistelisel tasemel on õpilastele kättesaadavad ja mille kohta on võimalik saada meeleline kogemus.
II kooliastmes suureneb mõistete hulk, mis ei toetu otsesele kogemisele.
III kooliastmes lisanduvad vahetult kogemisele toetuvatele teadusmõistetele ka erinevatel märgisüsteemidel põhinevad teadusmõisted. Hakatakse kujundama ka süsteemmõistelisi mõisteid: aine, liikumine, energia. Süsteemmõistelise mõtlemise kujunemise tingimuseks on õpilase sisemine lõiming, mis on tagatud välise lõiminguga nii ainevaldkonna sees kui ainevaldkonnaväliste ainetega.

 

Õpikoormuse vähendamine loodusõpetuses

Õpikoormuse vähenemine tuleneb peamiselt kolmest aspektist: üleminek teadmistepõhiselt õppimiselt protsessipõhisele õppimisele, õpitavate teemade arvu ja mahu vähendamine ja õpitulemuste sõnastamine konkreetse tegevuse kaudu.
II kooliastmes on teemade arv vähenenud 22-lt 17-le. Aine mahu vähenemine siiski nii suur pole, mõnel juhul on teemade arvu vähenemine seotud nende liitmisega, nt ühiste joontega elukeskkondi, nagu jõge ja järve, aeda ja põldu, õpitakse koos. See vähendab dubleerimist. Kõiki elukeskkondi ei õpita ühesuguse põhjalikkusega: magevee elukeskkondadest õpitakse põhjalikult kas jõge või järve, niit kui eluskooslus on integreeritud looduskaitse teemasse ja leiab üksnes põgusat käsitlemist.
Õpikoormust aitavad vähendada praktilised tööd, kus õppimine toimub produktiivse tegevuse kaudu.
Küllalt konkreetselt sõnastatud õpitulemused, aga samuti väljatoodud mõisted, aitavad õpetajatel ja õppekirjanduse autoritel keskenduda olulisele.

 

Aktiivsete õppemeetodite rakendamine loodusõpetuses

Loodusõpetuse õpetamist toetab avar aktiivõppemeetodite valik: rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.
Õppes rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid. Õpikeskkondade valik on suur: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid, näitused, ettevõtted jne.

 

Õppekava alusväärtuste ning vaimse ja sotsiaalse õpikeskkonna põhimõtete toetamine loodusõpetuses
Väärtuskasvatus loodusõpetuses toimub arutluste, samuti praktilise tegevuse, eriti ühistegevuse kaudu. Õpilastele jõukohane, huvitav ja tähendusrikas tegevus võimaldab arendada teatud määral kõiki alusväärtusi. Keskseteks väärtusteks, mille ümber loodusõpetus koondub, on looduskeskkonna säilitamine, austus elava suhtes, vastutustunne looduse suhtes. Õigusriigi põhimõtete järgimine seostub keskkonnakaitsega.

 

Õppekava võtmepädevuste elluviimisele kaasaaitamine loodusõpetuses

Loodusõpetuses on mitmeid õpitulemusi, mis on seotud tekstide mõistmisega, tekstiloomega, kirjalike tööde vormistamisega ja uurimistulemuste esitlemisega. Need õpitulemused toetavad emakeelepädevust. Loodusõpetuses pööratakse tähelepanu loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele, mille üheks komponendiks ongi keeleline pädevus.
Matemaatikapädevus seostub objektide loendamise ja mõõtmisega. Uurimuslikes töödes vormistatakse tulemusi graafiliselt. III kooliastme loodusõpetuses kasutatakse matemaatikat laialdaselt, seal õpitakse loodusobjektide mudeleid looma ja objekte kvantitatiivselt kirjeldama. Oluline on põhjus-tagajärg seose teadvustamine ning sõltuvuste uurimine ja esitamine. III kooliastme loodusõpetuse alamkeeleks on matemaatika keel.
Loodusteaduslik pädevus kuulub tervikuna loodusõpetusse.
Tehnoloogiline pädevus on seotud eelkõige arvuti kasutamisega nii info otsimisel internetist kui uurimistulemuste vormistamisel. III kooliastmes lisandub sellele mõõteriistade ja mitmete seadmete tööpõhimõtetega tutvumine.
Sotsiaalne pädevus areneb õppekäikudel ja teistes õppetegevustes, kus õpilased teevad koostööd.
Esteetiline pädevus on seotud looduse ilu märkamisega õppekäikudel, samuti uurimistel avalduva loovusega, uurimistulemuste vormistamise ja esitlemisega.
Õpipädevus on loodusõpetuses seotud kõikide õpitegevustega, aga eelkõige uurimusliku õppega.
Enesekohane pädevus on seotud ohtude nägemisega oma tegevuses ja ohtlike olukordade vältimisega.
Tegutsemispädevus areneb õppekäikudel ning praktilisi ja uurimuslikke töid tehes.

 

Läbivate teemade õpitulemuste saavutamine loodusõpetuses

Loodusõpetuses seostub läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” oskustega õppida, tunda õppimisest ja selle tulemusest rõõmu ja see on saavutatav loodusõpetuses kavandatud õpitegevuse kaudu. Mitmed väärtuselised õpitulemused on suunatud huvi tekitamisele looduse uurimise ja vastavate elukutsete vastu. Loodusõpetuses tegutsedes hakkab õpilane teadvustama oma huvisid, võimeid ja oskusi. Uurimuslik õpe soodustab eesmärkide püstitamist ja ergutab süstemaatiliselt tegutsema. Õppekäikudel tutvutakse mitmesuguseid töid tegevate inimestega.
Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“. Loodusõpetuse õppimisel toetatakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks keskkonnaprobleemide märkamise, probleemide kriitilise hindamise ja lahenduste otsimise kaudu.
Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” seostub õppekäikudega kodukoha tundmaõppimiseks. Nii saadakse ülevaade kodukoha ettevõtetest, nende tegevusvaldkondadest ja inimeste ametitest.
Kultuuriline identiteet“ seostub kodukoha tundmaõppimisega.
Teabekeskkond“. Loodusõpetuses leiavad õpilased probleemülesandeid lahendades puuduoleva info, otsivad lisainfot erinevatest infoallikatest, sh internetist, hindavad infot kriitiliselt lahendatavate probleemide seisukohast. Õpitakse infoallikatele viitama. Praktiliste ja uurimuslike tööde tegemisel õpitakse infot töötlema: andmeid tabelisse korrastama, aritmeetilist keskmist arvutama, ühikuid teisendama, graafikuid koostama, aga ka erineval viisil kodeeritud (analüütiline, graafiline) infot tõlgendama ja ümber kodeerima.
Loodusõpetuses on läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” seotud eelkõige arvuti kasutamisega nii info otsimisel internetist kui uurimistulemuste vormistamisel, aga samuti mitmete teemade õppimisel veebikeskkonda kasutades.
Tervis ja ohutus“. Loodusõpetuses käsitletakse tervislikku eluviisi ja tervislikku toitumist. Praktilisi ja uurimuslikke töid tehes tutvuvad õpilased ohutusnõuetega ja õpivad neid järgima, et säästa ennast ja teisi ning katsevahendeid. Kujundatakse hoiak, et tundmatu aine võib olla ohtlik. Õpetatakse nägema liikumisega seotud ohuolukordi ja seda, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus.
Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” taotlused realiseeruvad loodusõpetuse väärtuseliste õpitulemuste realiseerumisega.

 

Ainevaldkondlikust lõimingust tulenevad muutused loodusõpetuses

Loodusvaldkonna piires toimib vertikaalne lõiming. Loodusõpetuses kujundatakse alusteadmus bioloogia, geograafia, keemia ja füüsika õppimiseks. Bioloogia valdkonna soovist tulenevalt on pandud rohkem rõhku looduskaitse ja keskkonnakaitse teemade tutvustamisele ning ökoloogia osas toiduvõrgustike ja toitumissuhete tutvustamisele. Samuti on eeldatud, et jääb aega mingite kindlate liikide sügavuti õppimiseks (õpitavates elukooslustes). Eelkõige tutvutakse oma kodu või kooliümbruse eluslooduse liigirikkusega ja õpitakse seda väärtustama.
Oluline on muutus III kooliastme loodusõpetuses. RÕK 2002 järgi on 7. klassi loodusõpetuse ülesandeks kujundada keemia õppimiseks vajalik teadmus alates aine ehituse tasandist kuni aatomi ehituse tasandini. Ülejäänud kursuse sisu moodustab füüsikaline teave, mis on vajalik aine loogiliste seoste tagamiseks. Käesoleva loodusõpetuse ainekava projekti aluseks on võetud 2006. aasta õppekava projektis olev sisu. Selle ainekava ideestiku töötasid välja füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia tolleaegsed töörühmajuhid arvestusega, et 7. klassi loodusõpetus toetaks nii keemia- kui ka geograafiakursusi. Lähtuvalt 7. klassi loodusõpetuse kursusest korraldati ümber ka geograafia ainekava sisu. Kõige enam toetavad keemiat teemad „Ained ja segud“, „Tahkis, vedelik gaas“, „Soojusülekanne“ ja aine olekute muutumine“. Geograafiat toetavad teemad: „Soojusülekanne“ ja „Aine olekute muutumine“.
RÕK 2002 matemaatika ainekavas käsitletakse seose mõistet. Loodusteadustes on tähtis põhjuse-tagajärje seos, mis on loomult sõltuvuslik. Tagajärg sõltub põhjusest. Seos on laiem kui sõltuvus ja kahepoolne. Ka matemaatikud käsitlevad sõltuvusi. Nt on olemuselt sõltuvus: y sõltub x-ist. Soovitus matemaatikutele: võtta kasutusele sõltuvuse mõiste.

 

Põhikooli valdkonnaraamat LOODUSAINED 2010