Leonhard Soom, Türi Majandusgümnaasium, 2010
Kuulitõuke õppimist on soovitav alustada video või kinogrammi vaatamisega, samuti võib seda tehniliselt õigesti ette näidata õpilane ja/või õpetaja.
Ohutus
- Kuuli tõugatakse ainult ühes suunas ja järge ootavad õpilased peavad seisma sektorist ohutus kauguses.
- Tõukamise eel tuleb veenduda, et kedagi pole kuuli arvatavas maandumispaigas.
- Kuulitõuke harjutusi rühmas (viirus) tehes tuleb jälgida, et õpilased oleksid üksteisest ohutus (4–6 m) kauguses.
- Kuulide äratoomine platsilt (sektorist) toimub ainult õpetaja loal.
Soovitusi
- Kuulitõuget tuleb õpetada platsil (väljakul), kus ei ole õpilaste jaoks segavat kuulitõuke ringi või sektorit.
- Kuulitõuketehnika omandatakse kiiremini, kui näidata õigeid põhiasendeid ja juhtida tähelepanu olulistele liigutustele. Kuulitõuke lõpptulemus oleneb 2/3 osas jalgadetööst, mitte käetööst (tõukamisest). Sellepärast tuleb tehnika õpetamisel just sellele palju tähelepanu pöörata.
- Õige kuulitõuketehnika õppimine vajab teatud trajektoori kuuli lennust ja sellest saadavat positiivset emotsiooni. Seetõttu tuleks lubada õpilastel harjutada kergema kuuliga (tõuge üle 10 meetri on juba kuulitõuke moodi).
Kuuli on läbi ajaloo tõugatud nii küljega kui seljaga tõukesuunas ning tänapäeval pöördetehnikaga.
Koolis kehalise kasvatuse tunnis õpetatavat kuulitõuget läheb õpilasel vaja eelkõige hinde saamiseks. Kuulitõuke algõpetus peab olema lihtne ja tulemuslik, kuna kergejõustikule eraldatud kehalise kasvatuse tunde on vähevõitu ja õpilased peavad omandama tehnika ainult paari tunniga.
Kui õpilane osaleb TV I0 olümpiastardis või mõnel teisel koolinoorte võistlusel, tuleb teda seljaga tõukesuunas tõukamiseks välja õpetada tunniväliselt või teeb seda treener.
Käesolev õpetus on mõeldud paremakäelistele õpilastele.
Kuulitõukeks ettevalmistavad mängud ja harjutused
- Erinevad heited, tõuked topispallidega.
- Topispalli tõukamine üle okste, jalgpallivärava jne.
- Mängud ja võistlused topispalli heitmise ja tõukamisega.
Kuulihoid
- Eesmärk on tutvuda kuuliga ja põhiliste tõukeliigutustega.
- Sirutame kuuliga käe üles sirgeks, kuul toetub neljale sõrmele (sõrmed on koos) ja küljelt pöidlale. Laseme käe alla ja sobitame kuuli rangluu ning lõua vahele (pöial toetub rangluule), nii et küünarnukk on peaaegu õla kõrgusel ülal-kõrval. Vasak käsi on vastukaaluks ees-üleval.
- Kuuliga harjumiseks ringita, hüpita, žongleeri, tee kuulijänne.
Kuulitõuge paigalt
- Eesmärk on õppida kasutama jalgu kiirenduseks ja käega õigesti tõukama.
- Harkseis näoga tõukesuunas. Kuul äratõuke-eelses asendis, vasak käsi näitab tõukesuunda (või suunatud ette), vaade ette. Kõverdada põlved ja mõlema jala sirutusega teha tõuge ette-üles (üle oksa, värava vm). Tõukekäsi alustab tõuget alles pärast jalgade ja keha täielikku sirutust (sõrmed saadavad kuuli).
- Tõuge vasaku küljega tõukesuunas. Keharaskus põlvest kõverdatud paremal jalal. Parema jala kand ja vasaku jala suur varvas asuvad ühel tõukejoonel. Peavaade ja vasak käsi on tõukesuunas. Parem küünarnukk on kere suhtes 90° nurga all. Kõverdatud parem jalg sirutub, parem puus (naba) surutakse kaugele ette-üles ja sooritatakse äratõuge.
- Pärast äratõuget on eesmärgiks saavutada tasakaal ja vältida üleastumist. Selleks teha peale kuuli äratõuget kiire ülesirutusega jalavahetushüpe – parem jalg läheb põlvest veidi kõverdatuna ette ja vasak vastukaaluks taha. Ülakeha on ette kallutatud ning vaade suunatud ette.
- Tõuge seljaga tõukesuunas.
Kuulitõuge hooga
- Eesmärk on jalgadega edestada kuuli liikumist peale ärahüpet.
- Harkseis näoga tõukesuunas. Kuul äratõuke-eelses asendis, vasak käsi näitab tõukesuunda (või suunatud ette), vaade ette. Vasaku jalaga samm ette, hüppega ristsamm ette (jalad asetatakse maha peaaegu üheaegselt, kuid parem edestab vasakut), samal ajal pöördub ülakeha paremale. Kõverdatud parem jalg sirutub ja parem puus (naba) surutakse kaugele ette. Tõukekäsi alustab tõuget alles pärast jalgade ja keha täielikku sirutust (sõrmed saadavad kuuli).
- Tõukesuunas tõuge vasaku küljega. Hüppega ristsamm (või jalavahetussamm) vasakule, samaaegse ülakeha pöördumisega paremale (seljaga tõukesuunas), sooritada äratõuge.
- Tõukesuunas tõuge seljaga – vasakuga samm taha, jalavahetus ja äratõuge.
Kuulitõuge hüppetehnikaga sobib neile, kellel on hea koordinatsioon ja jalad piisavalt tugevad.
- Juurdeviiva harjutusena kasutada liughüppe õppimist kaaslase abiga ja ilma. Hoovõtt tuleb teha madalalt, suunaga edasi, mitte üles. Hoovõtul peab õlavöö jääma tõukesuunaga ristasendisse. Pärast ärahüpet tuleb parem jalg tõmmata võimalikult keha alla ja vasak jalg pannakse vastu pakku.
- Tõuge lühendatud liughüppega ja kergema kuuliga tõuked.
- Terviklik hüppetehnikaga tõuge.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6