Helle Saue, Elva Gümnaasium, 2010
Olen käsitlenud kunstiõpetuse tundides kunstiajaloo teemasid ja sidunud need tänapäevaga, et õpilased oskaksid suhestada möödunut ja tänapäeva. Eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele meie kaasaja sündmustele ja probleemidele ning analüüsida neid loovtöödes. Näitena esitan kaks teemat.
Teema „Madonna tänapäeval ja möödanikus“
TEA!
Käsitledes õpilastega renessanssi, tuleb juttu ka madonnamaalist ja lapsega madonna kujutamisest kunstis üldse. Tõlkes tähendab itaaliakeelne sõna „madonna“ eesti keeles “minu naine” (donna – naine itaalia k), prantsuse keeles on vasteks madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele ühtlasi ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Nôtre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja.
Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Kuulsaim madonnapiltide viljeleja on itaalia kõrgrenessansi suurmeister Raffael (1483–1520). Tema “Sixtuse madonna”, “Ilus aednikunaine” ning “Madonna roheluses” esindavad kõige paremini kõrgrenessansi kunstiideaale. Renessansskunst väärtustab inimest kui looduse osa ja seetõttu võib religioosset maali Neitsi Maarjast ja Jeesuslapsest tõlgendada hoopis hümnina lihtsale emaarmastusele.
Maarja inimlikust näost õhkub erilist õrnust ja luulelisust.
Madonnapiltidel ongi kujutatud Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. On ju teada, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi on kolmanda isiku juuresoleku tõttu piltide kompositsioon huvitavam ning sõnum lapsesõbralikum.
Madonnat on kujutatud nii maalidel kui skulptuuris, varieerub ka tema tähtsus eri religioonides. Madonnat ja last võib kujutada altarimaalil, seinamaalil, mosaiigil või ikoonidel. Osa madonna ja lapse maale on väiksed ja tehtud tellimustööna. Neid hoitakse kodusel altaril, kuhu pannakse austuse märgina Neitsi Maarjale lilli ja küünlaid. Kuulsamad neist leiab praegu aga kunstisaalidest.
Vaatame õpilastega ka slaide kunstitöödest, kus kujutatud ema ja last nii renessansiperioodil kui ka teistel ajalooperioodidel.
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-88540086-7c17-41e0-9660-ed03cdafbaa7
MÕTLE!
Rääkides tänapäeva kontekstis emast ja lapsest, samuti isast, võib leida palju huvitavat ja tõstatada mitmeid teemasid. Arutleme õpilastega, millised seoseid võib luua tänapäeval teemadega “Ema ja laps” või “Tänapäeva madonna”.
Näiteid mõttetalgutest: liiga noored/vanad emad; HIV-iga emad, lapsed; naised, kes ei saa lapsi, või kui saavad, siis kuidas; kunstlik viljastamine; naised, kes ei soovi lapsi, sest neile on olulisem näiteks karjäär; üksikemad; paljulapselised pered; emapalk; isapuhkus; pered, kus on lemmikloom; sõltuvusprobleemidega naised, emad; ema ja lapse suhted; nn ahviarmastus; kauaks koju jäänud laps; samasooliste abielud ja lapsed; film “Üksinda kodus“ (“Home alone”, 1990), laps üksinda kodus; vanemad, kes töötavad välismaal; lastekodulapsed jne.
LOO!
Pärast arutelu valivad õpilased välja teemad, mis neid kõnetavad. Näitan varasemate töödega slaide ja palun õpilastel leida oma nägemus ja valida probleemi avamiseks sobilik kujutamisviis. Kuigi näited on enamasti kahemõõtmelised, võiksid kunstitööd olla ka näiteks ruumilised, videod, lavastused jms. Kunstitöö valmib iseseisva tööna ja järgmisel tunnil esitavad õpilased oma loomingu teistele koos selgitusega, mida nad oma tööd tehes silmas pidasid ja millist probleemi kujutasid.
Õpilaste kunstitöid:
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-9381db3f-611e-4918-ac1d-ff7a9a979c33
Lisamaterjal õpilastele.
Neitsi Maarja kohta on rohkem kirjutatud kristliku kultuuri kodulehel (koostaja Lea Mändmets, Varstu keskkool), kus on esitatud Neitsi Maarjaga seotud atribuutide ja sümbolite täpsem seletus. See info võib samuti õpilasi inspireerida. On ju tänapäevalgi sümboolikal asjadest rääkimisel ja inimeste iseloomustamisel oma koht.
http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament/neitsi_maarja/neitsi_maarja_kujutamine_kunstis.php
Teema „Skulptuur enne ja nüüd“
TEA!
Barokk-kunsti käsitlemisel tuleb juttu ka skulptuurist. Sel perioodil kuulus skulptuur arhitektuuri juurde: kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kuid neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiigiainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, valmisid kujudega kaunistatud purskkaevud ja trepistikud.
Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavate draperiide, ülekuhjatuse ja ebatavaliste žestide tõttu on skulptuuride piirjooned sopilised, ebamääraselt laialivalguvad. Jõule ja kirglikkusele vaatamata on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat ja ümarat.
Räägitu näitlikustamiseks vaatame slaididelt koos kommentaaridega olulisemate skulptorite iseloomulikke barokkskulptuure.
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-b2c050fb-0635-4cce-b023-464ed8e12ec0
MÕTLE! ja LOO!
Õpilased jagunevad gruppidesse (5-6 õpilast). Neil tuleb mõelda parasjagu aktuaalsete teemade üle ja sellest inspireerituna lavastada kaks skulptuuri. Seejuures tuleb lähtuda barokkskulptuuri iseloomustavast kirjeldusest, kuid edastada tänapäevane sõnum. Kirjalikult tuleb vormistada ka skulptuure tutvustav tekst. Skulptuuridele tuleb anda pealkiri ja jäädvustada need fotona (õpilased võivad kasutada fotokaamerat või mobiiltelefoni).
Järgmises tunnis esitlevad õpilased oma skulptuure ja selgitavad teistele, mida ja miks nad on kujutanud. Valminud töid:
http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-c20c669d-8759-4a94-b68e-5b5dab002442
Kasutatud materjalid:
http://simple.wikipedia.org/wiki/Madonna_and_Child
zope.eenet.ee/tpl/yelekoolilised/jeesus_ja_naised.doc
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm