Näiteid, kuidas juhtida õpihäälestust
1. Õpetaja esitab teemaga seotud lihtsaid jah-ei küsimusi ja palub liikuda vastavas suunas.
Kes on täna hommikul söönud? Jah vastanud lähevad klassi ühte otsa, ei vastanud klassi teise otsa. Kes sõi sooja toitu? Jah vastanud liiguvad ühele poole, ei vastanud teisele. Kes on kuulnud või teab, mida tähendab … (õpitava teemaga seotud mõiste, valem, nimi jne)? Jällegi liikumine ja väike vestlus. Iga liikumise järel laseb õpetaja õpilastel omavahel rääkida. Niisugustele lihtsatele küsimustele liikumisega vastates õpilane kuuleb, mõtleb kaasa ja annab füüsiliselt teada (liikumisega) oma seisukoha. Samas räägitakse ka väikestes rühmades.
2. Väljendatakse oma seisukohta teistega mõtteliselt ühel joonel seistes.
Kelle jaoks on kerge võõralt inimeselt abi paluda? Iga õpilane seisab klassis ühise mõttelise joone peal, kus ühes otsas on, et väga kerge (100%), ja teises otsas, et väga raske (0%). Õpilased peavad omavahel arutama, et oma positsioon leida. Selliste harjutuste eesmärk on füüsiliselt võtta seisukoht ning suuliselt välja öelda. Rõhk on oma mõtte või seisukoha väljendamisel – õpilased räägivad sellest, mida nemad teavad või arvavad, mitte õpetaja ei räägi neile.