Jaak Jõgi, Eesti Maaülikool, 2010
Läbivad teemad üheks oluliseks komponendiks ka 2010. aasta riiklikus õppekavas, nii naga nad on kajastatud ka juba eelnevates õppekavades. Tegemist ei ole seega uudsete asjadega ning koolidel ja õpetajatel peaks olema kogemus nende kasutamisest. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õpekavaarenduse keskuse poolt teostatud uuringud on siiski kajastanud läbivate teemade kajastamisel koolide õppetöös mõningasi vajakajäämisi ning seetõttu on ka 2010. aasta RÕK pühendanud üldosas läbivatele teemadele ehk natuke suuremat tähelepanu kui eelnevalt, samuti on valminud mitmesugused juhendmaterjalid nende teemade käsitlemiseks. Soovitada saab siin www.oppekava.ee kodulehel olevat Ülle Luisk poolt koostatud “Läbivate teemade juhendmaterjal” ja TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kodulehel olevat “Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis”.
Kooli kogukond, so õpilased, lapsevanemad, õpetajad tunnevad muret, kas koolis õpitav valmistab noori piisavalt hästi nende tulevikuks ette. Inimesed, kelle tegevus hõlmab ühiskonna muutuste jälgimist või kavandamist, osutavad sellele, et selle jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime paraneks, kui koolides pöörataks enam tähelepanu vajalike oskuste õpetamisele. Üldhariduskoolides õpetatava vastu tunnevad huvi erinevad rühmad ning ka nende soovid on erinevad. Sõltumata rühmast, ei tunta sageli huvi ainuüksi tänaste õpilaste emakeele- või matemaatikahinde vastu (kuigi selliseid tulemusi kogetakse endistviisi väga tähtsana), vaid ka sellistes küsimustes, kas õpilastel kujunevad oskused kaasinimesi mõista ja toetada, lüüa läbi haridus- ja tööturul, hoida end erinevate pahede, õnnetuste ja haiguste eest või leida ühine keel teiste kultuuride esindajatega jpm. Selliste ootuste mitmekesisus kajastub nii meie igapäevasuhtluses kui meediasõnumites üsna tihti.
Selliste ootuste ja arusaamiste juures tuleb teadvustada seda, et sellelaadseid oskusi ja teadmisi ei ole võimalik õpetada ühe konkreetse õppeaine raames, sellised teadmised ja oskused peavad kujunema kõikide õppeainete kogumis. Seetõttu ka selline oluline tähelepanu läbivatele teemadele – aga just need peaksid sellised teadmised ja oskused kujundama.
Üldjoontes saab eristada kaks läbivate teemade liiki. Esimene liik viitab teemadele õppeteema tähenduses ja ei ühti otseselt traditsiooniliselt koolis õpetatavate ainetega: tervisekasvatus, keskkonnasäästlikkus, inimõigused, kodanikuharidus, meediaõpetus, säästev areng, tarbijateadlikkus, kultuuridevaheline haridus, liiklusohutus. Teine liik viitab pädevustele, mida taotletakse aineüleselt: kommunikatiivsed oskused, õpioskused, probleemilahendamine jne.
Läbivate teemade ajakohasuse hindamisel ning uute sõnastamisel oli määrav panus TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusel, kus vastavate teemadega on tegeletud alates 2005. aastast.
Läbivaid teemasid on põhikoolis õppekavas senise nelja asemel kaheksa:
- „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”,
- „Keskkond ja jätkusuutlik areng”,
- „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”,
- „Kultuuriline identiteet”,
- „Teabekeskkond”,
- „Tehnoloogia ja innovatsioon”,
- „Tervis ja ohutus”,
- „Väärtused ja kõlblus”.
Kogumikus “Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis” leiavad põhjalikult käsitlust teemad: „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, ja „Väärtused ja kõlblus”. Tegemist on väga mahukate ning kindlasti pädevate artiklitega, seetõttu on soovitatav koolide õppekavade koostamisel nende läbivate teemade planeerimisel käsitletud artiklitega põhjalikult tutvuda.
Läbivate teemade rakendamine eeldab kooli kui terviku pingutusi: õpetaja tööd oma õppetöö kujundamisel, õpetajate vahelist koostööd, kooli tasemel õppetöö ja koolikeskkonna organiseerimisel tehtavat tööd ning mitmesugust koostööd kooliväliste partneritega.
Järgnevalt läbivatest teemadest põhjalikumalt. Iga teema juures on esitatud teema nimetus, läbiva teema eesmärk, missuguste suunistega teemat käsitleda ning läbiva teemaga taotletavad õpitulemused põhikooli lõpuks. Esitatu on kokkuvõte mitmetest ainekava koostamisel kasutuselolnud juhendmaterjalidest.
Läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”
(1) Läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kellel on valmisolek elukestvaks õppeks, erinevate rollide täitmiseks muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ja oma elukäigu kujundamiseks teadlike otsuste kaudu, sh mõistlike karjäärivalikute tegemiseks.
(2) Õpilast suunatakse:
1) teadvustama oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ja karjääriplaanide konkreetsemaks muutumisele;
2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi;
3) arendama oskust seada endale eesmärke ja süsteemselt tegutseda nende elluviimisel;
4) kujundama valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja karjääriotsuste tegemiseks;
5) tutvuma erinevate ametite/elukutsetega, nende arengutega minevikus ning ettenähtavas tulevikus, tundma õppima haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) analüüsib oma isiksuseomadusi, oskusi, huvisid, võimeid, õpitulemusi ja muid omadusi (nt tervisega seotud aspekte), võttes neid arvesse esmaste karjäärivalikute ja -plaanide tegemisel;
2) otsib sobivatest allikatest infot edasiste õpingute kohta valiku tegemiseks, kirjeldab konkreetseid alternatiive oma õpingute jätkamiseks ning tegevusi ja tingimusi, mis on vajalikud eelistatud õppeasutustesse õppima asumiseks;
3) pöördub asjakohaste asutuste ja spetsialistide poole abi saamiseks karjääriotsuste tegemisel;
4) kirjeldab üldiselt kohaliku tööturu olukorda, võimalusi ja arenguid; saab aru elukestva õppimise tähtsusest muutuvas töömaailmas ja arenevas ühiskonnas;
5) kirjeldab tegevusala/ameti seoseid inimese eluviisiga; kirjeldab oma õigusi ja kohustusi töötajana;
6) tunneb ära enamlevinud tööde ja töötajatega seotud stereotüüpsed negatiivsed (sh sooliselt või muul moel diskrimineerivad) suhtumised;
7) seab oma tegevustele pikemaajalisi eesmärke ja prioriteete; leiab erinevaid võimalusi ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks.
Läbiv teema “Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng”
(1) Läbiva teema “Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng” käsitlemisega taotletakse õpilase
kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes
hoiab ja kaitseb keskkonda.
(2) Õpilast suunatakse:
1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ja inimese ning teda ümbritseva keskkonna
vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu
erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest;
3) väärtustama bioloogilist (sh maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist
jätkusuutlikkust;
4) arutlema keskkonna probleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil,
kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, pakkuma välja lahendusi
keskkonnaprobleemidele;
5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku
arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ja vajadusel muutma oma tarbimisvalikuid ning
eluviisi.
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) järgib loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus; mõistab looduskeskkonna haprust ja inimese sõltuvust loodusressurssidest;
2) kirjeldab loodust kui terviksüsteemi; analüüsib organismide ja keskkonna vahelisi seoseid;
3) selgitab, kuidas keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonnaseisundi paranemisele ja keskkonnaprobleemide ennetamisele;
4) tunneb ja kasutab oma kodanikuõigusi ja -kohustusi keskkonnaküsimustega tegelemisel; avaldab arvamust keskkonna teemadel, propageerib keskkonnahoidlikku käitumist;
5) kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt, analüüsib koduümbrust puudutavat keskkonnalast infot;
6) näitab üles teadlikkust tarbida keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale, mahepõllumajandustoodangut, tähtsustab alternatiivenergiaallikate kasutamist;
7) käitub igapäevaelu probleemide lahendamisel keskkonnateadlikult, arvestades eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte.
Läbiv teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”
(1) Läbiva teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemisega taotletakse õpilase
kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks ja kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab
ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, on ühiskonda
lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengutele.
(2) Õpilast suunatakse:
1) väärtustama demokraatlikku ühiselu korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja
vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;
2) olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ja neid väljendama;
3) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust
ja kohustust;
4) mõistma avaliku-, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ja toimimist;
5) mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas, omandama oskusi osalemiseks
otsustamisprotsessides;
6) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ja suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles
osalemisse;
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) kuulab teistega koostööd tehes aktiivselt ja väljendab oma mõtteid, pakub välja originaalseid ideid ja probleemide alternatiivseid lahendusviise;
2) selgitab, miks on vabatahtlike tegevus ühiskonnale vajalik ning toob näiteid vabatahtliku tegevuse kohta;
4) kirjeldab oma sõnadega ühiskonna jagunemist avalikuks, tulundus- ja mittetulundussektoriks; võrdleb neid sektoreid ning selgitab sektorite vahelisi seoseid;
5) kirjeldab oma sõnadega kooli demokraatlikku juhtimissüsteemi ja õpilasomavalitsuse tööd; suudab vajadusel osaleda koolielu korraldamises;
6) selgitab valla- või linnavalitsuse funktsioone ja toimimist;
7) arutleb ühishüve ja maksude olulisuse üle ühiskonnas;
8) võrdleb erinevaid elatise teenimise viise (nt palgatöö, ettevõtlus, mittetulundusühingu loomine);
9) koostab isikliku ja pere eelarve; selgitab laenudega seotud ohte ja kulutusi ning oskab etteantud lihtsa juhtumi varal hinnata laenamise eeldatavat otstarbekust;
Läbiv teema “Kultuuriline identiteet”
(1) Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist
kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi
kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo käigus, omab ettekujutust kultuuride
mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast, väärtustab omakultuuri ja
kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
(2) Õpilast suunatakse:
1) mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
2) mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse
kujundajana;
3) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja
loomingusse, taunima diskrimineerimist;
4) tundma õppima ja väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripärasid, toetudes
erinevates ainetes õpitule ja seda üldistades, teisalt ka omaalgatuslikult loetule, nähtule ja
kogetule;
5) teadvustama ja tundma õppima mineviku ja kaasaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
6) omandama teadmisi kultuuride (sh Eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku
rikastavate mõjutuste kohta;
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) toob välja sarnaseid ja erinevaid tunnuseid oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandis;
2) väljendab oma kultuurilist kuuluvust ja valmidust olla ise kultuuri edasikandja; suudab tutvustada omakultuuri teise kultuuride esindajatele;
4) kirjeldab inimeste, nende vajaduste, eelduste ja huvide erinevusi ning näitab oma käitumises üles tolerantset suhtumist erinevustesse;
5) peab loomulikuks suhtlemisel kultuurilisi (sh päritolust, veendumustest, tegevusalast, rahvusest, soolisest ja põlvkondlikust kuuluvusest jms lähtuvaid) erisusi ja arvestab nendega;
6) analüüsib levinud rahvuse, soo, sotsiaalse staatuse, elukutse, usu ja muuga seonduvaid stereotüüpe, suudab vältida stereotüüpset lähenemist;
Läbiv teema “Teabekeskkond”
(1) Läbiva teema “Teabekeskkond” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist infoteadlikuks
inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt
analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud
kommunikatsioonieetikale.
(2) Õpilast suunatakse:
1) mõistma vahetu ja vahendatud sarnasusi ja erinevusi;
2) valima sobivat suhtlusregistrit ja sidekanalit vastavalt olukorrale ja vajadusele;
3) määratlema oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
4) kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja
teabekeskkondade kasutamist;
5) arendama kriitilise teabeanalüüsi oskus;
III kooliastme lõpetaja:
1) teadvustab ja analüüsib oma igapäevast meediakasutust; põhjendab oma valikuid ja eelistusi; leiab endale vajaliku informatsiooni Interneti ja teiste kanalite kaudu; kirjeldab meedia rolli tööturul
2) sõnastab olukorra kirjelduse põhjal mõned käitumisjuhised selleks, et kokkupuude meediaga oleks talle turvaline (sh suhtlus ajakirjanikuga, Internetis, raadios);
3) tunneb ära eri liiki (sh segatud formaadiga) meediatekstid ning selgitab nende kasutamise otstarvet;
4) iseloomustab Internetis külastatud kodulehekülgi autorluse, kujunduse, informatsiooni usaldusväärsuse seisukohast ning kirjeldab nende elemente;
5) viitab ja tsiteerib kasutatud allikaid korrektselt; selgitab viitamise ja tsiteerimise tähtsust uurimistööde või referaatide puhul ning tuvastab erinevatest allikatest pärit teksti autori vajaliku täpsusega;
6) teadvustab avaliku teabe rolli ja ulatust ühiskonnas, kirjutab vajaduse korral korrektseid e-kirju koos kõigi vajalike rekvisiitidega; koostab ja avaldab korrektse kuulutuse teadetetahvlile või Internetti;
7) kasutab oma teadmisi visuaalsetest ja verbaalsetest mõjutusvahenditest vastutustundlikult; teadvustab ajakirjanduse eetikakoodeksi olemasolu ning väärtustab hea ajakirjandustava järgimist;
8) mõistab oma õigusi ja kohustusi ajakirjandusega suheldes; teadvustab oma rolli võimaliku infoallikana.
Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”
(1) Läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist
uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks,
kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
(2) Õpilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates
eluvaldkondades;
2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja
keskkonnale nii tänapäeval kui minevikus;
3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste innovatsioonide
vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest;
4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning
kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes
küsimustes;
5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ja
oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel
erinevates projektides;
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) koostab arvuti abil korrektselt vormindatud ja viidetega varustatud referaadi;
2) koostab ja esitab klassile esteetiliselt kujundatud informatiivse multimeediumi-põhise esitluse;
3) osaleb aktiivselt loomingulises koostööprojektis, kasutades seejuures erinevaid tehnoloogilisi lahendusi suhtlemiseks ja koostööks;
4) kogub ja süstematiseerib andmed, teostab lihtsa statistilise analüüsi;
5) demonstreerib oma saavutusi ja pädevusi digitaalse portfoolio e õpimapi abil;
6) kirjeldab tehnoloogia rolli ühiskonnas ja oma kutsevaliku vaatenurgast;
7) valib etteantud töö jaoks sobiva tehnoloogilise vahendi ja põhjendab oma valikut;
8) koostab ja kujundab huvialase veebilehe, ajaveebi või digitaalse õppematerjali;
9) kirjeldab ja põhjendab tehnoloogilise innovatsiooni olulisust mingis konkreetses eluvaldkonnas või probleemsituatsioonis.
Läbiv teema “Tervis ja ohutus”
(1) Läbiva teema “Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,
emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima
tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ja kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna
kujundamisele.
a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning
sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete
rakendamine koolis.
b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, vee- ja teiste ümbritsevast
keskkonnast tulenevate ohtude korral ning otsima vajadusel abi.
(2) Õpilast suunatakse:
a) tervise valdkonnas:
1) terviseteadlikkuse arenemisele, sh oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetulekuoskusi ja üldiseid sotsiaalseid oskusi enda ja
teiste, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
3) teadvustama oma otsuste, käitumise ja selle tagajärgede seost;
4) leidma ja kasutama usaldusväärset terviseinfot ja abiteenuseid;
5) teadvustama ümbritseva keskkonna mõju oma tervisele ja analüüsima seda mitmekülgselt.
b) Ohutuse valdkonnas:
1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku
tekkemehhanismi;
2) ennetama ja vältima ohuolukordadesse sattumist;
3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale, paikkonnale ning liiklusohutusele suunatud
hoiakuid ja käitumist;
4) omandama teadmisi ja oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
5) kujundama õiget liikluskäitumist ning liikluses kehtivate normide järgimist ja
kaasliiklejatega arvestavamist;
6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ja ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi,
kohustusi ja vastutust.
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) koostab isikliku terviseplaani, kajastades enda tervise tugevaid külgi, vajadusi ja terviseriske;
2) kirjeldab, kuidas eluviis, pärilikkus ja teised faktorid on seotud tervise edendamise ja haiguste ennetamisega;
3) võrdleb erinevaid riskikäitumisi nende suhtelise ohtlikkuse alusel;
4) ennetab ohusituatsioonis vigastusi; demonstreerib õppesituatsioonis nendega toimetulekut; kirjeldab olukordi, mis nõuavad professionaalset abi;
5) demonstreerib viise vältida ja vähendada ohtlikke olukordi (nt liiklus-, olme- ja tuletraumasid) ning toimetulekut ohukordades.
6) analüüsib, kuidas meedia ja kaaslastelt saadud info mõjutavad tervisekäitumist;
7) leiab erinevatest allikatest usaldusväärset terviseinfot; edastab usaldusväärset
tervise- ja ohuinformatsiooni;
8) suudab vajadusel teisi mõjutada ja toetada tervisesõbralike ja ohtu vältivate otsuste langetamisel;
9) kirjeldab ohutust tagavate vahendite toimet ja omadusi, tuginedes loodusainetel õpitule, kasutab optimaalseid vahendeid;
10) kirjeldab erinevate ohuolukordade tekkepõhjuseid, pakub välja erinevaid võimalikke lahendusi ohuolukorras tegutsemiseks;
11) järgib liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, jalgratturile ja mopeedijuhile, käitub liikluses vastavalt liikluseeskirjas kehtestatud nõuetele.
Läbiv teema “Väärtused ja kõlblus”
(1) Läbiva teema “Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt
arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid,
järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ja sekkub vajadusel
oma võimaluste piires.
(2) Õpilast suunatakse:
1) tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
2) analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;
3) arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
4) juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste
käitumist nende alusel;
5) osalema kollektiivi (klass, kool, huviring jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite
väljatöötamises ja neid järgima;
6) reflekteerima nii iseenda kui kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades oskusi
kõlbeliste konfliktide lahendamiseks ning vastutustundlike valikute tegemiseks.
Teema õpitulemused põhikooli lõpuks:
1) kirjeldab enda jaoks olulisi väärtusi, arutledes nende mõju üle (sh enesehinnang, tulevikuplaanid, suhtumine teistesse inimestesse, kaaskonda ja keskkonda); selgitab ja põhjendab oma maailmavaatelisi seisukohti;
2) selgitab oma sõnadega ja näiteid tuues seost õiguste, vabaduse ja vastutuse vahel; arutleb õiguste ja kohustuste üle humanistlike väärtuste taustal;
3) teadvustab inimeste huvide, päritolu, kultuuri, religiooni ja maailmavaatega seotud erinevusi, arvestab nendega ning mõistab, miks diskrimineerimine (sooline, kultuuriline, usuline, seksuaalne, välimuse halvustamine vms) on taunitav; mõistab, et erinevate inimeste väärtushinnangud võivad olla erinevad;
4) toob välja etteantud tekstis või situatsioonis leiduva eetilise dilemma, selgitab seda oma sõnadega ja pakub võimalikke toimimisvõimalusi eri osapoolte perspektiivist, osundades probleemiga seonduvatele väärtushinnangutele ja kõlbelistele normidele.
Kokkuvõte
Läbivate teemade tulemuslik rakendamine on suures ulatuses hästikorraldatud koostöö küsimus. Õppetegevuse eesmärkide ja kavandamise vahendina pakuvad läbivad teemad koolile mitmekesiseid võimlusi omanäoliste lahenduste abil õpilaste väärtuste ja hoiakute kujundamiseks. See omakorda võimaldab kasvatada ühiskonna liikmeid, kes oleksid edukamad tänaste murede ja väljakutsetega hakkama saamisel.
Koolides ei ole läbivate teemade rakendamine võõras, küll aga on esile kerkinud mitmeid aktuaalseid valdkondi, millega tegelemine on vaja lülitada igapäevasesse õppe- ja kasvatustegevusse.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-2-8