A A A

Kriitiline lugemine

Kriitiline lugemine

Kadri Ugur – Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ajakirjandusteadur

 

Meediatekstide kriitilise lugemise ja analüüsi oskus kuulub kõigi kodanike – aga eriti õpetajate – võtmepädevuste hulka, kuna selle oskuseta ei ole meil enamasti võimalik langetada iseseisvaid informeeritud otsuseid. Paraku on meie koolikultuuris harjutud õpikutekste lugema ilma igasuguse kriitikata kui normatiivseid tekste, mille täpsest mäletamisest sõltub hinne ja õpiedukus. Siiski pole ka õpiku tekst oma eripära tõttu alati tõlgendusvigadest vaba (oma piirid seab siin vajadus olla napisõnaline ja õpilasele arusaadav) ning seetõttu on kriitilise lugemise oskus kasuks ka õpikutekstide puhul. Veelgi olulisem on kriitiline suhtumine meediatekstidesse, mis enamasti sisaldavad värskemat (ja seega vähem kontrollitud) informatsiooni kui õpikutekstid ning valdavalt on seotud ka autori või allika isiklike seisukohtadega.

 

Järgnevalt toodud juhend aitab õpetajal mõista, mida läbiva teema „Teabekeskkond― kontekstis mõistetakse kriitilise lugemise võtete all. Sellest lähtuvalt saab meediatekstide kasutamise tunnis läbi viia nii, et see annaks õpilastele uuemat informatsiooni õpiku teksti kõrvale ja toetaks ka õpilaste meediapädevuse arengut. Kriitiline lugemine peaks olema jõukohane 12 – 15aastastele õpilastele, st põhikooli kolmandast astmest alates; iseseisva oskuse kujunemiseks on siiski vaja pidevat harjutamist juba esimestest kooliaastatest alates.

 

Kriitilise lugemise asemel võib kõnelda ka vajadusest hinnata kriitiliselt igasugust teavet, muuhulgas suuliselt edastatud teavet ja miks mitte isegi kuulujuttu. Seetõttu palub autor järgnevatesse juhenditesse suhtuda loovalt ning modifitseerida neid vastavalt laste vanusele, võimekusele ning analüüsitava teksti keerukusele.

 

Uue mõõtme annab kriitilise lugemise oskusele internet, mis põhineb kommunikatsioonivabaduse ideel ning mis võimaldab igal soovijal oma teadmisi ja seisukohti vabalt väljendada. Internetis avaldatud materjalide sisu on paljudel juhtudel erapooletult kontrollimata või esitatakse kallutatud informatsiooni teadlikult, et tugevdada autorite seisukohti.

 

See paneb suurema vastutuse teabe kasutajale, kes peab üle võtma niihästi toimetaja kui kriitiku ülesanded.

 

Juba väga väikeste lastega võib harjutama hakata mõningaid kriitilise teabeanalüüsi põhivõtteid, rakendades kolme lihtsat küsimust mistahes teabe kohta:

  • Mida ma tean? (Maa on ümmargune, Mati on alatu tüüp, isa jääb varsti töötuks vms)
  • Kust ma seda tean? (olen näinud kosmosest tehtud fotosid, Leili ütles, kuulsin pealt, kui isa ja ema rääkisid vms)
  • Mille põhjal ma otsustan, et see info vastab tõele? (sama kinnitavad ümber maailma reisijad ja mõõtmistulemused, Leili on Mati sugulane ja üldiselt oma hinnangutes väga ettevaatlik, isa tegevusalal on palju töökohti juba kadunud vms)

1. Verbaalse teksti kriitiline lugemine
2. Visuaalse ja audiovisuaalse teksti kriitiline lugemine