A A A

Kultusinimesed ja meediamull

Tiina Treibold, 2010

 

Igal ajal on leidunud inimesi, keda on peetud eriliseks. Nad on olnud andekad, püsinud võimul või osutunud oluliseks oma teenete tõttu. Neid on esile tõstetud ja kummardatud, imetlus on kaasa toonud kuulsuse.
Teemakäsitlusena valmib rühmatöös (soovitavalt 2-3 õpilast):

  1. essee – kirjutatakse rühma ühise teema all, aga iga liige eraldi;
  2. plakat – tehakse valitud valdkonnas rühmatööna;
  3. esitlus klassile – esitletakse rühmatööna.

Näiteks Shepard Fairey:

Treibold _kultusinimesed

http://artishok.blogspot.com/2009/03/brit-insurance-design-award.html

 

Sissejuhatus
2-3 liikmega rühmadesse jagunenud õpilastel lasta kirjutada nende arvates parajasti 3 maailma mastaabis ja 1 Eesti tasandil kultusinimene. Millised nimed domineerivad?
Diskussioon

  • Miks nad on kultusinimesed? Kas nad erinevad „inimesest tänaval“? Miks?
  • Kes on kultusinimene? Kas tal on erilised anded, eriline väljanägemine, võimed või erilised teened inimeste ees?
  • Miks inimesed tahavad olla kuulsad? Mida see annab?
  • Kas tänapäeval on kerge kuulsaks saada? Kas kuulsaks saada on olnud lihtne ka kaugemas ajaloos? Mille poolest erineb tänapäeva kuulsus aegadetagusest keisrist või võimupealikust?
  • Kaua kestab kuulsus? Kas sina tahaksid olla kuulus? Kas peaksid siis millestki loobuma?

TEA!
1. Kultusinimesed kunstiajaloos
Visuaalsele materjalile toetuv arutlev loeng isikutest läbi ajaloo.
Õpetaja PP näited: vaarao, keiser, Päikesekuningas Louis XIV, Hitler, Lenin, (Marilyn Monroe, Elvis, Madonna, Jackson).
Teema võimaldab puudutada kunstiajaloo erinevaid etappe: Egiptus, Rooma, Prantsusmaa (barokk), totalitaarsed riigid (sotsialistlik realism) jne.
2. Sümbolid, paraadportree, plakat, reklaam
Kunstiajaloos on näha, et kultusinimeste sümbolid hakkavad korduma. Need on sõnumid aegadetagusest mõjuvõimust, mis ulatub tänasesse päeva.
Õpetaja juhib tähelepanu sümbolitele ja märkidele piltidel: poos, pilk, peakate, riietus, (võimu) atribuutika, perspektiiv (tähendusperspektiiv, konnaperspektiiv), kompositsioon, näoilme, kordus, kujundi valik, peakate, valitsuskepp, skepter, päike, piits, madu, sfinks, habe, värvisümboolika (punane, sinine vms), kaugusesse ulatuv vaade, poos, kobra, egiptuse poos, ülestõstetud käsi, võidupärg, kroon, soeng, diadeem, (päikese)kiired, triumfikaar, lipp, vapp, münt, pitsat, purpurmantel, hermeliinmantel, liilia, hobune, kõrged kontsad, troon, riigiõun, pagunid, mesilane, haakrist, kotkas, viisnurk, sirp ja vasar, lipp, puusas käsi, kepile toetuv käsi jne.
Hea, kui õpilased leiaksid ise võimu- ja kultussümbolitele täiendust.
(Abiks võib võtta Tiit Saare “Sümboolikaleksikoni”, Avita, 2001.)
Sisse võib tuua paraadportree mõiste. Anthony van Dyck:
http://www.youtube.com/watch?v=kT6EG6R6L8M&NR=1
Hyacinthe Rigaud, Louis XIV paraadportree:
http://www.youtube.com/watch?v=CJsMQM3Jyzw
Teema raames saab puudutada ka reklaami põhitõdesid ja (propaganda)plakati kujundust.
Reklaamist:
http://www.minueesti.ee/index.php?leht=479,540,550
Plakati kujundamise põhikompositsioon:
http://eetwagga.riverinainstitute.wikispaces.net/file/view/Poster+Composition.pdf

3. Andy Warholi „15 minutit kuulsust“
Õpetaja PP näited Andy Warholi töödest: Elvis Presley, Marilyn Monroe, Michael Jackson, Mao Zedong, Jacqueline Kennedy, (Mona Lisa).
Andy Warholi (1928–1987) kunagisest ütlusest „Tulevikus on igaüks kuulus vaid viisteist minutit“ („In the future everyone will be famous for fifteen minutes“ ehk „15 minutes of fame“) on saanud klišee. Warhol kritiseeris sellega tõusvat televisioonikultust: ollakse valmis ükskõik milleks, et näha end televiisoris ja saada kätte oma 15 minutit kuulsust. Väljendist on saanud käibefraas staarikeste kohta, kes on üürikest aega meedia tähelepanuobjektid, kuid jäävad peagi unustusehõlma.
Popkunst ja Andy Warhol (3,35 min lühitutvustus):
http://www.youtube.com/watch?v=ulZ64VDhwXM
Soovitada õpilastel tutvuda Andy Warholi raamatuga „Andy Warholi filosoofia“ (Kunst, 2009).

MÕTLE!
Essee

Rühma liikmed, kes on küll valinud ühe valdkonna, mille kohta teha plakat ja esitlus (muusika, poliitika, sport, mood, feminism, teadus, estraad jne), kirjutavad essee eraldi.
Essee teemad

  • Tänapäeva meediakangelased versus ajaloo tuntumad isiksused, nende erinevused ja sarnasused. (Mida on tänapäeval teinud üksikisikuga meedia, internet, fotoaparaat, suhtluskeskkonnad?)
  • Kuidas mõtestada Andy Warholi lauset „15 minutit kuulsust“? (Miks vanasti võisid vähesed nautida kuulsust ja võimu? Mis juhtub siis, kui kuulsust paljundada 2, 2000, veelgi rohkem korda? Mis juhtub tavalise tarbeesemega siis, kui seda paljundada tuhandeid kordi?)
  • Sümbol kui mineviku võti. (Keda kõnetab sümbol? Kas ainult väheseid valituid? Sümboli kordumine ja tähenduse muutumine ajas, erinevad tõlgendused.)

LOO!
Plakat

Plakati olulisim osa on valitud valdkonna kultusisik, kes esindab teemat (toodet või teenust), mida rühm hakkab klassile esitlema. Tööd peaksid välja tooma erinevate teemade valupunkte. Oluline on sõnum. Kultusinimese asemel võib olla ka üldistatud kujund, mis kannab ideoloogiat, pakub interpreteerimisvõimalusi vaatajatele.
Plakatilt ei tohiks puududa tunnuslause ehk slogan, arvestama peaks kompositsiooni, värve, perspektiivi, loogilist ülesehitust, materjale, plakatlikku kujundikeelt, võimu- või eristussümboleid. Loomulikult tuleb kunsti puhul kasuks grotesk, huvitav vaatenurk ülesandele, üldistusoskus või humoorikus, kus tõsisele teemale on keeratud peale intrigeeriv vint.
Plakati valmistamine pakub erineva raskusastmega võimalusi. Posteri ehk plakati/vaatmiku võib teha värviliste paberitega, kasutada väljalõikeid reklaamajakirjadest, kollaaži või segatehnikat. Sel juhul oleks plakati formaadiks soovitav A2, et plakat esitlusel klassis visuaalselt mõjule pääseks.
Posteri võib luua ka arvutiprogramme kasutades (Inkscape, GIMP, Photoshop vms).
Rohkelt leiab Andy Warholi efekte arvutis kujundamiseks (1,12 min):
http://www.youtube.com/watch?v=Cv7Va7sIo7k&feature=related
Photoshopi näide (1,54 min):
http://www.youtube.com/watch?v=LSMJIKcoL1k&feature=related
Plakat ja esitlus moodustavad koos terviku.

Esitlus
Meeskonnatöös (2-3 õpilast) vormunud oma sõnumi esitlus plakati taustal. Esitluse lähtekohaks võib võtta argumenteeritud esseed. Esitlusel on oluline idee väljatoomine, kuulajateni jõudmine, see, mille eest võideldakse, keda esindatakse, milline on sõnum. Jälgida tuleb seda, et klassi ees kultusobjekti kaitstes loodud ideoloogia peaks vett, veenaks klassikaaslasi, teema peaks olema aktuaalne.
Ideoloogia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ideoloogia
Oluline on, et klassis tekiks diskussioon ja elav arutelu, millesse haaratakse ka kaasõpilased.
Töö üks eesmärkidest on õppida läbi nägema tühjale kohale loodavat meediamulli ise selle loomises osalemise kaudu. Eesmärk on omandada oskus esitada enda loodud „mull“ kehtiva absoluutse tõena. Mida suuremat vastukaja pakub klass esitluse lõpus oma küsimuste ja diskussiooniga, seda sobivam on olnud töö teemavalik.
Keerukamaid ülesandeid eeldavas klassis minna sügavuti ja avada teemakohased olulisemad kunstiajaloo sõlmpunktid. Tunnikäsitluse raskuspunkt peaks olema just tööde elaval esitlusel, diskussiooni loomisel klassiga ja välja pakutud ideoloogia kaitsmisel (ka siis, kui asi kipub absurdiks minema).
Aega võtab tööde valmimine vähemalt 3 x 2 akadeemilist tundi.
Hinnata klassi kaasahaaratust, esitajate loogikat plakati ülesehitamisel, teemavalikut ja sisulist veenvust. Hindamisel võib kaasata õpilased: paluda igaühel valida välja oma lemmikplakat. Nii võib siit kujuneda mitu hinnet.