Andrus Org, Tartu Ülikool, 2010
Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keele õpe algab 1. klassist, kirjandus on iseseisev õppeaine alates 5. klassist. Ainevaldkonna õppeained loovad tingimused õpilaste keelepädevuse, kommunikatiivsete oskuste ning kirjandushuvi kujunemiseks, toetavad nende esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.
Keele- ja kirjandusõpetust seob tekstikeskne lähenemisviis ja keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandusõpetus taotleb küll eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete kujunemist ning kõlbelis-emotsionaalset arengut kirjandusteoste lugemise ja mõtestamise toel, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonna õppeainete lõimimise põhialuseks on lai käsitus tekstidest, mis hõlmab nii suulisi kui ka kirjalikke, teabe-, tarbe- ja ilukirjandustekste ning pildilise, graafilise ja teiste visuaalsete tekstiliikide kombinatsioone. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse ka teiste õppeainete õppimiseks vajalike kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, misläbi kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.
Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keele ja kirjanduse õppimise protsessis omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ja tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi, lugejavõimete ja isiksuse arengut.
Kirjandus on keele, elava keelekasutuse intensiivseim, tõhusaim tasand. Jan Kaus märgib poeetiliselt: „Kirjandus kobestab nii keele pinnast kui ka kasvatab sellest pinnasest mõned kõige võimsamad ja varjulisemad taimed.” Seepärast on oluline õpetada noori märkama kirjandustekstide keelelist külge, näidata neile keelelise väljenduse ammendamatust ja mitmekesisust, tekstide sõnavaralist rikkust ja kujundlikkust. Korralik keeleoskus ja kopsakas lugemus käivad sageli käsikäes. Lugemise hind on kirjaoskus: kui ei loe, ei jää ka keel külge.
Kirjandusõpetust on soovitatav lõimida teksti- ja keeleõpetusega, eeskätt poeetika kui kujundliku mõtte ja väljenduse käsitlemisel. Just poeetika aspektid pakuvad parima ühisosa keeleõpetusega, sest mis tahes sisuline juurdepääs kujundikeelele, ilukirjanduslikule keelekasutusele – kunstilisele kirjasõnale – avaneb eeskätt keele ja suhtluse olemuse tundmise kaudu. Samas ei ole ilukirjanduslikkus keeleõpetusest mehaaniliselt tuletatav, vastupidigi: paljutki keeles saab seletada alles poeetilise funktsiooniga. Esmatasandi lõiming toimub kõigis klassides eesti õigekeele igal tasandil suulise ja kirjaliku eneseväljenduse kaudu.
Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest eesti keele ja kirjanduse tundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekstide lugemisel oma sõnavara ja avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh kirjeldus, arvamus, referaat, lühiuurimus), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama omaloomingulisi töid, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid, internetiallikaid ja veebikeskkondi. Aga toetus teiste valdkonnapädevuste saavutamisele on ka konkreetsemat laadi. Eesti keel ja kirjanduse ainekavadel on kokkupuutepunkte nii õpitulemuste kui ka õppesisu ja -tegevuse osas. Neid käsitletakse kooliastmeti eraldi linkide all.
Ülesandeid kirjanduse ja keele lõimimiseks
1. Kirjuta omaloominguline nalja-, muinas-, seiklus- või ulmejutt, milles on vähemalt 5 liitsõna, 5 sünonüümi, 5 ametialast terminit ja 5 väljendit töötegemise kohta. Ülesande võib teha ka testi, lünkharjutuse, ristsõnana või muul viisil.
2. Koosta oma oletatava firma tegutsemiskava või projekt:
- millega firma tegeleb, mis toodet või teenust on kavas pakkuda ja arendada, mis on selle funktsioon ja kes on sihtrühm;
- koosta toote või teenuse reklaam nii pildis, helis kui ka sõnas;
- korralda tööintervjuu (millise hariduse ja omadustega töötajad peaksid firma meeskonnas töötama?);
- korralda pressikonverents koostööpartneritele ja ajakirjanikele (mida ajakirjanikud küsivad, milline sõnum jõuab lõpuks ajalehte?);
- meenuta, kas tead mõnda raamatut, kus on juttu mõnest ärilisest tegevusest.
3. Kirjuta oma raamat (aime- või ilukirjandusteos).
- Vali raamatu teema (nt eestlaste pulmakombed, tööriistad talumajapidamistes, vanad mänguasjad, fotograafia algus); kogu materjali ja tööta see läbi, tee märkmeid.
- Pane kirja oma mõtted, tööta oma ideedega (mil moel anda materjalile ilukirjanduslik sisu ja vorm), kirjuta need lahti, leia kesksed detailid või kujundid.
- Vormista tekst, jaota see lõikudeks, seo lõigud, kooskõlasta algus ja lõpp.
- Jälgi kujundlikku keelekasutust ja sõnavalikut tekstis, sõnavara ja õigekirja.
- Kujunda ja köida raamat (vt Hiisjärv 1998: 94–95). 6) Korralda raamatuesitlus.
4. Keeleharjutusi mõne kirjandusteose katkendi, näiteks A. H. Tammsaare „Kõrboja peremehe“ alguse põhjal.
- Lisa katkendisse kirjavahemärgid ja suured algustähed.
- Võrdle seejärel autori tekstiga, paranda võimalikud vead.
- Leia kõik tegu- ja omadussõnad, mis kirjeldavad loodust.
- Leia igale tegusõnale sünonüüme.
- Leia tekstist liitsõnu ja proovi nende erinevate poolte asendamist sünonüümiga, nt roht+aed → ilu+aed.
- Selgita välja tundmatud või ebaselge tähendusega sõnad, leia neile tähendused.
- Uuri lindude välimuse ja käitumise kohta internetist või loodusentsüklopeediast.
- Kirjuta Tammsaare stiilis kevadine looduskirjeldus või miniatuur.