Edward Kess
Keskse kultuuri- ja kunstiainena on kirjanduse käes suured võimalused käsitleda kursuste kestel läbivaid teemasid nii süvitsi kui ka kaude. Kirjanduse kui sõnakunsti tööriistaks on erinevad maailmakultuuri, Eesti kirjanduse ja kaasaegset elu peegeldavad tekstid, mille laiale ampluaale tuginedes saab õpetaja tunnis analüüsida elu mitmetahulisust. Tekstide rikkus ongi see, mis annab kirjandusetunnis õpilasele maailma ja iseenda mõistmiseks võtmed. Õpetaja ülesanne on pakkuda ja leida õpilasi kõnetavad tekstid.
Käesolev ülevaade on koostatud põhimõttel, kus iga kirjanduskursust vaadeldakse läbivate teemade perspektiivist. Ülevaade tutvustab kursuseti läbivate teemade käsitlemist ning pakub valiku abistavaid teoseid.
Kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“
Kirjanduse esimene kursus võimaldab teoste analüüsimisel ja tõlgendamisel keskenduda pea kõikidele läbivatele teemadele. Õpetaja peaks leidma mitmeid võimalusi, kuidas juhtida õpilaste tähelepanu erinevatele probleemidele. Samuti peaks toetama õpilaste IKT-vahendite kasutamist nii info otsimisel kui ka ettekannete tegemisel.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Esimene kursus võimaldab tutvustada kirjanikku kui elukutset. Kui kursuses käsitletakse autorikeskset lähenemist teosele, siis kindlasti mängib olulist rolli kirjaniku kui looja ametialane taust. Õpetaja saab tähelepanu juhtida sellele, kas kirjanik on ainult kirjanik või tegelikult mõne teise ameti (arst, ajakirjanik, meremees, geograaf jt) ameti esindaja. Sellise vaatenurga püstitamisel on õpilasel võimalik kujundada oma hinnang kirjanikku kui elukutsesse või kui karjääri. Toetavad tekstid: A. Tšehhovi novellid, M. Karu „Nullpunkt“, E. Hemingway romaanid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Reisikirjade ning looduslüürika lugemisel ja sisu analüüsimisel on võimalik õpilast suunata märkama kujutatud keskkonna probleeme. Millest ja miks kirjutab autor, kuidas autor näeb loodust enda ümber. Toetavad tekstid: T. Õnnepalu romaanid, J. Smuuli ja F. Tuglase reisikirjad, K. Ehini ja D. Vaarandi luule, F. Tuglase „Maailma lõpus“.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kirjandus kui maailma avaja ning seoste looja tugevdab lugeja demokraatlikke põhiväärtusi. Eri ajastute, maailma ja sõdade kajastamine kirjanduses ning sellega kaasnevate probleemide analüüs aitab mõista, mis on inimesele hea. Samuti peab jälgima, kuidas kirjanik oma aega ning ajastu probleeme teoses tõlgendab. Toetavad tekstid: E. M. Remarque’i „Triumfikaar“, E. Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“, Hando Runneli ja Juhan Liivi luule.
Kultuuriline identiteet. Kirjandusteoste analüüsimine ja tõlgendamine võimaldab mõista kirjanduse kultuurilist mitmekesisust. Teoste analüüsimisel peab iga tervikuna käsitletava teose juures hindama ka selle rahvus- või maailmakultuurilist väärtust. Oluline on mõista, miks mõni raamat on pälvinud koha maailmakirjanduses. Toetavad tekstid: A. Tšehhovi novellid, H. Hesse „Stepihunt“, Oscar Wilde’i muinasjutud, V. Woolfi „Proua Dalloway“, Remarque’i romaanid.
Teabekeskkond. Lugejakeskne lähenemine kirjandusteosele võimaldab arendada õpilast teadlikuks lugejaks, kes oskab tekstist infot leida, leitut tõlgendada ning teab, et mõistmisvõimalusi on palju. Seejuures on oluline lugejaoskuste kujundamine, mida toetab kõigi teoste lugemine.
Tervis ja ohutus. Tegelast analüüsides on oluline vaadelda ka tegelase eluviise, kuidas kujundatakse tegelase elu ja valikud sotsiaalsest ja psühholoogilisest aspektist, kui tervislikult elab tegelane. Oluline on jälgida nii füüsilise kui ka vaimse tervise tasakaalu. Toetavad teosed: E. M. Remarque’i „Triumfikaar“, O. Wilde’i „Dorian Gray portree“, E. Tode romaanid, J. Viidingu ja D. Kareva luule.
Väärtused ja kõlblus. Kirjandus on inimese väärtuste kujundaja, sellest peab õpilane esimese kursuse jooksul teadlikuks saama. Õpetaja saab suunata õpilast arutlema kõikide eetiliste ja esteetiliste probleemide üle kirjandusteostes, hindama humaanseid väärtusi, kõrvutama enda ja kirjandusteose väärtuste maailma. Väärtuste kujunemist mõjustavad kõik käsitletavad proosa-, draama- ja luuletekstid.
Kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Kursus põhineb ajaloole. Kirjanduse ajaloole tuginedes peab õpilast õpetama mõtlema, kuidas kirjanduslugu suhestub tänapäevaga. Soovitav on kasutada tundides erinevaid IKT-vahendeid.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kursus võimaldab õpilast suunata märkama erinevate ajastute elu- ja töökorraldust. Oluline on võrdlusmoment, näiteks millised olid unistuste ametid enne ja nüüd (rüütlid, kangelased, religioon kui karjäär, töölised, ametnike teke). Realistliku kirjanduse käsitlemisel kujuneb arusaamine mõistest karjäär. Toetavad teosed: antiikmüüdid, kangelaseeposed, Stendhali „Punane ja must“, E. Vilde „Mäeküla piimamees“.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Looduse kujundamise tähtsust võimaldab analüüsida valgustusaja ja romantismi kirjandus: inimese suhe loodusesse kui stiihiasse eri ajastutel ning inimese väiksus ja roll võimsa looduse kõrval annab kätte võtmed kirjandusteose analüüsiks. Toetavad teosed: D. Defoe „Robinson Crusoe“, P. Merimee „Colomba“, romantistlik luule.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Ajastukeskne lähenemine võimaldab vaadelda inimese orjastamist ja ahistamist, inimese kujunemist kitsastes tingimustes, samas ka inimese püüdu otsustada ise oma tegude üle, inimõiguste kujunemist ja vabadust kui humaanset ideaali. Kirjandusliku utoopia põhjused. Toetavad teosed: J. Swifti „Gulliveri reisid“, W. Scotti „Ivanhohe“, L. Tolstoi „Sõda ja rahu“, P. Merimee „Colomba“.
Kultuuriline identiteet. Kursus toetab õpilase kultuuriteadlikkuse ja -mõistmise kujunemist. Antiigist alates saab keskenduda kirjandusele kui ajastu kultuuri esindajale, inimkonna ajaloo ja tema kultuuri peegeldajale. Kultuuri eripära aitavad mõtestada kõik kirjandusteosed.
Teabekeskkond. Õpilasi tuleb suunata otsima lisamaterjali eri ajastute kohta, anda neile eriilmelisi ülesandeid, et nad õpiksid orienteeruma eri teabeallikates ja harjuksid kasutama entsüklopeediaid ja teaberaamatuid oma maailmapildi rikastamiseks. Kirjanduse lugemine võimaldab kõrvutada tänapäeva inimese ja eri ajastute inimeste maailmapilti. Seda eripära aitavad mõtestada kõik teosed.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kursuse jooksul on õpilasel võimalik kujundada nägemus, kuidas on tehnoloogia areng ja innovatsioon kujundanud inimest ja inimeseks olemist, mil moel on tehnika inimest muutnud.
Tervis ja ohutus. Õpetaja saab suunata õpilasi märkama, kuidas arusaam ja teadlikkus tervislikest eluviisidest on aja jooksul muutunud, kuidas ajastule iseloomulikud haigused (katk, tiisikus) mõjutasid inimeste elu. Toetavad teosed: Boccaccio „Dekameron“, H. de Balzaci „Isa Goriot“, K. J. Petersoni luule.
Väärtused ja kõlblus. Iga ajastu on kandnud endas ise väärtusi. Moraal ja moraalinormid on ajas muutunud. Kursuse jooksul õpilane tajub, kuidas väärtused on ajas muutunud, et see, mis oli moraalne antiikajal, ei olnud enam või veel moraalne 19. sajandil. Mõistmist kujundavad kõik teosed.
Kursus „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
Kursus on liigi- ja žanripõhine, mis võimaldab läbivaid teemasid käsitleda teoseist johtudes. Iga käsitletava teose probleemistiku analüüs toetab õpilase mitmekülgset arendamist.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Žanri- ja liigipõhises kirjanduskäsitluses on võimalik analüüsida tegelaste eneseleidmist, elu- ja töökäiku, valikute õigustatust ja võimalusi. Mitmekülgsesse valikusse on võimalik kaasata eri elukutseid esindavaid kirjanduskangelasi. Teosed: Stendhali „Punane ja must“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, J. Krossi „Keisri hull“, E. Vilde „Mäeküla piimamees“, D. Kehlmanni „Maailmade mõõtmine“, H. Ibseni „Nukumaja“, A. Kivirähu „Voldemar“.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Loodus ja keskkond on olulisel kohal enamikus kirjandusteostes olenemata žanrist. Tähelepanu saab juhtida inimese ja looduse suhtele ning sellele, kuidas inimene muudab end ümbritsevat keskkonda ja loodust ning kuidas loodus omakorda tungib peale inimese loodule. Toetavad teosed: G. G. Márquez „Sada aastat üksildust“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, D. Kehlmanni „Maailmade mõõtmine“.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Erinevate süžeedega kirjandusteosed võimaldavad juhtida tähelepanu sellele, kuidas inimene saab muuta end ümbritsevat maailma, luua ja parendada ühiskonda, kuidas inimese entusiasm ning kindel siht viib oodatud tulemuseni. Toetavad teosed: P. Merimee „Carmen“, Stendhali „Punane ja must“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, E. Vilde „Mäeküla piimamees“, G. G. Márquezi „Sada aastat üksildust“.
Kultuuriline identiteet. Laiahaardeline kirjandusteoste valik võimaldab õpetajal pakkuda õpilasele mitmekülgset kultuurilist maailmapilti. Õpilastelt väärib küsimist, kuidas loetud teosed nende mõtlemist kujundavad. Kultuurilist maailmapilti aitavad luua kõik teosed.
Teabekeskkond. Žanri- ja teostepõhisel kursusel on soovitatav anda teoste analüüsimisel erinevaid meedia- ja IKT-vahendeid nõudvaid ülesandeid. Õpilased võiksid teoste põhjal lavastada erinevaid videoklippe, teha tegelastega raadiointervjuusid, videopäevikuid; reklaamida teoseid.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Eri teoste analüüsi käigus on oluline pöörata tähelepanu innovatsioonile ja edasipürgimisele teose probleemistikus, eriti ajastu kontekstist johtuvalt. Toetavad teosed: D. Kehlmanni „Maailmade mõõtmine“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, M. Traadi „Tants aurukatla ümber“.
Tervis ja ohutus. Õpilasel on võimalus tegelasi analüüsides mõtestada tervisliku käitumise olulisust, nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmist, väärtustada oma tervise hoidmist, taunida tervise hävitamist. Teosed: A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, J. Krossi „Keisri hull“.
Väärtused ja kõlblus. Iga kirjandusteos kannab endas väärtusi. Arutledes tegelaste kõlbluse üle ning hinnates nende tõekspidamisi ja tegusid, analüüsitakse ühtlasi armastuse, inimese kujunemise, kuritöö ja karistuse, põhimõttekindluse jm tähendust ning väärtusi. Väärtuste analüüsi võimaldavad kõik teosed.
Kursus „20. sajandi kirjandus“
Kursus võtab vaatluse alla möödunud sajandi põhimõtted kirjanduses. 20. sajand kui mitmekülgseim ning pluralistlikum sajand kirjanduses annab õpetajale võimaluse analüüsida kirjandustunnis kõike, mis vähegi puudutab inimeseks olemist ja inimesega kaasnevat. Kuna kursus ei keskendu otseselt teostele, autoridki on valitavad, siis on õpetajal vabamad käed teoste valikuks.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. 20. sajandi kirjandus kätkeb endas suuremat hulka kõikmõeldavaid eeskujusid, millega õpilased saavad end samastada, mida õpilased saavad analüüsida. Võrreldes varasemate kursustega, on kirjandusteoste tegelaste tegevusvaldkonnad mitmekesisemad. Üha enam kerkib fookusesse kirjaniku kui ühiskonna mõjutaja ja ajastu peegeldaja roll.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Inimkonna kiire areng kajastub ka kirjanduses. Õpetaja saab juhtida tähelepanu, kuidas kirjandus tõstab esile inimese rolli maailma arengute juhtimisel. Oluline arutlusteema on inimese suhe loodusega.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. 20. sajand on repressioonide, diktaatorite, aga ka vabaduse ning demokraatia tõusu aeg. Kirjandus kannab endas ajastu poliitilist ja ühiskondlikku pitserit. Olulisel kohal on tsensuur ja lugemine ridade vahelt. Analüüsida tuleb ka seda, kuidas rühmitused (Noor-Eesti, kassetipõlvkond, Arbujad jt) oma tegevusega kaasaega mõjutasid.
Kultuuriline identiteet. Kursus sisaldab mitmeid modernistlikke ning postmodernistlikke voole, mille käsitlemine aitab kultuurilist mitmekesisust mõista. Sajand sisaldab ühelt poolt vabaduse kirjandust, aga sovetlikkust ja sellele vastandumist. Oluline arutlusteema on see, kuidas inimene määratleb ennast ja oma osa rahvuskultuuris ja üleilmastumises.
Teabekeskkond. Sajandi kirjandus aitab mõtestada tsensuuri ja vaba sõna rolli kirjanduses, mõista tsensuuri mõju kirjandusele. Õpilane hakkab mõistma, kui suur väärtus on vabal sõnal. Õpilane peaks kasutama erinevaid teabeallikaid 20. sajandi kohta lisamaterjalide leidmiseks.
Tehnoloogia ja innovatsioon. 20. sajandi kirjandus on tehnoloogia teenistuses. Õpilane mõtestab erinevate kirjandusvoolude suhet tehnikasse. Olulised märksõnad on futurism, modernism, sürrealism, argielu kirjanduses.
Tervis ja ohutus. Analüüsides 20. sajandi teoseid, saab keskenduda mitmele probleemile, mis mõjutavad peamiselt vaimset tervist: kuidas jääda iseendaks erinevates kriisisituatsioonides, kuidas säilitada tervet mõistust represseerimiste, sõdade ja vangistuse käigus.
Väärtused ja kõlblus. 20. sajandi paljutahuline kirjandus võimaldab õpilasel mõtestada kõiki väärtusega seonduvaid probleeme, näiteks eetilisus, eksistentsialism, põhimõtted ja neile kindlaks jäämine, sõda kui inimese muutja, naise roll mehe kõrval ja meheta, inimeseks olemise printsiibid.
Kursus „Uuem kirjandus“
Tänapäevakirjanduse kursus võimaldab käsitleda kõiki probleeme, millega noored ühiskonnas ja oma igapäevaelus kokku puutuvad.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kindlasti on olulisel kohal kirjaniku elukutse roll ühiskonnas, kirjanik loomingust elatuv isik, kirjanik, kelle põhitöö on muu. Kirjandusse tuleb tänapäevainimene, kelle põhitöökoht on pigem kontoris ja linnas kui maal. Toetavad teosed: K. Kenderi „Yuppiejumal“, M. Saadi ja A. Kõomäe jutud.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Keskkonnaprobleemidele viitamine kirjanduses on alati oluline. 20. sajandil on loodushoid ja tark käitumine looduses akuutne teema. Reostatud keskkond, prügi – inimese käes on kõik võtmed planeeti hoida. Teosed: K. Ehini „Kaitseala“.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Uuem kirjandus sisaldab laulva revolutsiooni aegset kirjandust. Oluline on rõhutada, kuidas vabaduse saavutamine ja demokraatia hoidmine toimub, kuidas kirjanik on olnud vabadusvõitleja, mis on vaba sõna väärtus; samas ka Eesti arengusuunad Euroopas. Teosed: L. Meri, H. Runneli tekstid, punkluule, E. Tode „Piiririik“.
Kultuuriline identiteet. Kirjandus kannab endas nii rahvust kui rahvusülesust, seda tuleb viimases kursuses toonitada. Eestlaseks olemine maailmas, vaba sõna väärtus, eneseotsingud kirjanduses – kõike kaasaja kultuurile iseloomulikku tuleb analüüsida. Toetavad kõik käsitletavad teosed.
Teabekeskkond. Õpilased peaksid otsima internetist erinevat infot kirjanduse kohta, tutvuma kirjanike kodulehekülgedega, külastama kirjanike muuseume kui kirjanikuga süvitsi tutvumise paika.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kirjandus ja internet: võrgukirjandus. Kirjandus on kolinud internetti ja e-lugerisse, tuleks analüüsida ka kirjanduse muutumist ajaveebide keskseks, tviteratuurseks. Õpilased võiksid teha ise kirjanikele või kirjandusele kodulehekülge.
Tervis ja ohutus. Märgiline tervise tasane rikkumine – suitsetamine, alkoholism, narkomaania – on uusima kirjanduse kesksed teemad. Kõigele sellele saab tähelepanu juhtida jooksvalt töö käigus, mida ja miks võib tervise rikkumine endaga kaasa tuua.
Väärtused ja kõlblus. Uuem kirjandus kannab endas kõiki kaasaegseid väärtusi: inimõigused, inimese vabadus, võrdõiguslikkus jm. Arutleda saab, milliseid eetilisi tõekspidamisi kannab endas kaasaja inimene, kuidas mõtestab maailma enda ümber. Väärtusi aitavad kujundada kõik teosed.
Kirjandus on ainus õppeaine, mis kannab endas vähemal ja rohkemal määral kõiki läbivaid teemasid. Seetõttu on oluline õpetaja suutlikkus juhtida tähelepanu võimalikult laiale eluvaldkonnale, sest kirjandus on elu.