Kuidas kujundada väärtuskasvatuse abil arusaama heategevusest kui loomulikust elu osast
Merike Kaunissaare – SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi õppekava lisamaterjalide projekti meediajuht
Seaduse „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013″ eelnõu 02.03.2009.a vaatleb väärtuskasvatuse olukorda meie riigis ja nendib tõsiasja, et Eesti ühiskond on peale taasiseseisvumist läbinud kiirete muutuste perioodi. Muutused on toonud kaasa kohanemisraskusi – tunda on oskamatust väärtustega ümber käia ja isegi n-ö väärtuspimeduse levikut. Inimesed on küllalt pika perioodi jooksul oma riigi ülesehitamisel keskendunud eelkõige hädapärasele enesekesksele ellujäämisele ja hakkama saamisele, aga see on empaatiavõimelise kodaniku kasvatamiseks olnud kehv kasvupinnas.
Kuigi peame ennast Euroopa kultuuriruumi kuuluvaks juba ammust ajast, nõuab Eesti Euroopa Liitu kuulumine 2004. a alates meilt aktiivsemat lähenemist Euroopas üldaktsepteeritud väärtustele.
Taasiseseisvumine on kaasa toonud ühiskonnakorralduse teisenemise. Muutunud ei ole mitte ainult riiklik korraldus, vaid on kujunenud ka uued eluvaldkonnad, mida varem ei esinenud – tekkinud on heategevusfondid, korraldama on hakatud sotsiaalkampaaniaid, mitmesugustele sotsiaalsetele probleemidele on hakatud otsima lahendust mittetulundusliku tegevuse vormis, aktiivne on seltsitegevus.
Nõukogude ühiskond niisugust organiseerumist ei tundnud, vastupidi – iseorganiseerumine oli väga piiratud ja kontrollitud ning kultiveerimist leidis pigem õpitud abitus – ootamine, millal riik kõik kodanike ees seisvad probleemid keskselt lahendab. Suurel osal inimestest ei olnud kogemust, et nende algatuse ja tegevuse mõjul võib midagi üldnähtavat muutuda. Ka koolis toimunud nn ühiskondlik tegevus oli üsna kindlalt piiritletud.
1. Kodanikuühenduste ja riigi roll väärtuste kujundajana
2. Kooli roll väärtuste kujundajana
3. Kokkupuude kodanikuharidusega
4. Märkamisest tegutsemiseni – kuidas teha head?
5. Teabekeskkonna mõju
5.1. Avalik arutlus meedias jõuab kooli
6. Õppetöö saab olla heategevusprojektile abiks
6.1. Puudega laps koolis – kuidas aidata?
7. Lähedalseisvate probleemide juurest kaugemate juurde ja tagasi
7.1. Kogukonnatunde kujundamine
7.2. Arendav vabatahtlik tegevus
8. Sotsiaalne ettevõtlus koolivälise tegevusena