Loodusainete õppepäev 7. klassile

2010
Piret Karu, Tallinna Reaalkool
Ene Saar, Tallinna Reaalkool

Alates 2004. aastast on Tallinna Reaalkoolis õppeaasta viimasel koolinädalal läbi viidud 7. klasside loodusainete õppepäeva Harku metsa loodusrajal.

Loodusainete õppepäeval osalevad kõik 7. klasside õpilased, loodusainete õpetajad ja klassijuhatajad. Klassid on tulnud õpperajale klassijuhataja juhtimisel väikese ajalise vahega (0,5–1 tund). Õpilased töötavad neljaliikmeliste rühmadena. Õpperaja läbimine võtab 4–5 tundi aega, lisaks sellele tuleb arvestada ajaga, mis kulub saabumisele ja lahkumisele. Kui kogunemine on kooli juures kell 8, siis metsast hakkab see rühm lahkuma 13–14 vahel. Aeg kulub ülesannete lahendamise, vastamise, kõndimise ja pikniku pidamise peale. Kindlasti peab kaasas olema leivakott, ilmastikuga sobivad riided, putukatõrjevahendid. Lapsevanemaid informeerime õppekäigu ajast ja kohast e-kooli kaudu, sinna saab ka paigaldada lingi raja asukoha kohta või busside sõidugraafikud.

Tööd õpperajal oleme korraldanud aastati erinevalt. Esimestel aastatel läbisid ühe klassi õpilased õpperaja õpetajate juhendamisel üheskoos ja ka vaatluspunktides teostati vaatlusi ning mõõtmisi koos. Nii läbisid õpetajad õpperaja kolm korda ja õppepäev toimus õpetaja jaoks kahel päeval. Viimastel aastatel oleme läinud seda teed, et õpetajad on vaatluspunktides ja rühmad liiguvad ühest punktist teise ning täidavad seal ülesandeid õpetajate juhendamisel. Ühes vaatluspunktis on võimaluse korral kaks erinevat ülesannet, nii saab õpilasi hajutada ja juhendada väiksemaid rühmi. Viimane variant on tundunud parem: õpilased on iseseisvamad, tunnevad suuremat vastutust ning on rohkem motiveeritud töötama rühmana.

Harku looduseraja oleme valinud õppepäeva läbiviimiseks mitmel põhjusel:

• Harku mets on maastikuliselt mitmekesine: pinnavormidest eristuvad luited ja nendevahelised sood. Võimalus selgitada maastiku geoloogilist ajalugu.
• Mitmekesised looduskooslused: nõmmemets, palumets, salumets, raba, älved. Võimalus tundma õppida erinevate looduskoosluste taimi.
• Võimalus juhtida tähelepanu inimtegevuse tagajärgedele: õpperaja tähistamine, piknikukohtade loomine, turba kaevandamine, liivakarjäär, teede ja truupide rajamine, igapäevase inimtegevuse tagajärjed (praht metsa all, lubamatud lõkkekohad, pinnase lahtitammumine luidetel jms).
• Linna ühissõidukitega logistiliselt hästi ligipääsetav looduslik koht Tallinnas, mis võimaldab õpilastel saabuda ja lahkuda omal käel.
• Harku looduseraja kohta on olemas suuremõõtkavalised orienteerumiskaardid.

Õppepäeva on läbi viidud kolmes etapis : I – ettevalmistus klassiruumis, II – praktiline õppekäik looduses, III – kokkuvõte vahetult pärast õppekäiku.

I etapp – ettevalmistus klassiruumis. Õppekäigu ettevalmistamiseks on kulunud tavaliselt kaks bioloogia- ja kaks geograafiatundi. Tundides jagatakse õpilased rühmadeks ja määratakse rühma liikmete ülesanded; tutvutakse tööülesannetega, täidetakse õpimapis eelülesanded, tutvutakse töövahendite ja määrajatega. Eeltööd tunnis tasub tähtsustada, sest mida parem ettekujutus on õpilastel välitööst, seda kindlamini nad ennast tunnevad ja ülesannete täitmine sujub mõnusamalt. Tunnis tutvustame kõikide mõõtmis- ja vaatlusvahendite kasutamist.

Tööjaotus rühmas:

• kaarditööde eest vastutaja
• taimekoguja
• üldülesannete eest vastutaja
• elustikuvaatleja

Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb tähelepanu pöörata ka õpperajal käitumise ja rühmaga liikumise reeglitele. Üheskoos vaadatakse üle õpperajale saabumise teekond ja võimalikud liiklusohtlikud kohad.

II etapp – praktiline õppekäik looduses. Ühe klassi õpilased kogunevad kokkulepitud ajaks õpperaja algusesse. Iga rühm esitab oma töömapi ja töövahendid ning alustab ülesannete täitmist. Rühm liigub ja tegutseb vaatluspunktis koos. Eelnevalt on kokku lepitud, millised vahendid on igal rühmal kaasas ja millised vahendid on vaatluspunktides kõigile kasutamiseks.

Töömapi ülesanded on jagatud kahte rühma:

• Üldülesanded täidetakse kogu õppekäigu kestel ja need peavad olema täidetud õppekäigu lõpuks.
• Sihtülesanded täidetakse kindlas vaatluspunktis ja esitatakse seal õpetajale hindamiseks. Juhendajad annavad ülesande täitmisele hinnangu ja märgivad selle töömappi.

III etapp – kokkuvõte õppekäigust. See toimub lõpp-punktis. Õpilased vaatavad õpimapi üle ja esitavad selle õpetajale. Iga õpilane saab võimaluse rääkida, mida uut õppis, mis oli kõige meeldivam ülesanne ja kõige raskem ülesanne. Õpimapi esitanud rühm saab tagasisidet oma töö kohta õppekäigul. Hinde kujunemisel võetakse arvesse ka rühma enesehindamist, kõik rühma liikmed ei saa ühesuguseid hindeid. Koolis tehakse kokkuvõte õppepäevast, rõhutades uusi kogemusi ja õpielamusi.

Õpimapi lõpus on 7-palline skaala rühma liikmete enesehindamiseks. Õpilased hindavad üksteise tööpanust ja rühmatöös osalemist enamasti karmilt, kuid õiglaselt.

7 – oli tubli õppekäigu ettevalmistamisel ja selle ajal;

6 – oli tubli ülesannete täitmisel õppekäigu ajal;

5 – võttis rühma tööst osa, aga mitte kogu aeg;

4 – osales, aga kippus segama;

3 – oli kaasas, aga eriti ei osalenud ülesannete täitmisel;

2 – nalja- ja jutumees, aga mitte koostööaldis;

1 – segas, ei allunud õppekäigu korrale.

Õpilane Marten Kauküla viis uurimistöö tarbeks läbi 8.–11. klasside õpilaste seas küsitluse, millele vastas 199 õpilast. Küsitluse eesmärk oli saada Harku õppekäigust tagasisidet.

Küsimusele „Milline on Sinu kõige eredam mulje õppekäigust?“ vastati väga erinevalt. Meeldiv oli avastada, et peamiselt olid eredaimad mälestused seotud õpperetke ülesannetega. Populaarseimad ülesanded olid vee pH-taseme mõõtmine, linnulaulu kuulamine, vee-elustiku püük ja määramine ning vee voolukiiruse mõõtmine. 94% õpilastest arvas, et õpperetk oli nende jaoks õpetlik. Peamised uued oskused, mis õppekäigu jooksul omandati, olid vee pHtaseme mõõtmine ning nõlva kaldenurga ja suhtelise kõrguse mõõtmine. Samuti õpiti tundma mitmeid taimeliike ja samblikke. Kõige ebahuvitavamaks peeti sammalde ning samblike määramise ülesannet. Osadele tundus keeruline ja aeganõudev plaani joonistamine.

85% küsitlusele vastanutest arvas, et ka gümnaasiumis tuleks korraldada õuesõppe raames sarnane õppekäik loodusesse. Peamiste põhjendustena toodi välja õpperetke praktilist kasu ning vaheldust tavalistele koolitundidele. Avaldati arvamust, et oma kogemuste abil jäävad asjad paremini meelde ning et praktika kinnistab õpitut ja annab sellest selgema pildi.

Küsitlusele vastajad soovisid, et õuesõppetundides käsitletaks järgmisi teemasid: keskkonnamõju hindamist loodusele, ilmavaatlust, kaardiõpetust, maastiku mõõdistamist, kivimeid, reljeefi teket välisjõudude mõjul, muldasid ning rannaprotsesse. Mitmed õpilased sooviksid õppida GPS-seadme kasutamist ning sellega liikumist.

Aineõpetajaid motiveerib õppepäeva korraldama

• õpilaste loodusehuvi ja seikluslust;
• liikumine ja värske õhk;
• õpilaste rõõm hakkamasaamisest ja uutest oskustest;
• mõnus koostöö kolleegidega.

Loodusainete õppepäevaks vajalikud vahendid

Ülesanded õpimapis ja nende täitmine

1. Ettevalmistavad ülesanded tunnis

Õpilased

1. paigutavad töölehed plastikkaantega kiirköitjasse;
2. tutvuvad ülesannetega – eristavad üldülesanded, mida tehakse õppekäigu jooksul, ja sihtülesanded, mida täidetakse vaatluspunktides;
3. tutvuvad vahenditega, vajaduse korral jagavad rühmas vahendite kaasavõtmise (kirjutusvahendid, joonlaud, loodiga kolmnurk, kork, karbid taimede ja sammalde korjamiseks, käekell, taskuarvuti);
4. jagavad rühmas vastutusalad;
5. täidavad vajalikud eelülesanded (allpool teemade juures).

2. Ettevalmistav töö õppekäigu kaardiga

Igal rühmal on kasutada lamineeritud Harku orienteerumiskaart mõõtkavas 1:15 000. Orienteerumiskaart on leitud elektroonilisest Eesti orienteerumiskaartide andmebaasist, kuhu on kantud kõik kaardistused alates 1962. aastast. Andmebaasis on lisaks andmetele ja kontaktinfole ka kaartide näidised. Orienteerumiskaarte on võimalik otsida soovitud piirkonna ja orienteerumiskaardi liigi järgi.

Õpilastele oleme paljundanud suurendatud väljalõike Harku orienteerumiskaardist. Paljundatud kaart kleebitakse tugevamale alusele ja seda kasutatakse looduses liikumisel. Ettevalmistavas tunnis märgivad õpilased kaardile algus- ja lõpp-punkti, vaatluspunktid ja teekonna. Õpilased arvutavad oma kaardi mõõtkava ja koostavad legendi, mida täiendavad õppekäigu jooksul.

Näide: Mõõtkava arvutamine:

• Vali hästi märgatav sirge orienteerumiskaardil mõõtkavaga 1 cm – 150 m.
  5 cm – 750 m
• Mõõda oma kaardil sama joone pikkus.
  7 cm – 750 m
• Arvuta uus mõõtkava.
  1 cm –107 m

Joonis 2. Harku õpperaja kaart 1 cm – … … .. m

Allikas: Autori joonis

3. Õpperajal tehtav töö kaardiga

1. Märgi kaardile põhjasuund, orienteeri kaart.
2. Mis ilmakaares alustad liikumist?
3. Mõõda raja kogupikkus.
4. Märgi kaardile järgmised kohad: METS, URG vm
5. Ühest vaatluspunktist teise liikumine toimub kaardi abil.

4. Üldülesanded õpperajal

Üldülesanded nõuavad pidevat vaatlust. Seetõttu on hea, kui need on eelnevalt märgitud teist värvi või moodustavad eraldi ülesanneteploki. Üldülesannete täitmise jälgimine võiks olla ühe õpilase ülesandeks.

1. Arvuta õppekäigu keskmine liikumiskiirus.
   Arvuta liikumiskiirus m/s; km/h. 
   Selleks tuleks märkida tööjuhendisse alguspunktist lahkumise ja lõpp-punkti saabumise aeg, leida õppekäigu kestus.
   Teekonna pikkuse mõõdavad õpilaselt kaardil.
2. Kuidas on inimene mõjutanud/mõjutab läbitavat looduskeskkonda?
   Mis on olnud mõjutuse põhjus/eesmärk ja milline on selle tagajärg?
   ………………………………… ……………………………….
   ………………………………… ………………….……………
3. Millist liikumist õppekäigu ajal märkate?
   

   Kes, mis liikus?	Mis oli liikumapanevaks jõuks?

4. Kirjelda või joonista kolm erilist kohta/objekti/nähtust, mida pildistaksid õppekäigul.
   

   Fotol 1 on/oleks, miks?

   Fotol 2 on/oleks, miks?

   Fotol 3 on/oleks, miks?

5. Sammupaari pikkuse mõõtmine

Sammupaari pikkuse mõõtmine tuleks korraldada kohe õppekäigu alguses, enne rajale asumist. Sammupaari pikkust kasutavad õpilased rajal pikema vahemaa mõõtmisel, puu kõrguse mõõtmisel, plaani koostamisel ja voolukiiruse mõõtmisel.

1) Mõõta raja alguses mõõdulindiga välja 30-meetrine lõik. Õpilased läbivad lõigu, lugedes sammupaare ehk loevad, mitu korda astuvad vasaku jalaga. Iga õpilane arvutab oma sammupaari pikkuse.

Näide: 30 m : 25 sammupaari = 120 cm

2) Mõõta vahemaa looduses ja märkida kaardile mõõtmise koht. Rajale on märgitud vahemaa, mille pikkuse mõõdavad õpilased sammupaaridega. Tavaliselt on vahemaa 200–300 m. Mõõdavad kõik rühma liikmed ja hiljem arvutavad keskmise teepikkuse.

Vahemaa pikkus erinevatel õpilastel

1)………..2)……….3)…………4)………….

Keskmine teepikkus: ……………………