Läbivad teemad (ingl cross curricular themes) on Euroopa Liidu riikide õppekavades väga levinud, kuigi nende käsitlemine erineb riigiti üsna palju. Läbivate teemade all mõistetakse aineülest lähenemist. Tegemist on eri õppeaineid puudutavate valdkondadega, mida käsitletakse eri õppeainete ja koolikeskkonna korralduse kaudu. Läbivate teemade abil toetatakse õpilase kujunemist tubliks, edukalt toimetulevaks, vastutustundlikuks, ühiskonna ja enda arengusse panustavaks kodanikuks.
Õppekava läbivatest teemadest (elukestev õpe ja karjääri planeerimine; keskkond ja jätkusuutlik areng; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; kultuuriline identiteet; teabekeskkond; tehnoloogia ja innovatsioon; tervis ja ohutus; väärtused ja kõlblus) lähtudes tuuakse võõrkeelte ainekavasse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte, läbivast teemast lähtutakse loovtöö valikul 3. kooliastmes jne.
Kuna läbiv teema ei ole omaette õppeaine, vaid seoste loomise vahend nii valdkonna sees kui ka valdkonnaüleselt, siis on läbivad teemad võõrkeelte õppesisusse ja valdkonnapädevustesse teadlikult sisse kirjutatud. Seda on tehtud selleks, et paremini tagada nende lõiming võõrkeelte ainevaldkonnaga. Näiteks leiab eri kooliastmete õppesisus järgmisi märksõnu keskkonna ja jätkusuutliku arengu kohta: käitumine looduses, looduskaitse, looduslik tasakaal, saasteallikad jne; põhikooli valdkonnapädevustesse on sisse kirjutatud läbiv teema kultuuriline identiteet järgmiselt: õpilane mõistab oma ja teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid. Läbivate teemade lõimimiseks ainekavadesse leiab soovitusi Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kogumikus „Läbivad teemad” (2009)<sup</sup>.
Lisaks otsesele seosele õppesisu ja valdkonnapädevustega on läbivaid teemasid võimalik käsitleda ka konkreetsete õpitegevuste abil (nt loovtööde kirjutamisel võib teema seostada vajaliku läbiva teemaga, läbivat teemat arvestades saab luua rolli- ja suhtlusmänge, autentset võõrkeelset teksti valides on õpetajal peaaegu piiramatud võimalused läbivat teemat kajastada, mõne läbiva teemaga võib siduda võõrkeeltenädala üritused jne).
Kokkuvõttes võib öelda, et kontekstivaba suhtlus ei ole võimalik, suhtlust raamib alati mingi temaatika. Ja kuna kõik õppekava läbivad teemad on nii või teisiti seotud võõrkeelte ainevaldkonna olulisima alusdokumendi, Euroopa keeleõppe raamdokumendi nelja suhtlusvaldkonnaga (avalik elu, isiklik elu, haridusvaldkond ja töövaldkond), siis on läbivate teemade kajastamine võõrkeelte valdkonnaainetes õppeprotsessi loomulik osa. Seejuures on oluline meeles pidada, et võõrkeelte teemavaldkondade ega ka läbivate teemade puhul ei saa anda ammendavat sõnavara loetelu ja läbivaid teemasid pole võimalik n-ö ära õppida.
Põhikooli valdkonnaraamat VÕÕRKEELED 2010