Andre Koka, Tartu Ülikool, 2010
Teadaolevalt õpivad inimesed erinevalt. Mõni õpib paremini lugedes/vaadates, teine aga kuulates, mõni õpib jällegi läbi liikumise ning isetegemise. Õppetöö asjakohase planeerimise ja organiseerimise abil on kooli kehalises kasvatuses võimalik läbi liikumise omandada ka teiste õppeainete teemasid. Käesolevas artiklis antakse põgus ülevaade kehalise kasvatuse lõimingu võimalustest teiste õppeainetega ning esitatakse lõimingukohad õppekava läbivate teemadega.
Kehalise kasvatuse lõiming teiste õppeainetega
Lõimingu mõtestamisel eristatakse sisemist ja välist lõimingut. Sisemise lõimingu korral loob õpilane ise erinevates õppeainetes õpitu põhjal ainetevahelisi seoseid, ühendab erinevates õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi. Väline lõiming tähendab aga õpetajate teadlikku katset seostada erinevaid õppeaineid nii omavahel kui ka õppekava üldiste põhimõtetega, et saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkust. Põhjalikuma ülevaate õppekava lõimingu dimensioonide (sisemine ja väline lõiming) teoreetilistest lähtekohtadest annab Juta Jaani ja Liisa Aru toimetatud kogumikus „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas” peatükk „Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis” (autor Tiina Kuusk).
Järgnevalt vaatlen kehalise kasvatuse välise lõimingu võimalusi. Ehkki väline lõiming jaguneb omakorda kaheks – vertikaalne ja horisontaalne, keskendun vaid horisontaalsele lõimingule ehk kehalise kasvatuse lõimingule teiste õppeainetega. Kehalise kasvatuse vertikaalse ehk ainesisese lõimingu kohta on võimalik lugeda juba mainitud kogumiku peatükist „Lõiming kehalises kasvatuses”.
Kehalise kasvatuse lõimingul teiste õppeainetega on võimalik rakendada lõiminguviise, mis erinevad üksteisest oma keerukuse poolest. Kõige lihtsamaks võib pidada ainetevahelisi seoseid rakendavat lõiminguviisi. Selle lõiminguviisi puhul kasutatakse ühe aine sisu täiendavalt teise aine omandamisel. Kehalise kasvatuse ainekavas olev oskus, mõiste või teema oleks antud juhul õpetamise fookuses ning mõnes teises aines (nt matemaatikas) õpitud oskust kasutatakse konkreetse õpikogemuse täiendamiseks. Näiteks: õpilased on kehalises kasvatuses just omandanud paigalt kaugushüppe tehnika. Kehalise kasvatuse õpetaja saab nüüd innustada õpilasi kasutama matemaatika tunnis õpitud oskusi oma hüpete pikkuse mõõtmisel.
Ajaliselt kooskõlastatud lõiminguviis on planeerimise mõttes eelmisest lõiminguviisist keerukam. Siinkohal on idee lõimida kaks või enam õppeainet omavahel nende õppesisus sisalduvate sarnaste oskuste, mõistete või teemade kaudu samaaegselt või väikese ajanihkega. See eeldab õpetajate omavahelist kokkulepet oskuse, mõiste või teema ning õpetamise ajalise aspekti osas. Seesugune õppeainete lõiming aitab õpilastel paremini mõista, kuidas üks oskus, mõiste või teema võib läbida mitmeid õppeaineid, hõlbustades seeläbi antud oskuse, mõiste või teema omandamist. Selle lõiminguviisi rakendamiseks tuleb õpetajatel kõigepealt omavahel arutada õppesisu, mis neil on plaanis õppeaasta jooksul läbi võtta. Leidnud ühised oskused, mõisted või teemad, tuleb paika panna ajagraafik, et sarnase teemaga tunnid toimuksid enam-vähem samal ajal. Näiteks kui ühiskonnaõpetuses käsitletakse teemat „sotsiaalsed suhted”, mis sisaldab alateemasid „inimesed meie ümber”, „kogukonnad”, „sallivus” jms, saab kehalises kasvatuses õpilastele selgitada hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust sportimisel ja liikumisel. Õppeained jagavad seega ühist kontseptsiooni, kuidas inimesed koos tegutsevad, üksteist toetavad ning ülesannete lahendamisel aitavad.
Keerukaimaks lõiminguviisiks võib pidada teemakeskset ehk multidistsiplinaarset lõiminguviisi. Seda lõiminguviisi saab koolis edukalt rakendada ühe kindla temaatika süvendatud käsitlemisel. Selleks valivad mitme õppeaine õpetajad ühise teema kas klassikomplekti või kooliastme piires või siis kaasavad projekti kooli kõik õpilased. Üha enam võidab populaarsust kooliolümpiamängude korraldamine. Olümpiamängude temaatika süvendatud käsitlemiseks saavad õpetajad teha koostööd. Erinevate õppeainete õpetajad peavad püüdma leida mooduse, kuidas antud temaatikat oma tundides käsitleda. Näiteks kunsti ja/või tööõpetuse õpetajad võivad paluda õpilastel meisterdada traadist või puidust erinevate spordialade esindajate kujusid. Poisid võivad tööõpetuse tunnis treida sobivast materjalist medaleid. Eesti keele tundides võivad õpilased aga lugeda lugusid olümpiasangaritest ning koostada seinalehe nii tänapäevastest kui ka antiikolümpiamängudest. Ajalooõpetaja võiks samal ajal käsitleda Vana-Kreeka kultuuri, rääkida tolleaegsest elu-olust ning põhjalikumalt antiikolümpiamängudest. Kehalises kasvatuses võiks aga lihvida ringteatejooksu teatevahetuse tehnikat, kuna teatejooksud on alati olnud suurvõistluste kergejõustikuprogrammi väga huvipakkuv finaal. Ühiseks kulmineeruvaks tegevuseks võikski saada oma kooli olümpiamängud. Kogumiku „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas” peatükis „Lõiming kehalises kasvatuses” on tunni tasemel kasutamiseks lahti kirjutatud hulk näiteid kehalise kasvatuse lõiminguvõimalustest teiste ainetega.
Lõiming läbivate teemadega
Õppekava üldosas on esitatud kaheksa läbivat teemat:
- Tervis ja ohutus
- Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
- Keskkond ja jätkusuutlik areng
- Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
- Kultuuriline identiteet
- Teabekeskkond
- Tehnoloogia ja innovatsioon
- Väärtused ja kõlblus
Kõiki nimetatud teemasid saab siduda ka kehalise kasvatuse õppeainega.
Läbiva teema „tervis ja ohutus” realiseerimisel on kehalisel kasvatusel kanda oluline roll. Ohutust ja turvalisust käsitletakse kehalise kasvatuse tundides vastavalt tegeldavale spordialale. Näiteks ujumistunnis räägitakse ohutust ujumisest ning veekogudes käitumisest üldiselt. Õpilastele tuleb selgitada, kuidas võimalikus ohusituatsioonis tegutseda ning vajadusel abi kutsuda.
Läbivat teemat „elukestev õpe ja karjääri planeerimine” saab kehalises kasvatuses käsitleda erinevaid elukutseid (nt kehalise kasvatuse õpetaja, treener, päästja) tutvustades. Nimetatud ametid nõuavad head füüsilist ettevalmistust ning põhjalikke teadmisi inimese arengust, erinevatest spordialadest ja tervise arendamise põhimõtetest. Kehalise kasvatuse tunnid on samuti hea võimalus selgitada kehalise vormisoleku mõju tööturul kandideerimisel ja igapäevaste tööülesannete täitmisel.
Läbivat teemat „keskkond ja jätkusuutlik areng” aitab kehalise kasvatusega seostada vaba aja ja loodusliikumisega seotud teemade käsitlemine. Võimalusel tuleks kehalise kasvatuse tunde aeg-ajalt läbi viia looduses – metsas, pargis või veekogu ääres. Väljaspool kooli territooriumi korraldatud kehalise kasvatuse tunnid, milles peale sportliku tegevuse selgitatakse ümbritseva keskkonna hoidmise olulisust, soodustavad õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Läbiva teema „kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” realiseerimist kehalises kasvatuses toetatakse meeskonnatöös osalemise kaudu. Õpilastele pakutakse võimalust kogeda nii liidri kui ka meeskonnaliikme rolli. Lisaks võimaldavad kehalises kasvatuses omandatud erinevate spordialade teadmised anda õpilastele suurema vastutuse tunniväliste spordivõistluste organiseerimisel, toetades seeläbi õpilaste ettevõtlikkuse arengut.
Läbivat teemat „kultuuriline identiteet” aitab kehalise kasvatusega seostada tantsude ja spordialade käsitlemine, mis tutvustavad õpilastele rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri, aidates neil seeläbi kujuneda kultuuriteadlikeks ühiskonnaliikmeiks. Kultuurseks sporditarbijaks kujunemist toetab ka õpilaste teadmiste ja oskuste tõstmine massispordiüritustel osalemiseks nii osaleja kui ka pealtvaatajana.
Läbivat teemat „teabekeskkond” toetatakse õpilaste suunamisega info otsimisele tervise tugevdamise, isikliku liikumisharrastuse kujundamise, teadliku treenimise jms kohta.
Läbiva teema „tehnoloogia ja innovatsioon” rakendus kehalises kasvatuses seostub mingile ülesandele sobiva lahenduse leidmisega õpilase poolt. Seda tehes tuleb õpilasi suunata kriitiliselt analüüsima tehnoloogia mõju inimese kehalisele arengule.
Läbiv teema „väärtused ja kõlblus” seostub ennekõike spordi ülima aate – ausa mängu põhimõtete – järgimisega kehalises kasvatuses ja tunnivälises sportlikus tegevuses. Eesmärk on omakasupüüdlikkuse ja egoismi taandamine. Mängureeglite vajalikkuse mõistmine ning tahe ja oskus vastu seista nende rikkumisele toetavad õpilase kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.
Kasutatud ja soovituslik kirjandus
Cone, T. P., Werner, P. H., Cone, S. L. (2008). Interdisciplinary elementary physical education. Human Kinetics Publisher.
Koka, A. (2010). Lõiming kehalises kasvatuses. Jaani, J.; Aru, L. (Toim.). Lõiming: Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Kogumik (lk. 298 – 321). Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus (kogumik on üleval Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kodulehelhttp://www.ut.ee/curriculum/Kogumikud).
Kuusk, T. (2010). Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis. Jaani, J.; Aru, L. (Toim.). Lõiming: Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Kogumik (lk. 6 – 62). Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus (kogumik on üleval Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kodulehel http://www.ut.ee/curriculum/Kogumikud).
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6