Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates eri õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku (üldosa § 5, lõige 5,6).
Valdkonnasisene lõiming
Põhikooli võõrkeelte ainevaldkond sisaldab A- ja B-võõrkeele ning eesti keele teise keelena ainekavu, mis põhinevad Euroopa keeleõppe raamdokumendil. Seega on kõikide võõrkeelte õpetamisel tagatud ühtsed eesmärgid, õppesisu ja oodatavad õpitulemused vastavalt kooliastmele. Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb paljuski teemavaldkondadest, mis on kõikidele võõrkeeltele ühised, kooliastmeti erinevad nende maht ja rõhuasetused.
Ainevaldkonnasisese lõimingu puhul tuleb arvestada ka keelte omavahelisi seoseid. Kuigi iga uut keelt õpitakse eelkõige emakeele taustal, on seoste loomine varem õpitud võõrkeeltega (eriti A-võõrkeelega) väga oluline. Ühelt poolt võimaldab see muuta keeleõpet ökonoomsemaks, kuna õpikogemust ja omandatud õpioskusi saab rakendada ka järgnevate keelte õppimisel. Teisalt suudab õppija võõrkeeli võrrelda ning teha järeldusi nende sarnasuste ja erinevuste kohta, mis omakorda suurendab keele omandamiseks vajalikku refleksiooni- ja analüüsioskust.
Võõrkeeleõppe üks eesmärk on luua arusaam mitmekultuurilisest maailmast, mille kujundamisse annab iga võõrkeel oma panuse. See omakorda eeldab võõrkeeleõpetajate tihedat sisulist koostööd.
Lõiming teiste valdkondadega
Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõpe annab õpilasele keelelised vahendid, mille abil käsitleda erinevate valdkondadega seonduvaid teemasid. Võõrkeelteoskus võimaldab muuhulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine tarvis.
Teistest ainevaldkondadest on võõrkeelte valdkonnal kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.
Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning eri teemade (nt riigid ja nende kultuur, vaba aeg) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii mitmesuguste tööde tegemise kui ka suhtlemise ja infootsimise vahend. Sotsiaal- ja loodusteaduslik pädevus teostub eri teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. Kõige väiksem kokkupuude on võõrkeeltel matemaatika ja kehalise kasvatuse ainevaldkonnaga.
Lõimitud aine- ja keeleõppes (nii võõrkeelte kui ka eesti keele kui teise keele omandamisel) on oluline kasutada integreeritud õppematerjale koostöös teiste ainevaldkondadega 1. LAK-õpe ei tähenda mittekeeleaine õpetamist võõrkeeles, vaid ainealase võõrkeelse materjali sisu avamist võõrkeeleõpetusele omaste meetoditega, kusjuures võõrkeele kasutamine ei tohi muuta mittekeeleaine metoodika ja töövormide spetsiifikat. LAK-õppe läbiviimisel pakub keeleõpetaja keelelist ja metoodilist tuge aineõpetajale, eduka töö aluseks on koostöö.
Näiteid nii ainesisese kui ainetevahelise lõimingu, aga ka seoste kohta õppekava üldpädevustega inglise, vene, saksa, prantsuse ja eesti keele kui teise keele õpetamisel leiab kogumikust „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas” 2 ja valdkonnaraamatu artiklitest.
1 Maire Kebbinau „Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe”.
2 J. Jaani, L. Aru. „Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas”. Tartu Ülikooli haridusuuringute- ja õppekavaarenduse keskus, 2010, k 165−245.
Põhikooli valdkonnaraamat VÕÕRKEELED 2010