A A A

Kõrgushüpe

Leonhard Soom, Türi Majandusgümnaasium, 2010

 

Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil.
Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga.

Flopp-kõrgushüpe

  • Enne õpetamist peab õpetajal olema selge, mis on floppstiilis kõrgushüpe.

Alustame ettekujutusest.  Jooksen sirgelt ja kiirenevalt kurvi, keha on kurvis kaldega sissepoole. Asetan pöiad ühele jooksujoonele või sisekurvi jala veidi kurvi välispoolele. Jooksen üle tõukejala, hoojala liikudes põlvega edasi-üles kurvi suunas, millest tekib pöörlemine. Horisontaali jõudes hoojala reis peatub ja keha liigub otse üles, kuni õlad on latist kõrgemal. Käed liiguvad kas ristliikumises või koos üles. Latil tõstan puusad, jättes jalad rippuma tallaga maa poole, ning edasi kõik muu (ka lati peal) tehakse meie eest ära.

NB! Kuna tsentrifugaaljõud kisub kurvijooksul lati poole, siis ei tohi äratõukel teha liigutusi, mis on suunaga lati poole. Rõhutan üle jala edasi-üles jooksu, mitte hüpet!
Kui harjutad 4–5 korda ja hüppamisest ei tule midagi välja, jäta järele, sest siis ei õnnestu niikuinii midagi.

  • Õpetamist alusta põhjendustega, miks ja mida sa nõuad ning mida on vaja õpilasel kindlasti teha.
  • Ära kiirusta kohe kõrgushüppekasti hüppama.
  • Tee eelharjutused ja anna liigutuskogemused looduses: mõlema jalaga hüpates puuduta käega „märki”; tee seda koordinatsiooni, osavuse ja lihastunnetuse (mis tunne sul on?) tarvis.
  • Tee selgeks tõukejalg – istu, põlved kõveras, ja kõrgem põlv ongi õige tõukejalg. Või lase kehal sirgelt ette kukkuda – jalg, mis läheb ette väljaastesse, ongi tõukejalg.
  • Hüppekastis hirmu vältimiseks tee mitmesuguseid kukkumisi selili, nii et maandud õlgadele (pea rinnal), kõhuli ja ka teisi hüppeid küljele jne.
  • Tee seljaga mati poole paigalt flopihüppeid (üles-taha) ilma latita ja kumminööriga. Et latil on hüppaja „sillas”, tuleks enne teha sillaharjutusi. Hiljem kasuta erinevas mõõdus (u 5–30 cm) kõrgendusi, et tajuda paremini õhulendu.
  • Harjuta hoojooksu (suured ja väikesed ringid, 8-kujuline liikumine päri- ja vastupäeva) ja ärahüpet 2- või 4-sammuliselt jooksult, algul sirgel, siis kurvis. Sobiv raadius selleks on 5–8 meetrit.
  • Kõrgushüppepaigas (latiks kummilint) pane äratõukekohale väike kõrgendus ja alusta flopihüpet 5–9-sammuliselt hoojooksult. Äratõuge sooritatakse käeulatuse kaugusel latist.
  • Nüüd soorita flopi-äratõukega ja lati ületamisega juba päris hüpe. Alusta 5-sammuliselt hoojooksult ning oskuste paranedes suurenda sammude arvu. Edaspidi korda enne päris hüppamist alati eelnevat. Ära rõhuta eraldi lati ületamist. Kui teed eelnevalt kõik õigesti, õnnestub see iseenesest.

Usu, et tulemus sõltub pigem rohkete abistavate harjutuste tegemisest kui üksnes hüppamisest. Tegelikult on flopihüpe loomulik, lapsepärane ja huvitav, aga on üks suur „vaenlane” – hirm, et ei kuku matile, ja see võib hüppe õpetamise raskeks teha.

Oskuste paranedes võib teha erinevaid võistlusi, nt võistkondade vahel, õnnestunud hüpete ja korduste arvule vm.
Üleastumishüpet ehk „karjapoissi” tuleks õpetada liivakastis või madalal poroloonist hüppepaigal, sest kaasaegsed hüppepaigad on üleastumishüppe õpetamiseks liiga kõrged. Üleastumishüpe on kõige algelisem hüppeviis ja tema miinuseks on asjaolu, et lati ületamisel tuleb keha raskuskese viia väga kõrgele. Hüppaja peab püstiasendis olevat keha tõstma seni, kuni puusad jõuavad latist kõrgemale. Tippspordis seda hüppeviisi enam ei kasutata, küll on ta aga hea hüppevõime arendamiseks ja äratõuke harjutamiseks. Hoojooks on 5–9 sammu, latile lähenetakse kiirenevalt u 45-kraadise nurga all. Äratõukekoht on väljasirutatud käe kaugusel latist ja äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga. Esimene hooliigutus on vabajala ja käte üheaegne energiline ülesrebimine. Esialgses asendis võib vabajalg põlveliigesest olla veidi kõverdatud, kuid lati kõrgusele jõudes viiakse see väljasirutatult üle lati ning üle lati tuuakse järele ka tõukejalg. Keha on lati kohal isteasendis ja veidi ette kallutatud. Maandutakse vabajalale.

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6