Näiteks lõime lastele neile sobivate piirjoontega mänguplatsi maalriteibiga, mille lapsepärasemaks muutmiseks kasutasid lapsed rühmas leiduvaid loomi, klotse ja kujundeid. Nõnda oli haaratud valdkond „Mina ja keskkond“, kuna lapsed pidid loomi valides neid ka nimetama ja ära tundma. Õpetaja oli ette valmistanud mängualale kahe põhivärviga ristküliku ja ruudu kujundi. Lapsed said mõelda, kuidas robotit programmeerida, et see jõuaks mõlema kujundini. Neist kujundeist tehti pärast kõigi laste robotikatsetusi kunstiteos „Mina ja minu isa“, millel ristkülik kujutab isa keha ja ruut last. Laps pidi liimima kujundid paberile ning oma fantaasiaga lisama käed-jalad ja pea ning dekoreerima tausta. Nii olid lõimitud matemaatika, keel ja kõne ning kunst.
Üks viis motiveerida lapsi liikuma on tutvustada neile nutitelefoni, mida kasutades jalutatakse koos õues. Laps sai GPS-süsteemi toetava nutiseadme tarkvara toel jälgida, kuidas läbitud teekond ilmub kaardile ja mis kujund sellest tuleb. Seejärel printis õpetaja kujundi ning laps kaunistas selle oma fantaasia järgi (lõimitud valdkonnad „Mina ja keskkond“ – jalutades arutati looduses nähtut: värvi muutvad puulehed, kastanid, tammetõrud; „Liikumine“ – sammuti eri viisil, harjutati lehtede korjamist; „Matemaatika“ – loendati lehti; „Keel ja kõne“ – laoti sõnu). Digivahendite mõtestatud kasutamine annab positiivse arengutõuke kognitiivsetele ja sensoorsetele oskustele. Lisaks on see operatsioonieelses arengujärgus lastele (3–7aastased) hea aluspõhi konkreetsesse operatsioonistaadiumisse arenemisel.