2010
Silvia Purje, Tantsuklubi Twist
Tanel Keres, MTÜ Tantsukool Laguun
Üldist
Gümnaasiumi aineraamat on täienduseks põhikooli aineraamatule, kus kirjeldatud tantsude kordamine on vajalik gümnaasiumiastme läbimiseks. Gümnaasiumi standard- ja ladina tantsude õpetaja peab olema kursis põhikooli aineraamatu vastava osaga, sh metoodiliste soovitustega, riietust ja jalatseid käsitleva osaga, põhiasenditega.
Õpilane peab suutma eristada erinevate tantsude rütme ja temposid. Selleks on vajalik tantsude muusika kuulamine ning läbitantsimine (põhikooli osa kordamine). Gümnaasiumi osas tuleks praktika kõrval rõhutada ka teoreetilist osa. Põhikooli laps peab suutma tantsida, gümnaasiumi õpilane peab oskama ka tantsust rääkida ning tantsu ära tundma. Ta peab teadma ning tundma ka erinevaid tantsuvõtteid ja tantsuga seotud mõisteid (nt tõusmine, laskumine, lahkuliikumine, soolopööre, keharaskuse ülekandmine jm). Tähelepanu tuleks pöörata erinevate tantsude iseloomu kirjeldamisele ning julgustada õpilasi tantsu iseloomu tantsuga näitama, et arendada nende eneseväljendusoskust.
Õpilasele peab võimaldama ka tantsu vaatamist. Selleks sobivad tantsuvõistlused, mida korraldatakse üle Eesti. Infot leiab www.tantsunet.eu. Kui ei ole võimalik võistlusi külastada, saab vaadata tantsuvõistluste ja -esinemiste videoid või teleülekandeid, kutsuda esinema mõni võistlustantsu harrastav paar vms. Tantsu vaatamisele peaks järgnema arutelu, mida võib teha ka referaadi või esitluse vormis.
Põhiasendid
Kinnised tantsuhoiud on kirjeldatud põhikooli aineraamatus.
Lahtine tantsuhoid ladina tantsudes
Naispartner seisab meespartneri ees, näoga mehe poole ja mehega paralleelselt umbes mõlema partneri käteulatuse kaugusel. Kaugus võib kohati olla ka väiksem kui tavalistes figuurides, mis lõppevad lahtises asendis küljele astudes kätehoiuga või ilma, nt lahkuliikumine, soolopööre jne.
Raskus on ükskõik kummal jalal, naispartneril vastasjalal. Tegelik jalgade asend sõltub tantsitavast figuurist, millega on saavutatud lahtine asend.
Kasutatav kätehoid võib olla üks järgmistest: vasak-parem, parem-vasak, parem-parem, vasak-parem ja parem-vasak (topelthoid) või ilma kätehoiuta.
Kui kasutatakse kätehoidu, on ühendatud käed rinnaluu kõrgusel kergelt tagasi tõmmatult ees. Vaba kätt, mis moodustab õlast alates pehme kurvi, hoitakse kõrval.
Kui hoid vabastatakse, hoitakse mõlemat kätt ees, küünarnukist pisut kõverdatult keha lähedal.
TANTSUDE KIRJELDUSED
Fokstrott
Fokstrott ehk inglispäraselt foxtrot on standardtants, mis sai alguse eelmise sajandi alguse Ameerikas. Otseses tõlkes tähendab sõna foxtrot rebase sörki, kuid väidetakse, et nime sai tants hoopis USA näitleja Harry Foxi (õieti Arthur Carringford) järgi, kes esitles oma koomilist kõnnakut ragtime-muusika saatel ja see sai tuntuks kui Fox’s Trot (trot – inglise keeles „sörkjooks”). Liikumisstiilist kasvas peagi välja populaarne seltskonnatants. Fokstrotti saab tantsida iga loo järgi, mille taktimõõt on 4/4. Võistlustantsudena tantsitakse aeglast fokstrotti (fokstroti aeglane versioon, 30 takti minutis) ning quickstep’i (fokstroti kiirem versioon,50 takti minutis). Seltskonnatantsuna tantsitava fokstroti muusika kiirus ei ole väga kindlalt määratud, parim tempo on 40–45 takti minutis.
Põhiliikumine
Fokstroti standardiseeritud põhirütm on aeglane-aeglane-kiire-kiire. Sammuskeem on sik-sakikujuline, liikudes edasi tantsuliikumise suunas. Meespartner on seljaga ning naispartner esipoolega saali keskme suunas.
Meespartneri sammud
Liikumist alustatakse esipoolega diagonaalselt seina ja tantsuliikumise suunas.
1. VJ samm ette 2 lööki, aeglane
2. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
3. VJ samm kõrvale, parema jalaga samale joonele 1 löök, kiire
4. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
3. ja 4. sammu vältel pööratakse ¼ pööret paremale ja 5. sammu alustatakse seljaga diagonaalselt saali keskme suunas
5. VJ samm tagasi 2 lööki, aeglane
6. PJ samm tagasi 2 lööki, aeglane
7. VJ samm kõrvale, parema jalaga samale joonele 1 löök, kiire
8. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
7. ja 8. sammu vältel pööratakse ¼ pööret vasakule ja tantsu jätkatakse esipoolega diagonaalselt seina suunas.
Naispartneri sammud
Liikumist alustatakse seljaga diagonaalselt seina ja tantsuliikumise suunas.
1. PJ samm tagasi 2 lööki, aeglane
2. VJ samm tagasi 2 lööki, aeglane
3. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga samale joonele 1 löök, kiire
4. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
3. ja 4. sammu vältel pööratakse ¼ pööret paremale ja 5. sammu alustatakse esipoolega diagonaalselt saali keskme suunas.
5. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
6. VJ samm ette 2 lööki, aeglane
7. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga samale joonele 1 löök, kiire
8. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
7. ja 8. sammu vältel pööratakse ¼ pööret vasakule ja tantsu jätkatakse seljaga diagonaalselt seina suunas.
Ruutrumba
Ruutrumba üldinfot ja põhiliikumist on kirjeldatud põhikooli aineraamatus.
Lahkuliikumine
Meespartneri sammud
Meespartneri sammud lahkuliikumisel on samad mis põhiliikumisel.
1. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
2. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
3. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
4. VJ samm taha 2 lööki, aeglane
5. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
6. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
Meespartner tantsib ühe lahkuliikumise jooksul sammud 1–6 kaks korda.
Naispartneri sammud
1. VJ samm taha 2 lööki, aeglane
2. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
3. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
4. PJ samm taha 2 lööki, aeglane
5. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
6. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
7. VJ samm ette 2 lööki, aeglane
8. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
9. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
10. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
11. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
12. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
Tantsuhoid
Alustatakse kinnises tantsuhoius. Sammud 4 kuni 9 tantsitakse lahtises, vasak-parem tantsuhoius. 10. sammul taastatakse kinnine tantsuhoid.
Soolopööre
Meespartneri sammud
Meespartneri sammud soolopöördel on samad mis põhiliikumisel.
1. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
2. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
3. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
4. VJ samm taha 2 lööki, aeglane
5. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
6. VJ parema jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
Naispartneri sammud
1. VJ samm taha 2 lööki, aeglane
2. PJ samm kõrvale, vasaku jalaga ühele joonele, alustades pöördumist paremale 1 löök, kiire
3. VJ parema jala juurde (jalad kokku), lõpetades pöördumise paremale 1 löök, kiire
2. ja 3. sammu vältel sooritatakse päkal täispööre paremale.
4. PJ samm ette 2 lööki, aeglane
5. VJ samm kõrvale, parema jalaga ühele joonele 1 löök, kiire
6. PJ vasaku jala juurde (jalad kokku) 1 löök, kiire
Tantsuhoid
Alustatakse kinnises tantsuhoius. Esimese sammu lõpus tõstab meespartner ühendatud käe, andes märku pöörde alustamiseks. 2. sammul vabastab meespartner paremast käest kinnise tantsuhoiu ning sammudel 2–3 sooritab naispartner pöörde ühendatud käe all. 3. sammu lõpus taastatakse kinnine tantsuhoid.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-55-4