Virve Kinkar Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitusjuht
Karjäärinõustajate Ühingu liige
Riiklikus õppekavas käsitletakse pädevust kui asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või valdkonnas tulemuslikult toimida.
Õppekava üldistest õppe- ja kasvatuseesmärkidest lähtuvalt peaks põhikooli lõpetanu õpitulemused kujundama temast vastutustundliku ühiskonnaliikme, kes tuleb iseseisvalt toime igapäevaelus ning suudab valida oma huvidele ja võimetele vastava õpitee. See on pilt ideaalsest ühiskonnaliikmest, kes suudab erinevates ja osalt ettearvamatutes eluolukordades kasutada omandatud pädevusi.
Karjääriõpetuse õpitulemused ja nende saavutamiseks kavandatud õppemeetodid ning õppesisu toetavad otseselt üldpädevuste (väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus) saavutamist. Vastavad seosed üldistatud tasemel on toodud lisa 1 tabelis „Karjääriõpetuse õpitulemuste seos üldpädevustega“
Ehkki karjääriõpetuse oodatavad õpitulemused on eelpool kirjeldatuga väga sarnased, tuleb oma eluga toimetuleva inimese kujundamist siiski toetada ühtseks tervikuks seotud ehk lõimitud õppetegevusega. Toimetulevaks inimeseks ei õpita ühes konkreetses õppeaines.
Põhikooli riiklikus õppekavas käsitletakse lõimingut kui moodust kujundada õppimine ja selle tulemused tervikuks, kuhu kuuluvad kõigi õppeainete õpitulemused, sisu, õppetegevused ning selleks kasutatavad õppemeetodid, kõigi kooli töötajate igapäevane eeskuju, mitteformaalse õppimise õpitulemused jne. Samas ei tohiks ainetevaheliste seoste loomine olema eesmärk omaette, vaid see peaks aitama saavutada soovitud õpitulemusi. Karjääriõpetus peab kooli õppekavas lõimuma kogu muu õppetegevusega. Lõimingu kaudu püütakse saavutada õppeprotsessi tõhusus, et õppija saaks tugineda varem õpitule, seda õppimise käigus seostada ja kasutada igapäevases elus.
Sidusus tähendab, et õppekavas peaks olema vertikaalne kordus, st oskused ja mõisted peaksid korduma ning nende õppimiseks ja harjutamiseks peaks olema jätkuvalt võimalusi 1. Karjääriõpetuse aine sisene sidusus on eeldus, millele tuginevalt saab kavandada üldpädevuste kujundamist toetavat välist, teiste ainete ja õppetegevustega seostes olevat lõimingut.
Sidusus karjääriõpetuse aines
Sisene sidusus saavutatakse
- konkreetsete õpitulemuste saavutamist võimaldava õppeaine sisu põhi- ja alateemade loogilise järgnevuse ning nendevaheliste seoste abil;
- olemasolevate teadmiste ja oskuste täienemist või neile uute lisandumist võimaldava ajalise planeeringu kaudu;
- oluliste mõistete kordamist võimaldava õppimise teel;
- igapäevase eluga seoste loomist võimaldava õppimise kaudu.
Näiteks õpitulemuse „õpilane eristab oma tugevaid ning nõrku külgi ja seostab neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega” saavutamiseks ei piisa üksnes isiksuseomaduste tundmisest ja eneseanalüüsi oskustest, mis võimaldab teadvustada õpilasel oma tugevad ja nõrgad küljed. Õpilasel on vaja teada ka seda, mis on erinevatel kutsealadel töötamise eeldused.
Seega on mõistlik kavandada õppimine nii, et esmalt saaks õpilane omandada üldised teadmised isikuomaduste kohta ja seejärel teadmised erinevatel kutsealadel töötamiseks vajalike eelduste kohta. Oluline on jälgida, et kutsealadel töötamise eelduste tundmaõppimisel saaks õpilane kinnitust varasematele teoreetilistele teadmistele ja ammutada täiendavaid teadmisi ka vahetus töökeskkonnas viibides. Alles seejärel võib õppija asuda analüüsima oma tugevaid ja nõrku külgi teatud kutsealal töötamise aspektist lähtuvalt.
Sel moel saavutatakse kogu aine vertikaalne lõiming, mis aitab õpilastel valikaine õppesisu terviklikult mõista ja saavutada oodatud õpitulemusi.
Horisontaalne lõiming on seoste loomine ainete vahel. Horisontaalse lõimingu tulemusena kujunevad üldpädevused. Ühes õppeaines õpitu või õpitav toetab teise õppeaine omandamist, aitab mõista või suhestada juba olemasolevat või uut teadmist. Karjääriõpetus aitab koondada ja mõtestada karjääri planeerimise seisukohalt vajalikke teadmisi ning oskusi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Õpilane mõtestab eri ainetes omandatud teadmised ja oskused ning asetab need reaalse elu konteksti. Karjääriõpetuse seisukohalt tähendab see, et õpilane seostab teadmised iseenda kohta teadmistega tööturu kohta ja planeerib teadlikult oma eluteed (karjääri).
Karjääriõpetuse lõimimine teiste õppeainetega
Igal õppeainel on oma eesmärgid, õpiväljundid ja õppesisu. Eri ainete õppimisel omandab õpilane ühe ja sama teema kohta mitmesuguseid teadmisi ning kujundab erinevaid oskusi. Ka ainetes omandatavate teadmiste struktureerimine on erinev.
Lõimimist kavandades saab karjääriõpetusega seoses tugineda järgmistele lõimingu tsentritele.
- Mõisted. Enamiku karjääriõpetuses oluliseks muutuvatest mõistetest – näiteks oskus, võimed, õpioskus, elukutse, amet, töö, väga mitmete ametite nimetused jne – omandab õpilane juba varem teistes õppeainetes.
- Õppesisu ühisosad, teemad. Sarnaste teemade käsitlemine mitmes õppeaines aitab õpilasel mõista ainete omavahelisi seoseid, luua õpitust tervikpilti, seostada õpitut igapäevaeluga ja väärtustada õppimist kui elukestvat protsessi. Näiteks tööturu teemaga saab tutvuda ühiskonnaõpetuses ja karjääriõpetuses, elukutsetega matemaatika, bioloogia, keemia jm tunnis. Ettevõtluse kui ühe karjäärivõimalusega tehakse tutvust majandusõpetuse tunnis ja majandustegevuse valdkondadega geograafia tunnis.
- Õppemeetod. Erinevad, eelistatuna aktiivõppemeetodid võimaldavad lõimida karjääriõpetust õppimisega. Vt lisaks
- Idee. Eduka lõimingu võtmeks on keskse idee käsitlemine mitmes aines, luues nii aineteüleseid seoseid. Karjääriõpetusega lõimimise aspektist on õpilasel oluline mõelda näiteks sellele, kes ta on tulevikus, kelleks ta saab, kuidas ta oma elu kujundab jne.
- Läbivad teemad. Näiteks läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisel suunatakse õpilast teadvustama, milline on tehnoloogia uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisidele ning elukvaliteedile. Otsene seos karjääriõpetusega lähtub siin õppija vajadusest tunda tööturu olukorda. Ühtaegu on teema seotud ka sotsiaalse pädevuse saavutamisega, mis on üks üldpädevustest.
Õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” õppesisus on palju kattuvusi karjääriõpetuse õppesisuga. Seega terviku õppeprotsessi jooksul (sh eri õppeainete raames) omandatud karjääri planeerimise alased teadmised ja oskused on olulised eeldused karjääriõpetuse õpitulemuste saavutamiseks.
Lõimingut toetavad ka alljärgnevad tegevused.
- Õpikeskkonna laiendamine väljapoole klassiruumi: õppekäigud info- ja nõustamiskeskusesse ning ettevõtetesse; tunnid arvutiklassis ja raamatukogus; praktilised tegevused, nt töö harjutamine vabatahtlikuna; ametitega tutvumine vahetus töökeskkonnas jne.
- Koolisisesed ja -välised sündmused: näiteks karjääripäevad, teemakohased õpilaskonverentsid, infomessid jne; õpilastele antud võimalus õpitut rakendada, osaledes nende sündmuste organiseerimises.
- Huvitegevus. Mitteformaalse õppimise käigus teadvustab õpilane oma huvid ja võimed ning nende seose tulevase tööalase tegevusega.
- Koostöö lapsevanematega: võimalus tutvuda vanemate tööga, lapse õpimotivatsiooni toetamine, väärtushinnangute kujundamine, positiivne eeskuju erinevate elurollide ühitamises.
1Õppekava integratsiooni võimalusi. Tiina Kuusk
Kasutatud allikad
Põhikooli riiklik õppekava: http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/oppekavad
Õppekava integratsiooni võimalusi: https://www.oppekava.ee/
Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2010: h[ttp://www.ut.ee/curriculum/Kogumiku ttp://www.ut.ee/curriculum/Kogumiku]
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010