Selles kogumikus nii kirjeldatakse eri läbivate teemade taustaks olevaid ideid kui tuuakse näiteid kuidas kindlaid läbivaid teemasid võiks koolis käsitleda. Seega vaadeldakse neis tekstides konkreetsemaid võimalusi, mida koolides saab kasutada mõnes valdkonnas aineüleste eesmärkide järgimisel. Seega võiks enne siin lühidalt käsitleda üldisi kooli õppe- ja kasvatustöös läbivate teemade rakendamise tasandeid ja sealjuures kasutatavaid meetmeid.
Nii nagu valdavalt Euroopas, kuulub ka Eestis läbivate teemade rakendamise viisi kujundamine kooli pädevusse. Riiklikul tasemel on määratletud valdkonnad, tegevuse eesmärgid ja mõned üldised suunised, mida rakendamisel arvestada; lisaks toetatakse koolide tegevust läbi innovatsiooniprojektide. Kool on siiski läbivate teemade rakendamisel see keskus, kes valib endale sobivaima viisi, planeerides rakendamisega seotud tegevusi ja viies need ellu. Esmapilgul võib läbivate teemade kaasamine õppes tunduda pelgalt aineõppe teatud laiendusena – ka nende sihiks on aidata õpilastel kujundada teatud teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Keeruliseks muudab aga läbivate teemadega tehtava töö haldamise see, et paljud eesmärgid on saavutatavad mitmete ainete õppimise koosmõjus. Nii mõnedki nt hoiakute ja väärtuste kujunemist taotlevad eesmärgid eeldavad mitmekesisemat õpilase keskkonna kujundamist kui ainult õppesisu täiendamine ning valmisolekut õppe läbiviimisel paindlikult reageerida ühiskonnas aktuaalsetele küsimustele ning võtta arvesse õpilaste igapäevase elu kogemusi. Lisaks puudutavad läbivate teemade eesmärgid väga erinevaid valdkondi, mis tekitab küsimuse, kuidas tagada töös õpilastega neid juhendavate täiskasvanute küllaldane kompetentsus. Juba need üldised tähelepanekud osutavad, et läbivate teemade rakendamine eeldab kooli kui terviku pingutusi: õpetaja tööd oma õppetöö kujundamisel, õpetajate vahelist koostööd, kooli tasemel õppetöö ja koolikeskkonna organiseerimisel tehtavat tööd ning mitmesugust koostööd kooliväliste partneritega. Tagamaks läbivate teemade realiseerumise kogu kooli tegevuse kaudu on soovitav silmas pidada, et neist lähtutaks:
- Füüsilise õpikeskkonna kujundamisel ja kasutamisel neis kohtades, kus kool saab seda mõjutada. Õpilased veedavad väga palju oma ajast õpperuumides, muudes kooliruumides ja kooli lähemas ümbruses, samuti kasutavad nad kooliga seotud virtuaalseid keskkondi (kooli koduleht, erinevad õppeprogrammid jms). Ühtekokku on tegemist siin keskkonnaga, mis nii ise (esemed, nende omadused ja korraldus) kui seal kooli personali poolt pakutavate eeskujude abil ning kooli kogu liikmeskonnale suunatud käitumisnormide kaudu loob võimalusi õpilastel kogeda ja harjutada igapäevaselt eri teemade sihtidele vastavaid tegevusviise.
- Tehes koostööd kooli tegevuste kavandamisel. Kompleksne tegevus eeldab erinevate poolte kaasamist ja nende tegevuse koordineerimist. Läbivate teemade rakendamisel tuleb teha koostööd õpilastel, õpetajatel ja teistel koolitöötajatel, kooli juhtkonnal, lapsevanematel ja kooli hoolekogul ning erinevatel partneritel väljas pool kooli. Viimaste hulka kuuluvad kindlasti nii KOV asutused ja kolmanda sektori esindajad, ent ka erinevad organisatsioonid, kes otseselt pakuvad abi läbivate teemade käsitlemiseks koolis. Ühelt poolt on tegemist praktilise töökorraldusliku protsessiga, mis tagab läbivate teemade vallas õppe- ja kasvatustöö süstemaatilise organiseerimise. Selline tegevus loob ka võimalusi arendada kooli suhtlemiskultuuri, teadvustada ja väärtustada läbivate teemade valdkondi ja eesmärke.
- Õppe- ja kasvatustegevuses. Esmalt on selle osas tegemist aineõppes ja ainetevahelistes projektides läbivatest teemadest ajendatud lähenemiste kasutamisega ning otseselt vastavates valdkondades toimuva õpetusega, mis lisaks aineõppe elementidele hõlmab ka nt klassijuhatajatööd ning erinevaid kooli üritusi ja klassivälist tööd. Arvestades mitmete teemade keskendumist ühiskonna/kooskonna toimimise küsimustele ning õpilaste igapäevasele eluviisile ja nende poolt järgitavatele väärtustele, on tähtis, et õpetajad ja teised koolitöötajad oleksid valmis igapäevaselt erinevates olukordades reageerima sihipäraselt, läbivaid teemasid toetaval viisil, nt
- õpilas(t)e ainealaselt või aineväliselt tõstatatud, intrigeerivatele, provotseerivatele või muidu kasvatuslikku huvi pakkuvatele küsimustele ja algatustele;
- õpilas(t)e positiivselt või negatiivselt silmatorkavale tegevusele;
- päevakajalistele sündmustele koolis või väljaspool seda.
Koolis on üheks läbivate teemade rakendamise nurgakiviks selle tegevuse oskuslik koordineerimine. Sõltuvalt kooli suurusest, töökorraldusest ja töötajate kompetentsusest võib koordineerimisega tegeleda erinev arv inimesi. Lisaks koolis töötava personali koostöö suunamisele on oluline luua kontakte kooliväliste partneritega, kes saaksid läbivate teemade käsitlemisel anda oma panuse. Partnerite võrgustikud võivad erinevates piirkondades olla erinevad sõltuvalt kohalikest võimalustest; varieeruda võib toetajate hulk kui ka valdkonnad, kus kool välist abi kasutab. Siiski on valdkondi, kus püütakse üle riigi toetada koolide tegevust. Näiteks siseministeeriumi asutused on püüdnud nõnda kampaaniate ja koolituste kaudu toetada turvalise ja ohutu käitumise edendamisele ning kuritegevuse ennetamisele suunatud õpetust.
Läbivate teemadega tehtava töö korraldamisel tuleb hinnata, kuivõrd küllaldane on õpetajate ja teiste kaasatud töötajate valmisolek vastavate teemade käitlemiseks. Selliste hinnanguid tuleks arvestada korraldades töötajate vahelist koostööd ja kogemustevahetust ning kavandades osalemist täienduskoolitustel. Eriti uuenduste sisseviimisel võiks teadmiste ja kogemuste puudumine takistada soovitud tulemusteni jõudmist.
Kokkuvõte
Läbivate teemade tulemuslik rakendamine on suures ulatuses hästikorraldatud koostöö küsimus. Õppetegevuse eesmärkide ja kavandamise vahendina pakuvad läbivad teemad koolile mitmekesiseid võimlusi omanäoliste lahenduste abil õpilaste väärtuste ja hoiakute kujundamiseks ning anda oma panus parema ühiskonna loomisel, kelle liikmed oleks edukamad tänaste murede ja väljakutsetega hakkama saamisel. Koolides ei ole läbivate teemade rakendamine võõras, küll aga on esile kerkinud mitmeid aktuaalseid valdkondi, millega tegelemine on vaja lülitada igapäevasesse õppe- ja kasvatustegevusse. Soovime selleks sobivate võimaluste leidmiseks ja õppetöös ära kasutamiseks ideid ning edu!
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus soovib tänada läbivate teemade arendustegevuses osalenud inimesi, kes andsid oma panuse läbivate teemade kontseptsiooni loomisel: ekspertide töörühma liikmed, Halliki Harro-Loit, Katrin Kello, Pille Kõiv, Aivar Ots. Samuti täname hea koostöö eest kõiki käesolevas kogumikus kirjutanud autoreid, Elukestva Õppe Sihtasutus Innovet ja ühtlasi ka Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava talitust, kes õppekavatöö korraldajana on toetanud läbivate teemade osas tehtavaid arendustegevusi ning olnud selles töös nii julgustajaks kui kriitiliseks partneriks.
Kasutatud materjalid
Brooks, G., Granville, G., Hooghoff, H., McAndrew, C., Maes, B., Robertson, R. ja Walker,
A. (1998). Across the Great Divides. Report of the CIDREE Collaborative Project on
Cross-curricular Themes. CIDREE.
European Parliament and Council (2006). Key competences for lifelong learning. Official
Journal L 394 .
Jürimäe, M. (2002). Õppekavatöö valmistab ette ülehomset kooli.
The Ministry of the Flemish Community, Department of Education (2002). Cross-Curricular
Themes: Conference Proceedings Brussels. 11–12 October 2001. Brussels. UNSCE. Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia.
Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013.