Läbivad teemad (ingl cross curricular themes) on Euroopa Liidu riikide õppekavades väga levinud, kuigi teemad ja nende käsitlemine erinevad riigiti üsna palju. Eestis on riikliku õppekava läbivateks teemadeks elukestev õpe ja karjääri planeerimine; keskkond ja jätkusuutlik areng; kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; kultuuriline identiteet; teabekeskkond; tehnoloogia ja innovatsioon; tervis ja ohutus; väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad võimaldavad aineülest lähenemist. Tegemist on eri õppeaineid puudutavate valdkondadega, mida käsitletakse eri õppeainete ja koolikeskkonna korralduse kaudu. Läbivate teemade abil toetatakse õpilase kujunemist tubliks, edukalt toimetulevaks, vastutustundlikuks, ühiskonna ja enda arengusse panustavaks kodanikuks.
Kuna läbiv teema ei ole omaette õppeaine, vaid seoste loomise vahend nii valdkonna sees kui ka valdkonnaüleselt, siis on läbivad teemad võõrkeelte õppesisusse ja valdkonnapädevustesse teadlikult sisse kirjutatud. Seda on tehtud selleks, et paremini tagada nende lõiming võõrkeelte ainevaldkonnaga.
Õppekava läbivatest teemadest lähtudes tuuakse võõrkeelte ainekavasse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi ja rahvusvahelisi projekte jne. Näiteks on gümnaasiumi valdkonnapädevustesse on sisse kirjutatud läbiv teema kultuuriline identiteet järgmiselt: õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Gümnaasiumi õppesisus leiab järgmisi märksõnu keskkonna ja jätkusuutliku arengu kohta: loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees; looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad.
Läbivate teemade lõimimiseks ainekavadesse leiab soovitusi Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kogumikus „Läbivad teemad” (2009).
Lisaks temaatilisele seosele õppesisu ja valdkonnapädevustega on läbivaid teemasid võimalik käsitleda ka konkreetsete õpitegevuste kaudu. Referaatide, esseede jne kirjutamisel võib teema seostada vajaliku läbiva teemaga, läbivat teemat arvestades saab luua rolli- ja suhtlusmänge; autentset võõrkeelset alusteksti valides on õpetajal peaaegu piiramatud võimalused läbivat teemat kajastada, mõne läbiva teemaga võib siduda võõrkeeltenädala üritused jne.
Kokkuvõttes võib öelda, et suhtlust raamib alati mingi temaatika. Ja kuna kõik õppekava läbivad teemad on nii või teisiti seotud võõrkeelte ainevaldkonna olulisima alusdokumendi, Euroopa keeleõppe raamdokumendi nelja suhtlusvaldkonnaga (avalik elu, isiklik elu, haridusvaldkond ja töövaldkond), siis on läbivate teemade kajastamine võõrkeelte valdkonnaainetes õppeprotsessi loomulik osa. Seejuures on oluline meeles pidada, et võõrkeelte teemavaldkondade ega ka läbivate teemade puhul ei saa anda sõnavara loetelu ja teemasid pole võimalik n-ö ära õppida.