Kunstinäituse retsensiooni koostamisest

Marju Liidja, Anneli Porri

2011.-2012. õppeaastast käivituvas uues õppekavas on kunstiõpetuse üks ülesanne tutvustada kaasaegset kunsti selle eksponeerimiskohtades (galeriides, muuseumides). Seejuures tuleks täpsustada, mida mõeldakse „kaasaegse kunsti“ all. Hoolimata nimetusest ei ole kogu kaasajal tehtav ja eksponeeritav kunst sama, mis „kaasaegne kunst“. Kaasaegset kunsti eristab kunstniku eesmärk suhestuda aktiivselt nüüdisaegse maailma küsimuste ja hoiakutega, päevauudiste ja poliitikaga, aga ka laiemalt inimese eluga praeguses keskkonnas. Ehkki õpilastel võib puududa kunstitunnist saadud teadmine, kuidas täpselt kaasaegset kunsti käsitleda, on neil ometi sama kultuuriruumi kogemus ja kaasaegsete märkide lugemise oskus – see on esmatähtis ka retsensiooni kirjutamise juures.

Mis on näitus?

Näitus on kõige üldisemalt igasugune kunstiteoste avalikuks ja publikule kogetavaks tegemine kas spetsiaalsetes asutustes, muuseumides, galeriides, kunstihonetes, või muudes avalikes kohtades, nagu teatrite ja kinode fuajeed, kohvikud, haiglad jms. Eri näituseliikidelt ootame erinevat kogemust: isikunäituselt ühe kuni kolme kunstniku viimase loomingu tutvustust, retrospektiivnäituselt süstematiseeritud ajaloolist ülevaadet, kureeritud teemanäituselt seda, et mitu kunstnikku avaksid või kommenteerikisd ühte valitud teemat või probleemi eri nurkade alt.

Nii muuseumides kui galeriides töötavad näitusi koostades kuraatorid, kes vastutavad näitusetööde valiku, näituse sidususe ja tööde publikule tutvustamise eest. Kuraatorid on eelnevalt teoseid põhjalikult uurinud ja valivad nende esitamiseks koostöös kunstnikuga sobiliku formaadi, kus näituse eri tööd hakkavad vaatajale jutustama lugu nagu terviklik tekst. Samas võib teostest valiku teha ka žürii.

Mõnedel tingimustel võib käsitada ka spetsiaalseid trükiseid, kunstikuraamatuid ja ka näituse katalooge või internetis olevaid teoste reproduktsioonide kogumeid (näiteks kunstikeskus.ee lehel või kunstnike kodulehtedel) näitustena ja ka neid analüüsida, ehkki teose vahetu kogemus koos kontekstiga läheb kaotsi ja sellega tuleb kindlasti arvestada.

Retsensiooni kirjutamise eesmärgid, õpiväljundid ja tööetapid

Retsensioon koosneb kahest suuremast osast: näituse või teoste kirjeldus ja põhjendatud arvamus. Esiteks kirjeldatakse retsenseeritavat teost või näitust ülevaatlikult, kuid oma sõnadega. Sinna juurde kuulub ka näituse üldidee omasõnaline refereering. Teises osas avaldatakse arvamust teoste ja näituse kohta üldisemalt ning iga seisukohta põhjendatakse. (Teksti ülesehituses võivad kirjeldus ja hinnang ka vahelduda teoste kaupa.)

Seega retsensiooni kirjutamise ülesande peamised eesmärgid on:

avardada kunsti kaudu õpilase maailmapilti ja esteetilist arusaama;
tutvustada kunstinäituse praktikaid ja suunata õpilast sellega suhestuma;
arendada sõnalist erialast väljendusoskust;
arendada oma arvamuse avaldamist kunstinäituse kohta ja arvamuse põhjendamist;
arendada oma seisukoha väljendamist kirjalikult ja professionaalses ning avalikus formaadis.

Õpiväljundid, mida retsensiooniülesande läbinu omandab:

mõistab kunstinäituse korraldamise eesmärke;
oskab leida etiketilt või saatetekstist teoste ja näituse andmed;
oskab vaadata kunstiteost ja seda kirjeldada;
on valmis arutlema teose sümboolse väärtuse üle;
oskab vormistada oma põhjendatud hinnangut kirjalikult (ja seda ka blogisse laadida).

Retsensiooni kirjutamine koosneb mitmest erinevast tööetapist:

näituse külastus – näituse vaatamine piisava aja jooksul, vestlustes osalemine, saatetekstide või kataloogi lugemine, esimeste märkmete tegemine näitusel, vajalike nimede ja muude andmete üles kirjutamine, vajadusel visandite ja skeemide tegemine või kui on lubatud, siis enda tarbeks (ilma välgu ja statiivita) pildistamine;
teksti koostamine – teksti planeerimine, näituse, teoste või autori kohta teabe kogumine, terminite täpsustamine, arutluse visandamine;
teksti toimetamine – mustandi viimistlemine, lausestuse sujuvuse ja õigekirja kontroll, teksti küljendamine või käsitsi puhtandi kirjutamine;
retsensiooni esitamine või üleslaadimine blogisse

Näituse retsensiooni juhend

Juhend põhineb Gustav Adolfi Gümnaasiumis kolme aasta jooksul praktiseeritul: 11. klassi õpilasted külastavad kunstitunni ülesandena kaasaegse kunsti näitust ning kirjutavad retsensiooni. Õpetaja pakub välja kolm erinevat väljapanekut Tallinnas, mille vahel saab asukoha või piletihinna järgi valida. Jättes näituse valiku täienisti õpilase otsustada, võib juhtuda, et kirjutatakse juhuslikust näitusest ning ülesande sisuline eesmärk jääb täitmata.

Õpilased peavad kaasaegse kunsti kohta meeles, et see:

on oma olemuselt väga mitmekesine ja laia ulatusega, millel puuduvad kindlad stiilitunnused;
on täiesti loomulik osa meie igapäevasest keskkonnast ja eluviisist, rääkides meiega meist endist, või sellest, mis parasjagu eriti aktuaalne ehk päevakohane;
tunneb huvi kõige vastu ja ükski teema pole neile võõras, samaaegselt on õhus erinevad ideed, mis võivad omavahel ka näitusel teravalt põrkuda;
rõhutab ideed ja sõnumit, vastavalt sellele valib kunstik oma tehnika, töövahendid ja esteetika, mida soovib kasutada.
Kaasaegse kunsti mõistmine on vägagi seotud isiklike kogemustega.

Õpilaste ülesanne on leida näituselt vähemalt kaks tööd ning mõtiskleda nende üle oma tekstis. Retsensiooni kirjutamisel suunavad, aitavad järgmised küsimused (need on soovitav prinditult näitusele kaasa võtta ja loomulikult võib kasutada küsimusi valikuliselt):

Teose teema

Milline on selle teose peateema sinu meelest? Palun sõnasta see.
Millist ideed või tunnet teos edasi annab?
Mida ütleb nimi selle teose kohta? Mida ta jätab ütlemata?
Milliseid sümboleid leiad selles teoses? Nimeta ja kirjelda leitud sümboleid.
Mida räägib teos sinu arvates meie kaasaja väärtustest ja ideedest?

Teose teostus

Millises tehnikas ja milliseid materjale kasutades on kunstnik teose loonud?
Milliseid meeli need materjalid puudutavad? On nad silmaga nähtavad, lõhnavad, puudutavad või on neid vaja kuulata?
Miks on kunstnik just neid materjale kasutanud? Milliseid tähendusi või seoseid leiad kasutatud materjalidel igapäevase eluga?
Kas selles teoses on värv, mõõdud, esitusviis oluline? Miks?

Teos ja kontekst

Kes on kunstnik? Millist lisateavet annab kunstniku tausta uurimine?
Milline on teose kontekst? Millega on see teos seostatav – konkreetne isik, sündmus, teos või asukoht?
Kas kunstiteos jutustab lugu?
Milliste lugudega teos veel seostub?
Kas see teos on seotud teiste (varasemast ajast pärit või samas ruumis olevate) kunstiteostega?
Miks kunstnik sellest räägib?

Teose vahetu kogemine ja tõlgendus

Milline on sinu esimene reaktsioon valitud teose juures? Miks?
Mis haarab sinu tähelepanu kõigepealt?
Kas kaasaegne kunstiteos vajab aega?
Kas sa näed rohkem kui vaatad kauem? Kas teist korda vaadates muutub midagi? Aga kolmandat? Mis muutub?
Kas seda teost või installatsiooni võiks asetada kuskile mujale? Mis siis muutuks?
Kui tähtis on selle teose juures esitusviis ja koht? Kas seda teost peaks vaatama konkreetse nurga alt? Kas teos on seotud ruumiga?
Millele paneb teos sind mõtlema?
Milliseid seoseid võiks see teos tekitada ajaloo, poliitika, igapäevaelu, meedia, looduse või isiklike mälestustega?
Kas see töö suunab sind midagi uurima? Kui ta seda teeb, siis mida ja miks? Kust leiaksid oma küsimustele vastused?

Alguses on õpilased arvamust avaldades ebakindlad, kuid süvenedes erinevate kunstnike loomingusse, on tavaliselt üllatusmoment positiive, sest kunst arvestab vaatajaga, tema eripäraga. Samas õpilased mõistavad, kui erinevalt on võimalik samu teemasid tõlgendada.

Retsensioonide esitamine

Kunstinäituste retsensioone võib kirjutada tavapärasel moel paberile, kuid teise võimalusena võib kasutada retsensioonide blogi. Viimase, avaliku retsensiooni eelistena on õpilased ise välja toonud:

huvitav on sama ülesande raames jälgida klassikaaslaste näituse eksponaatide valikuid ning lugeda nende mõtteid;
välistatud on üksteise pealt retsensioonide mahakirjutamine või võimalus osta oma tekst mõnest foorumist.

Blogi puhul õpilased õpivad paremini orienteeruma avalikus internetikeskkonnas, samas ei ole neil kohustust lisada retsensioonile oma täisnime. Blogisse retsensiooni postitamine on lihtne, seda saab teha meilitsi.

Üks võimalus veel retsensiooni vormi muuta, on kirjutada see kunstnikule või kuraatorile adresseeritud kirja vormis. See annab võimaluse küsida teose autorilt küsimusi ja võtab ära pinge neile ise vastust otsida. Kui retsenseeritud on Eesti autori näitust, võib retsensioonid või blogilingi saata ka kunstnikue või kuraatorile, kellele selline tagasiside on samuti oluline.

Ühiskonnas on kaasaegsesse kunsti suhtumine väga erinev, on nii ägedaid pooldajaid kui ka veendunud vastaseid. Õpilastööde kogemus näitab, et nn kaasaegse kunsti vastaste arv noorte hulgas aastatega väheneb, kuid nende puudusena võib välja tuua, et nad ei kipu süvenema ka retsensiooni juhendisse.

Kriitilised ja skeptilised arvamusnäited:

(Neist tekstidest nähtub, kui oluline on eelhäälestus enne näitusele minekut.)

Valik huvitavatest ja sisukatest õpilastöödest:

Retsensiooni hindamine

Retsensiooni hindamisel on kõige olulisem, et õpilane külastas näitust ja mõtles kaasa.

Kõik põhjendatud arvamused on isikupärased ja teretulnud!

Kuna retsensiooni koostamisel on ülesande osaks juhendi kasutamine, siis hinne „hea“ sobib juhul, kui autor pole juhendit piisavalt – või „rahuldav“, kui ei ole juhendit üldse arvestanud.

Lisaks eristavale hindamisele on ülioluline retsensioone ka kujundavalt hinnata ehk anda õpilasele tagasisidet tema teksti kohta. Kujundava hindamise käigus võib õpilasele refereerida nii tema enda mõttekäiku, rõhutada hästi sõnastatud mõtteid või anda soovutusi edasiseks lugemiseks või vaatamiseks. Kujundavaks hindamiseks sobib hästi ka vestlusring klassis, kus tagasisidet saavad anda ka teised õpilased.

Abiks näituse analüüsil

Juhendi küsimustiku koostamisel on kasutatud:

Anu Lüsi, Piret Kruusandi, Anu Purre, Jelena Levtšenkova, Anna-Liisa Lehtmets. Kumu kaasaegse kunsti kaardid (lühend 4K). Tallinn : Eesti Kunstimuuseum Kumu hariduskeskus, 2007.

Näituse vaatamise pidepunkte on kirjeldatud ka:

Anneli Porri. Näituse vaatamine. – Kaasaegse kunsti kokaraamat. Kunstikeskus.ee http://kunstikeskus.ee/kokaraamat/retseptid/anneli_porri.htm