Maire Kebbinau, MHÜ Keelekümblusprogramm, 2010
LAK-õpe tähendab keele ja aine samaaegset õppimist selleks soodsas keskkonnas. LAK-õppes tähtsustatakse aine, keele ja õpioskuste samaaegset eesmärgistatud omandamist.
Lõimitud aine- ja keeleõppe käsitlus.jpg
Lõimitud aine- ja keeleõppe käsitluse järgi on LAK-õpe katusmõiste, mis hõlmab enam kui tosinat erinimelist õppekorralduslahendust, sealhulgas keelekümblusprogramme .. 1
Lõimitud aine- ja keeleõppes pole keele õppimine eesmärk omaette, vaid keel omandatakse aktiivselt just õppijale huvitavate ja jõukohaste teemade kaudu. Luuakse turvaline õpikeskkond, mis toetab sõbralikku suhtumist ja koosõpet.
LAK-õppe paindlikkus väljendub sihtkeeles õppimise eri viiside, aja ja intensiivsuse varieerumises.
LAK-õppe lahenduste näiteid:
keeledušš,
keelelaagrid,
õpilasvahetused,
perevahetused,
tööpraktika välismaal,
üks või rohkem aineid sihtkeeles
LAK-õppe moodulid,
osaline keelekümblus,
täielik keelekümblus (varane või hiline),
kahesuunaline keelekümblus,
topeltkeelekümblus jt.
1 Peeter Mehisto, Maria-Jesus Frigolsi, David Marshi jt, Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2010, lk 13.
Lõimitud aine- ja keeleõppe tund
LAK-õppes hõlmavad ainetunnid keeleõpet ja õpioskuste õpetamist. Teave edastatakse arusaamist hõlbustaval ja toetaval viisil (graafikud, joonised, diagrammid, võtmemõisted, terminoloogia). Keeletundides kasutatakse ainete oskussõnavara ja tekste, harjutatakse arutlusmalle, mis on aineteadmiste mõistmiseks ning rakendamiseks vajalikud. Õpitakse õppima: kuidas uusi teadmisi-oskusi omandada, olemasoleva pagasiga siduda ja rakendada, kuidas teavet esitada, kuidas oma õppimist hinnata ja juhtida nii üksi, paaris kui ka rühmas töötades. Aine- ja keeleõpet lõimides toetutakse õpioskustele, aineteadmistele luuakse tähendus koostöises õppes.
Lõimitud aine- ja keeleõpe annab võimaluse mõista ja omandada teist keelt kontekstist lähtuvalt igas aines. Keele- ja aineõpetajate koostöö tagab toe samal ajal nii keele- kui aineõppele. Keel on aineõppes rakendatuna vahend uute teadmiste-kogemuste saamisel.
LAK-õppe põhijooned on:
- mitmene fookus,
- turvaline ja rikastav õpikeskkond,
- autentsus ja allikalähedus,
- aktiivne õppimine,
- tugistruktuur ja
- koostöö.
Neid põhijooni tuleb silmas pidada õppeks soodsa keskkonna kujundamisel, tundide ettevalmistamisel ja õppes, koostöös kolleegide ja lapsevanematega ning omaenda ja õpilaste tegevuse hindamisel ja tagasisidestamisel.
Keelekümblus kui üks LAK-õppe viise
Keelekümblus on ratsionaalne ning säästlik keeleõppe lahendus, üks lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe viisidest.
Eesti keelekümblusprogramm
Keelekümbluse programmides (lk. 5) kasutatakse kogu õppetöö kogumahust vähemalt 50% ulatuses õpitavat keelt ehk sihtkeelt. Eestis koordineeritavates keelekümblusprogrammides on kokku lepitud, et eestikeelse õppe maht on vähemalt 60% ja rakendatakse keelekümblusmetoodikat.
Keelekümblus on olemuselt rikastav. Programmi taotlus ei ole õppes asendada üht keelt teisega ega muude ainete õpetamist keeletundidega, vaid lisada õpilase pagasisse veel ühe keele oskus. Eesti keelekümblusprogrammi ülesanne on luua programmis osalevate koolide õpilastele tingimused, et nad tuleksid toime Eesti ühiskonnas ja muutuvas maailmas: omandaksid eesti keele hea funktsionaalse oskuse (kuuldust arusaamisel, rääkimisel, lugemisel ja kirjutamisel), valdaksid vene keelt eakohasel tasemel (kuuldust arusaamisel, rääkimisel, lugemisel ja kirjutamisel), jõuaksid ea- ja võimetekohaselt edasi muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas, mõistaksid ning väärtustaksid eesti ja vene kultuuri, omandaksid kolmanda keele funktsionaalse oskuse. Olulisel kohal on kontakt õpitavate keeltega, et õpilased mõistaksid ning väärtustaksid eesti, vene ja kolmanda õpitava keelega seotud kultuure.
LAK-õppe, sh keelekümblusprogrammi põhimõtted
LAK-õppe edukuse eeldus on heade pedagoogiliste tavade ja sihtkeele õppimist soodustavate tegurite arvestamine (lk. 117).
Õppele on seatud selged eesmärgid
Õppele ja tunnile on seatud selged eesmärgid ja sõnastatud õpitulemused, mis arvestavad õppijate hariduslikke erivajadusi ja läbivaid teemasid. Nii õppimise protsessi kui ka tulemusi vaadeldakse enesearengu kontekstis: Kuidas ma õpin? Kuidas uusi teadmisi-oskusi omandada, olemasoleva pagasiga siduda ja rakendada, kuidas teavet esitada, kuidas oma õppimist hinnata ja juhtida nii üksi, paaris kui ka rühmas töötades. Õpetajad arvestavad õppenädala, -päeva ja -tunni kavandamisel kümblustunni kavandamise lähtekohti. Lepitakse kokku, mida tähtsustavad kõik, millega alustatakse ja lõpetatakse nädalat, päeva, mis aspekt ühes või teises tunnis on esiplaanil. Nii kujuneb päevast järjepidev tervik ka siis, kui eri ainetundides astuvad õpilaste ette eri õpetajad.
Keele omandamisel käivituvad emakeele omandamise elemendid
Kümblusklassi õpetaja õpetab oma emakeeles või oskab sihtkeelt nagu emakeelt. Õpetaja võib osutuda ainsaks eeskujuks, kelle järgi oma keeleoskusi arendada. Esialgu õpilane kuulab õpetaja juttu, kordab sõnu ja fraase, hakkab arenema keelest arusaamine. Õige keelekasutus, aktsent, esitatud sõnavara – need ja muud sihtkeele aspektid on keelt õppides õppijale väga olulised. Õpetaja peab rääkima sihtkeelt nii, et see arendaks nii aine- kui spontaanset suhtluskeelt nii kiiruse kui ka täpsuse mõttes. Õpetaja kasutab nii tunnis kui väljaspool tundi ainult sihtkeelt ega tõlgi, püsitakse kontekstis, teemas, mida toetab õppekeskkond. Mõisteid selgitatakse teiste sõnadega, keelemudelite näidetega, toetavate küsimustega, kõnet saadavad liigutused ja miimika, toeks näit- ja õppematerjalid. Õpilase keelekasutust aktiveeritakse järjekindlalt, andes mõista, et sihtkeeles on tema kõne õpetajale arusaadavam. Õpilasele antakse aega valida sobiv sõna, selge ootusega korrata sobivaid pakutud sõnu ja väljendeid. Erakorralisel juhul (nt paanika või õnnetus) kasutab õpetaja nt käpiknukku, kes oskab õpilase kodukeelt.
Keele omandamise tagasiside
Sõnavara omandamisest saadakse tagasisidet selle rakendamisel kontekstist lähtuvalt nii suulises kui ka kirjalikus tekstiloomes. Näiteks sobitatakse sõnad kokku piltidega või sõnaseletusega samas keeles, valitakse sobivaid sõnu või väljendeid lause alguseks või lõpuks, sõnastatakse ümber väljendeid, luuakse situatsioonikohaseid tekste, kasutatakse dialooge, mängulisi võtteid jne. Aine- ja keeleõpetajaga koostöös hindab (näiteks sama töö puhul) aineõpetaja ainealaseid teadmisi ja keeleõpetaja keeleoskuste arenguprotsessi.
Lõimimine, integreeritus
Lõimimine eeldab eri õppeainete ühisosa kindlaks määramist, samadele põhimõtetele tuginemist nii eesti kui ka vene- või võõrkeelses õppes. Seotakse mis tahes keeles õpetatavad ained, õppeülesanded, töövõtted ning tunni- ja tunnivälised tegevused, kasutatakse näiteks teema- ja projektiõpet.
Seos tuttava ja omandatuga
Integreeritus varasemate oskuste, tuttavate teemade- ja tegevustega, ümbritseva olustikuga ja huvidega aitab uut omandada. Arusaamist uutest mõistetest lihtsustavad jututeema, teksti ja õppetegevuse seostamine õpilaste igapäevaelu kogemuste ja tema huvidega, võimaldades sisse tuua mängulisust ja rakendada loovust.
Keele ja kultuuri autentsust toetavad kontaktid teiste sihtkeeles kõnelejatega, õppetöös kasutatakse meediast ja muudest allikatest pärinevaid päevakohaseid materjale. Luues õpiolukordi, kus õpilane saab juhtida vestlust, selgubki see, missugust sõnavara ja keeletuge ta vajab.
Füüsiline keskkond loob eelduse nii vaimse kui sotsiaalse keskkonna loomiseks; laudade asetus rühmadena ja vahendid klassiruumis toetavad õppimist ja suhtlust (rutiintegevuste nurk, õpikeskused, klassiraamatukogu ja sõnasildid, rühmatööd, planeerimisalus, õpilaste tööd jms seintel). Rühmapõhise õppe korral on võimalik valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet kohe vajaduste ilmnemisel, muuta meetodeid, rakendada nii üksi-, paaris-, rühma- kui ka üleklassitööd vaheldumisi. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, hariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas.
Keeleõpetaja ja aineõpetaja koostöö
Aineõpetaja pole harjunud ainekeelt sihipäraselt õpetama. Euroopa keeleõppe raamdokument ja seda mõtestavad käsiraamatud algajale keelekasutajale, iseseisvale keelekasutajale ja vilunud keelekasutajale aitavad selleks aluse luua. Mitmeid näiteid pakub ka lõimitud aine ja keeleõppe käsiraamat. Keeleõpetaja tugi aine seisukohalt olulistes väljendites ja lausemallides süsteemi loomisel aitab mõtestada aineõpetaja kui keeleõpetaja rolli. See on märksa avaram kui ainealase sõnavara õpetamine. Alustada võib ühe-kahe ainega, et keeleõpetaja jõuaks end ainekeelega ja aineõpetaja keeleõppe oodatavate tulemustega kurssi viia. Koostöös inimeseõpetuse või ühiskonnaõpetuse õpetajaga leiab keeleõpetaja huvitavat ja õpetuslikult olulist lisa ka oma tundidesse. Ainekeelt arendades saab omakorda rikastada ainetundi. Koos õpilastega avastatakse uusi vaatenurki, ühes aines omandatule leitakse rakendusi ka teistes ainetes.
Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks
Töökorraldus on õpilaste omaalgatust esile kutsuv, tagasiside toetav ja teise keele kasutust stimuleeriv. Õppeülesanded võimaldavad erinevate kogemuste, huvide, oskuste ja teadmiste pagasiga õpilastel leida pingutust nõudev ja seega ka eduelamust pakkuv ülesanne. Ootused kokkulepete osas nii õppeprotsessis kui kasutatavas keeles on selged ja neist peetakse kinni. Õppeprotsessis aktiveeritakse kõigi meelte rakendamist.
Õpilane on aktiivne osaline õpiprotsessis
Õppijale antakse võimalus seada oma õpieesmärke ise, täiskasvanul on siin suunaja ja motiveerija roll. Tehes valikuid ja otsuseid lähtuvalt oma kogemustest, võtab õppija vastutuse nii oma õppimise kui ka käitumise eest. Analüüsides oma õpitulemusi, osalemist õppes, rolle koostöös, annab juba 1. klassi õpilane ise hinnangu oma tööle või sellele, kuidas ta keelt omandab. Enesehinnangu põhjal seab ta ka uued eesmärgid ning koostab oma õpimappi. Õpetajal on siin vastutusrikas suunaja ja motiveerija, mudelite andja roll.
Õppetöö korraldus kujundab koostööoskust ja ettevõtlikkust
Et olla aktiivne õppija, on oluline rühmas õpe. Kuulumine väiksemasse rühma annab võimaluse ja turvalisuse õppida kaaslastelt, osaleda aruteludes, rääkida eri partneritega, võrrelda tulemusi, võtta vastutust nii oma kui ka rühma õpitulemuste eest. Sotsiaalne minimudel – rühm – annab võimaluse kujuneda sallivusel, katsetada ja kogeda mitut (juhi, ettevõtja, toimetaja, varustaja, lepitaja, vaatleja, hindaja jt) rolli, tunda kuulumist rühma, seista või tegutseda rühma eest ja nimel, kujuneda vastutus- ja väärikustundel. Kaaslaste ja õpetaja tunnustus, mis põhineb kokkulepetel, ning koostöine eduelamus motiveerib ja õpetab õppima.
Õpetaja on õpilase õpihimuline, paindlik ja kannatlik partner
Julgustaja, tunnustaja ja innustaja ja suunajana pakub õpetaja õpilastele eduelamust, õpetades oma eeskujuga ka õpilasi üksteist toetama. Arendades õpilaste mõtlemisoskust ja kriitilist mõtlemist, on väga tähtis õpetaja esitatud küsimuste sisu: kas need ootavad vastust fakti tasandil või stimuleerivad mõtlema ja analüüsima, tõstatades uusi küsimusi, motiveerides leidma lahendusi. Õpetaja roll on juhtida õppimisprotsessi, ta ei ole ainuõigete vastuste, teadmiste ega hinnete jagaja. Õpetaja juhib õpilasi eneseanalüüsile, reflekteerima ja planeerima arengut turvalises sotsiaalses keskkonnas.
Lähenemisviiside ja lahenduste paljusus tagab igale üksikule õpilasele võimaluse kogeda edu ja töörõõmu, areneda eneseväärikuse tundel. Valikud õppeülesannete ja lahenduste vahel annavad võimaluse vastutada. Avatus peegeldub ka paindlikus töökorralduses. Põhimõte – pole valesid vastuseid, on vaid eri arvamused ja lahendusteed – tagab avatuse suheldes nii õpilaste kui kolleegide ja lapsevanematega.
Õppevara toetab
Kümblusprogrammi metoodilised lahendused ja õppevara kasutatakse kõigis Eesti koolides, pakkudes näidismudeleid nii võõrkeele- kui aineõppeks mis tahes keeles ja õppes. Varase keelekümblusprogrammi esimeses kooliastmes kasutatakse õppekavas kirjeldatud õpitulemuste saavutamist toetavaid õppekomplekte „Tere, kool!” (vt õpetaja käsiraamat 1. ja 2. osa), „Tere, sõber!” ja „Tere, maailm!” ning töölehti. Keelekümbluskeskuse materjalid on loodud õppekirjanduse kriteeriume arvestades. Materjalid toetavad õpilasi, et leida õpikutegelastega samastumise võimalusi, kujundada sallivust, harjutada seadma eesmärke ja andma hinnanguid oma tööle, tööprotsessile. Teisele ja kolmandale kooliastmele loodud töölehed ja eesti keele põhised lisamaterjalid on valminud õpetajate koostöös, toetamaks aine-, keele ning õpioskuste lõimimist.
Varase keelekümblusprogrammi ajaveeb võimaldab õpetajatel tutvustada töökogemusi ja annab teavet koolitustest, esitab viiteid Internetis jm leiduvatele artiklitele, käsiraamatutele, õppematerjalidele.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli võõrkeelte valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-5-9