1. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
2. Õppesisu
Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujunda¬mine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel.
Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni.
Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine.
Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Murdekeel ja kodumurre. Eesti kirjakeele ajaloo ja murrete õpetamisest. Kirjakeel ja kõnekeel. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Kirjakeel ja kõnekeel
Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti rahvastik ja eri keelte kasutusvaldkonnad läbi aegade
Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika.
Link 23. Keelelisest mitmekesisusest, keeleõigustest ja EL mitmekeelsuspoliitikast
Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilu-kirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.