Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist gümnaasiumis. Üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks on läbivad teemad ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel (üldosa § 10, lõige 1).
Valdkonnasisene lõiming
Gümnaasiumi võõrkeelte ainevaldkonda kuuluvad võõrkeeled ning eesti keel teise keelena. Gümnaasiumis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt ja eesmärgiks on saavutada gümnaasiumi lõpuks nende valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B1- või B2-keeleoskustase Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi). Kõikide võõrkeelte õpetamisel on tagatud ühtsed eesmärgid, õppesisu ja oodatavad õpitulemused saavutatava keeleoskustaseme järgi.
Võõrkeeleõpetuse sisu tuleneb teemavaldkondadest, mis on kõikidele võõrkeeltele ühised, rõhuasetused võivad olla kursuseti erinevad.
Ainevaldkonnasisese lõimingu puhul tuleb arvestada ka keelte omavahelisi seoseid. Kuigi iga võõrkeelt õpitakse eelkõige emakeele taustal, on seoste loomine varem õpitud keeltega väga oluline. Ühelt poolt võimaldab see muuta keeleõpet ökonoomsemaks, sest õpikogemust ja omandatud õpioskusi saab rakendada ka järgnevate keelte õppimisel. Teisalt suudab õppija võõrkeeli võrrelda ning teha järeldusi nende sarnasuste ja erinevuste kohta, mis omakorda suurendab keele omandamiseks vajalikku refleksiooni- ja analüüsioskust.
Võõrkeeleõppe üks eesmärk on luua arusaam mitmekultuurilisest maailmast, mille kujundamisse annab iga võõrkeel oma panuse. See omakorda eeldab võõrkeeleõpetajate tihedat sisulist koostööd.
Lõiming teiste valdkondadega
Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõpe annab õpilasele keelelised vahendid, mille abil käsitleda erinevate valdkondadega seonduvaid teemasid. Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine tarvis.
Teistest ainevaldkondadest on võõrkeelte valdkonnal kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeeleõppes saab arendada ka teisi valdkonnapädevusi: matemaatikapädevust, loodusteaduslikku, sotsiaalset, kunsti- ja kehakultuuripädevust. Kunstipädevusega puututakse kokku erinevate maade kultuurisaavutusi tundma õppides, eelkõige teemavaldkonna „Kultuur ja looming” kaudu. Loodusteaduslik, sotsiaalne, matemaatika- ja kehakultuuripädevus teostuvad erinevate teemavaldkondade (nt „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond”) ning nendes kasutatavate alustekstide kaudu.
Lõimitud aine- ja keeleõpe
Üks võimalus võõrkeelte lõimimisel teiste ainevaldkondadega on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodite kasutamine nii võõrkeelte kui ka eesti keele kui teise keele omandamisel. Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel, sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi (üldosa § 11, lõige 10). LAK-õppes avatakse ainealase võõrkeelse materjali sisu võõrkeeleõpetusele omaste meetoditega, kusjuures võõrkeele kasutamine ei tohi muuta mittekeeleaine metoodika ja töövormide spetsiifikat. LAK-õppe läbiviimisel pakub keeleõpetaja keelelist ja metoodilist tuge aineõpetajale, eduka töö aluseks on koostöö.
LAK-õppe abil on võimalik:
– anda erinevatele mittekeeleainetele lisaväärtus võõra keele ja kultuuri kaudu,
– kaasata kõiki õpilasi õppimisse ja arendada neid individuaalselt erineva raskusastmega materjalide abil,
– arendada kultuuridevahelist õppimist võõrkeelsete materjalide abil,
– arendada individuaalset mitmekeelsust,
– arendada elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi (nt olulise informatsiooni leidmise oskus erialasest võõrkeelsest tekstist, osalemine rahvusvahelistes projektides).
LAK-õppe ühe rakendusvormina võib soovitada kursuseüleste LAK-õppe moodulite väljatöötamist. LAK-õppe moodulid on lühemad õppeühikud, mis viiakse läbi kas võõrkeele- ja aineõpetajaga koostöös või teeb seda üks õpetaja, juhul kui tal on vajalik kvalifikatsioon ka teise aine õpetamiseks. Võrreldes kogu aine õpetamisega võõrkeeles on moodulite kasutamise eeliseks väiksem institutsionaalne, organisatoorne ja finantskoormus koolile – ei ole vaja muuta kooli üldist struktuuri ega toimimist. Mooduleid saab läbi viia teatud perioodide vältel, kui selleks on sobiv aeg ja teema. Moodulid võimaldavad intensiivsemat ja paindlikumat ajakasutust, võõrkeel ei ole enam ainult õppimise objekt, vaid ka vahend.
Eesti keele kui teise keele omandamist toetab lisaks eespool nimetatule eestikeelne aineõpe gümnaasiumis.