Pille Liblik, 2015
Valikkursuse/-õppeaine kava
Riiklikes õppekavades käsitatakse valikkursuse ja -õppeainena mingi valdkonna terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust. Valikkursustele ja -õppeainetele (edaspidi: kursus) kehtivad ühetaolised nõuded kohustuslike õppeainete või nende kohustuslike kursustega – ainekava, õpetamise ja kasvatamise eesmärgistatus, määratletud õpitulemused, hindamine jm.
Kursuse kava koostamisel peetakse silmas kehtivat õpikäsitust (PRÕK § 5, GRÕK § 6), õpilaste hindamise põhimõtteid (PRÕK § 19–22, GRÕK § 15–18), riiklike õppekavade aluspõhimõtteid:
- väljundipõhisus
- väärtuspõhisus
- ainevaldkondlikkus
- õpilasekesksus
- lõimitus
- valikute pakkumine
Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest. 2011. aasta riiklik õppekava tugineb sotsiaal-konstruktivistlikele põhimõtetele, mille kohaselt on igaüks igal ajahetkel õppija ning et uued teadmised luuakse olemasolevate kogemuste põhjal aktiivse suhtlemise käigus.
Kursuse ainekava koostamisel lähtutakse põhiküsimusest, miks loodavat kursust vaja on ehk missuguse lisandväärtuse loodava kursuse läbimine annab lisaks kohustuslike kursuste läbimisel omandatud teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushoiakutele?
Õpikäsitlus hõlmab uusi ja nüüdisaegsed viise õppimise ja õpetamise korraldamiseks:
- vajalikkust õpilase isiksusliku arengu toetamise kontekstis eluks vajalike oskuste kujundamisel, samuti ainevaldkonna kontekstis;
- läbimiseks vajalike eeldusoskuste olemasolu, eeldusainete läbimist;
- sisus praktilise õppe osakaalu;
- panust üld- ja valdkonnapädevuse kujundamisel, läbivate teemade rakendamisel;
- lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega.
Kursuse kava struktuur
Kursuse lühikirjeldus on terviklik ja seotud tekst, mis selgitab kursuse eesmärki.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid annavad vastuse küsimusele, missuguste üldiste oskuste ja väärtushoiakute kujunemist/ arenemist taotletakse kursuse läbimisel. Loetelus, mis hõlmab kuni 3 eesmärki, kirjeldatakse eeldatavaid muudatusi õpilase teadmistes, oskustes ja hoiakutes kursuse läbimisel. Eeldatavate muudatuste ülesandeks on toetada valdkonnapädevuse, aga ka üldpädevuste kujunemist.
Õpitulemused
Õpitulemuste loend sisaldab kuni 6 mõõdetavat oskust ja teadmist, mida õpilane omandab kursuse lõpus. Taotletavad õpitulemused võivad laiendada sama õppeaine kohustuslike kursuste õpitulemusi, kuid soovitav on neid mitte üks-ühele dubleerida.
Kirjeldatud õpitulemus peab olema:
- mõõdetav – lubab võimalikult ühemõtteliselt määrata kohase(d) hindamisviisi(d);
- arenguastmele vastav – on kooskõlas õpilaste enamuse arenguliste võimetega antud vanuseastmes;
- eristuv – väljendab õppe käigus lisanduvat suutlikkust ning seda ei ole võimalik segi ajada teiste õpitulemustega;
- ajastatud ja realistlik – on saavutatav, arvestades õppe läbiviimise eeldatavaid tingimusi.
Toetav materjal taksonoomiate kohta.
Õppesisu
Õppesisus esitatakse käsitletavad teemad, mida on võimalik läbida arvestuslike õppetundide 30+5 vältel. Õppesisust 2/3 peab olema käsitletav praktilise tegevusena – käeline tegevus, vaatlus, arutlus, õppekäik jm. Õppesisu peab võimaldama valikuid õpetajale õpitulemuste saavutamiseks lähtuvalt õpilaste võimekusest, jõuvarudest ja koolides kasutada olevatest erinevatest ressurssidest.
Teemade valiku soovituslikud kriteeriumid õppesisu analüüsimisel ja loomisel (Fraenkel, Jack R., 1992):
- Kui oluline on konkreetne teema?
Kas see väljendab kõige kaasaegsemat käsitlust antud teemast?
Kas see toob esile keskse teadmise, on sellel mitmekülgsed rakendamisvõimalused?
Kas see pakub õpilastele võimalust iseennast ja maailma oluliselt paremini mõista?
- Kas valitud teema on ühiskondlikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt oluline?
Kas see sobitub kaasaja maailma reaalsetesse olukordadesse?
Kas selle abil saab analüüsida väärtusi ja võimalikke väärtuskonflikte?
Kas see aitab mõista muutuse fenomeni ja probleeme, mida muutused endaga kaasa toovad? Kas see õpetab õppijaid muutustega toime tulema?
- Kas teema on oluline õpilaste vajaduste, huvide ja arengutaseme seisukohalt?
Kas see on õppijatele jõukohane ja pakub mitmekülgset kaasatust?
- Kas teema võimaldab õppijate mõistmise laiemaks ja sügavamaks muutumist?
Kas see võimaldab õpitut rakendada mitmetes erinevates olukordades, k.a. uued situatsioonid?
Õppetegevus
Õppetegevuses kirjeldatakse teoreetilise ja praktilise tegevuse osakaalu, kui see erineb õppetegevusest ainevaldkonnas üldiselt.
Howard Gardner (2006) soovitab parima õppetulemuse saavutamiseks:
- Identifitseerida oma ainevaldkonna tõeliselt olulised teemad ja kontseptsioonid
- Pühendada nendele arvestatav hulk aega
- Läheneda teemale mitmetel viisidel, nii et õppijad õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides
- Lasta õppijatel demonstreerida õpitut võimalikult erinevates olukordades.
Füüsiline õpikeskkond
Füüsiline õpikeskkond kirjeldatakse juhul, kui see sisaldab erinevusi ainevaldkonna teiste kursuste õpetamiseks vajalikust õpikeskkonnast. Õpikeskkonda kirjeldatakse ka juhul, kui tegemist on ainevaldkondade ülese valikkursusega.
Õppeprotsessi kirjeldus on kursuse kava koostamise lahutamatuks osaks. See on soovituslik materjal õpetajale, milles kirjeldatakse võimalikud õpitegevused, sh praktiliste tööde ja teoreetilise materjali omandamise osakaal, võimalused lõiminguks teiste õppeainetega ja ainevaldkondadega ning läbivate teemadega. Ühe kursuse õppeprotsessi kirjelduses ei pea olema hõlmatud kõik õppekava läbivad teemad ega lõiming kõikide teiste ainete või ainevaldkondadega.
Õppeprotsessi kirjeldus avab ainekavast täpsemalt õpitulemused ning seob need teiste õppeprotsessi komponentidega (õppe- ja kasvatuseesmärk, õppesisu, õppimine ja õpetamine ning tagasisidestus):
- õpitulemused avatakse kursuse kavast detailsemalt (seejuures eeldatakse, et õppeprotsessi kirjelduste juures olevad õpitulemused täpsustavad kursuse kavas olevaid õpitulemusi);
- õpitulemused on eakohased ja sõnastatud nii, et vastava aine õpetaja saab aru, missugused on tema võimalused selleks, et õpilast õpitulemuseni aidata ning kuidas teha kindlaks, kas õpilane on õpitulemuse saavutanud. Õpitulemused on saavutatavad eraldatud õppeaja jooksul;
- õpitulemused seotakse õppesisuga ja õpitulemuse saavutamiseks vajaminev aeg;
- esitatakse metoodilised soovitused (sh õppe diferentseerimine), soovitused hindamiseks, viited lõimingule, üldpädevused, teised valdkonnapädevused, läbivad teemad, teised ained ning õpikeskkonna vajadused. Praktilise õppe osakaal kursuse mahust on soovituslikult 2/3.Tagasisidestuse ehk hindamise kirjelduses lähtutakse kursuse kavas esitatud õpitulemustest ning kirjeldatakse teadmiste ja oskuste omandatuse tasemed, mille kohta on võimalik anda nii numbrilist kui ka kujundavat hinnangut. Õppeprotsessi kirjeldus – taotletavate uute teadmiste omandamise ja nende kujundamise viiside kirjeldus, mis lähtub kursuse kavast, kuid avab sellest täpsemalt õpiväljundite saavutamise võimalused.Õpetamine – õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimine viisil, mis seab õpilase, tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.Õpilane on õppeprotsessi aktiivne pool ja avastaja.
- Õpetaja on avastamise juhendaja ja suunaja ning eesmärgile liikumise tagasisidestaja.
- Õpiväljund, -tulemus – teadmised, oskused ja hoiakud, pädevused, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata, sh õpilase arengut toetavalt.
- Õppimine – muutus õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes, aktiivne avastamine.
- Mõisteid õppeprotsessi kirjeldamisel:
- Ühe kursuse mahus õpitulemuse saavutamiseks vajaminevaks arvestuslikuks ajaks on 35 õppetundi (arvestusliku kestusega a’ 45 min), mida saab korraldada erinevatel viisidel, sh kontakttundide osakaal, individuaalseks tööks, kodusteks töödeks, projektitöödeks, õppekäikudeks vms kuluv aeg.
- Õppeprotsessi kirjelduses võib selgitada ka olukorda, kui tagasisides saab arvestada teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist teises haridusasutuses või varasemat õpikogemust.
- Õppeprotsessi kirjelduses selgitatakse, missugused pädevused – hoiakud ja oskused – lisaks teadmistele kursuse läbimisel omandatakse/ arendatakse.
- Õppeprotsessi kirjelduse koostamisel lähtutakse kursuse kavas seatud eesmärkidest ja õpitulemustest ning õppesisust. Täpsemalt kirjeldatakse õppimise ja õpetamise viisid sh õpilase aktiivse osalemise võimalused ja õpetaja juhendav roll ning tagasisidestuse võimalused; metoodilised soovitused õppe kavandamiseks ja korraldamiseks sh õppekäigud, võimalikud kasutatavad juhendmaterjalid (tekstid, auvised vms).