A A A

Läbiv teema "TERVIS JA OHUTUS"

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,
emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete
toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendaminekoolis.
b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.
Õpilast suunatakse:
a) tervise valdkonnas:

  1. terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
  2. kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldiseid sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
  3. teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
  4. leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;
  5. teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

b) ohutuse valdkonnas:

  1. tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
  2. vältima ohuolukordadesse sattumist;
  3. kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
  4. omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
  5. kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
  6. tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemine I kooliastmes
Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjuseid oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemine II kooliastmes
Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid.

 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemine III kooliastmes
Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.

 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemine gümnaasiumis
Gümnaasiumiosas on põhiliseks läbiva teema käsitlemise vormiks õpilase praktiline tunniväline terviseedenduslik ja turvalisust toetav tegevus, sealhulgas nooremate juhendajatena ja projektide väljatöötajatena ning rakendajatena oma koolis või ka riiklikul tasandil.

 

Tervis – väärtus kogu eluksElo Paap – Viljandi Maavalitsus, Liivi Ilves – Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Silva Kolk – Tääksi Põhikool

Liikluskasvatus – abinõu liiklejate hoiakute ja käitumise kujundamiseks – Urve Sellenberg, Maanteeamet

Päästeala ennetustööst üldhariduskoolides

Õiguskuuleka ja täisväärtusliku kodaniku kasvatamineMärt Kõrgmaa, Politsei- ja Piirivalveamet

Ohutus mürgituse vältimiseks – Mare Oder Mürgistusteabekeskus