Sisukord

Ülo Kurig – Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja, kehalise kasvatuse ainekava töörühma juht

2010. aasta jaanuaris kinnitas Vabariigi valitsus Põhikooli riikliku õppekava, milles on võrreldes 2002.a õppekavaga erinevusi nii üldosas kui ka konkreetselt kehalise kasvatuse ainekavas. Uue põhikooli kehalise kasvatuse ainekava peaeesmärgina nähakse õpilaste mitmekesise arengu toetamist, mis aitaks leida sobivat spordi- ja/või liikumisala kogu eluks.

Uuenenud ainekava valmis töörühma liikmete ühistööna, kuhu kuulusid Marion Piisang Tallinna Ülikoolist, Pille Juus Tallinna 21. Koolist, Ene Laanes Lähte Ühisgümnaasiumist, Tiiu Pärnits Pärnu Raeküla Gümnaasiumist, Mare Paist ja Ülo Kurig Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Protsessi olid kaasatud ka kehalise kasvatuse õpetajaid erinevatest koolidest, kõrgkoolide õppejõude, treenereid ning kõiki asjast huvitatuid. Tagasisidet saadi ka üksikisikutelt, aineliitudelt ja muudelt ühendustelt. Samuti arvestati eelnevate tööversioonide käigus tehtud ettepanekuid ja soovitusi. Ainekava parendamisele aitasid kaasa Leila Oja ja Vello Hein ( Tartu Ülikool), Raina Luhakooder (Viljandi Maagümnaasium) ning Tartumaa kehalise kasvatuse ainesektsioon. Väärt ettepanekuid esitasid õppeprotsessi kirjeldusele Raina Luhakooder (Viljandi Maagümnaasium) ja Viktor Nõmm (Jõgeva Gümnaasium).

Uue õppesisusisu on saanud valdkond “Tantsuline liikumine” Anu Söödi (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) juhtimisel. Töögruppi olid kaasatud paljud õppejõud ja spetsialistid Tallinna Ülikoolist, Eesti Tantsuagentuurist, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskusest ja Eesti Tantsuõpetajate Liidust.

Õppeaine struktuur on uues ainekavas ühtne kõikide õppeainetega. Põhjalikumalt on kirjeldatud üldpädevuste kujundamist, ainevaldkondadevahelist lõimumist ning läbivate teemade käsitlemist. Kõike seal kirjapandut on kehalise kasvatuse õpetajad teinud oma igapäevases töös ka varem, kuid nüüd on see ka kirjalikult fikseeritud.

Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetab õpilast tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamisel. Siin õpitakse uusi ja täiustatakse varem omandatud spordialade ja liikumisviiside tehnikaid. Eesmärgiks on õppeaines omandatud teadmiste ja oskuste baasil leida endale iseseisvaks liikumisharrastuseks sobiv spordi- ja/või liikumisala. Tähtsaks peetakse kehalist vormisolekut ning teadmiste omandamist sellest, kuidas parandada töövõimet regulaarse liikumisharrastuse abil.
Uues riiklikus õppekavas jäid tunnijaotuskavad põhikoolis muutmata.

• I kooliastmes – 8 tundi nädalas
• II kooliastmes – 8 tundi nädalas
• III kooliastmes – 6 tundi nädalas

Oluliseks peetakse, et alates II kooliastmest (4.klass) toimuks poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tundide läbiviimine eraldi.
Soovitusena on õppeprotsessis füüsilise õpikeskkonna juures kirjas, et klasse ei liidetaks, kui õpilasi on rohkem kui 14.

Muutused õppeaine kirjelduses

Kõikides kooliastmetes on põhialadeks võimlemine, kergejõustik (I kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus õpetada neist kahte), tantsuline liikumine, talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus õpetada neist üht) ning orienteerumine (II, III aste). I või II kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Tantsuline liikumine võib olla integreeritud kehalise kasvatuse tundides teiste spordialade ja liikumisviisidega.
Et koolidel oleks võimalik kehalist kasvatust korraldades arvestada õpilaste huve, kooli ja/või paikkonna spordi- või liikumisharrastuse traditsioone, ent ka olemasolevaid sportimistingimusi, järgiti õppesisu ja õpitulemuste juures põhimõtet, et ainekavva kuuluva materjali suudaksid õpilased omandada 75-80% kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide jooksul. 20–25% kehalisele kasvatusele ette nähtud tundide mahust võivad koolid kasutada ainekavva mittekuuluvate spordialade ja liikumisviiside (ujumine, käsipall, saalihoki, pesapall, sulgpall, erinevad tantsustiilid jm) õpetamiseks, ainekavva kuuluvate põhialade oskuste kinnistamiseks või põhialade süvendatud õppeks.

Tänapäevastati õppesisu ja õpitulemusi. Uueks valdkonnaks on teadmised spordist/liikumisest ja kehaliste harjutustega tegelemisest, mis edastatakse praktilise õppe käigus või õpilasi iseseisvale tööle suunates. Valdkonna sisu kooskõlastati kehalises kasvatuses kujundatavate pädevuste, õppeaine eesmärkide ja õpitulemustega; õppesisu ja õpitulemuste määratlemisel lähtuti õpilase iseseisva liikumisharrastuse vajadustest. Õppesisu ja õpitulemused on kõikides spordi- ja liikumisaladel omavahel kooskõlas.

Soovitusliku iseloomuga on aineraamatus esitatud õppeprotsessi kirjeldus, mis aitab õpetajal kavandada õppetööd. Spordialade/liikumisviiside õppesisu ja õpitulemuste on juures tuleks arvestada, et

• juba õpitut on püütud hilisemate klasside õppesisusse mitte sisse kirjutada;
• spordiala ja/või liikumisviisi tehnika element peab olema omandatud klassis, kus ta on esitatud õppesisus. Muidugi pole keelatus selle õpetamine varasemas klassis;
• veerandi lõpus olevaid kehalise kasvatuse tunde võiks sisustada harivate loengutega kehalise kasvatuse ja sporditeooriast;
• sportmängudes on kontrollharjutuse sooritamiseks antud koolile ja/või õpetajale vabad käed;
• ühiseid normatiive klassides ei ole, kuid hindamisel peab arvestama õpilase arengut, suhtumist, tehtud tööd eesmärgi saavutamiseks jne.

Õpilased ei ole “õppetöö” vahendid ja õpe ei ole mõeldud õppekava täitmiseks, vaid õpilaste arenguks.

Õppetegevustena nähakse ainekavas organiseeritud ja iseseisvat praktilist harjutamist, enda kehaliste võimete arengu jälgimist ning tulemustele hinnangu andmist, enda ja kaaslaste tegevuse/soorituse kirjeldamist, kommenteerimist, analüüsimist ning arutelu.
Uudse aspektina on kehalises kasvatuses esile toodud liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine; osalemine spordivõistlustel ja/või tantsuüritustel võistlejana, osalejana, abilisena; spordi- ja/või tantsürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.
Kuna õpilase kehaline aktiivsus on efektiivseim viis hoida tervist, arendada ning säilitada üldist töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt lisatunde liikumiseks/sportimiseks.

Uues õppekavas olev õppesisu ja õpitulemused on praktikas täies mahus täidetavad eeldusel, et koolil on olemas õppetööks vajalik füüsiline õpikeskkond. Siia kuuluvad erinevad spordirajatised, (võimla ja staadion koos vajaliku sisseseadega ainekavakohasteks õppetegevusteks). Samuti peab olema võimalus kasutada suusarada ja/või uisuväljakut, terviserada ning ujulat. Hügieeniharjumuste kujundamiseks peavad olema koolis rõivistud ning pesemisruumid.

Loodame, et kehalise kasvatuse aineraamat abistab õpetajat nii tundide ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel.

Spordialade/liikumisviiside materjalide juures on püütud välja tuua õpetatava spordiala ja/või liikumisviisi tehnika õpetamise põhitõdesid ning soovitusi, millele tuleks tähelepanu pöörata.
Tutvumaks põhjalikumalt spordiala ja/või liikumisviisi tehnikaga ning võistlusmäärustega, on lisatud ka soovitatava kirjanduse loetelu ja veebiaadressid materjalide leidmiseks.
Eraldi kajastamist on leidnud kehalise kasvatuse ainekavasse lisandunud teemavaldkond teadmistest spordist/liikumisest ja kehaliste harjutustega tegelemisest ning tantsulise liikumise õppematerjalid.
Eraldi peatükina on välja toodud hindamine põhikoolis.
Kindlasti abistavad õpetajat igapäeva-töös ka metoodilised artiklid õpilaste ealistest psühho-füsioloogilistest iseärasustest ja nende arvestamisest, õpilaste motiveerimisest jne.

Õpetamiseks vajaliku positiivse keskkonna loomine sõltub suuresti õpetaja isiksusest, tema pedagoogilistest ja psühholoogilistest võimetest. Õpetaja peaks oskama õpilastes äratada huvi kehaliste harjutuste vastu, olema pädev õpetama erinevate spordialade ja liikumisviiside tehnikaid. Ta peaks armastama oma ametit ning soovima õpilasi kasvatada ja arendada. Hea õpetaja on autoriteet ja eeskuju õpilastele.
Nagu elu, muutub pidevalt ka sport ja selle sisu: muutuvad reeglid, määrused, meetodid ning tekivad uued spordialad ja liikumisviisid. Õpetaja peaks olema kõige sellega pidevalt kursis ning hankima teadmisi lugemise, õppimise ja enesetäiendamise kaudu.

Soovitusi õpetajale

• Jätke endale õpetamiseks piisavalt aega.
• Olge õpetamisel visa ja nõudlik.
• Spordialade ja/või liikumisviiside tehnika õpetamine on tõhus üksnes siis, kui näidatakse ette ja õpetatakse õigesti.
• Jälgige õpilaste sooritusi ja vajadusel korrigeerige nende liigutusi/tegevust ning kiitke nende edusamme.
• Ärge noomige õpilasi, sest noomimine ei õpeta neile oskusi.
• Näidake oma tähelepanelikkusega, et hoolite õpilastest.
• Olge õpilastele positiivseks eeskujuks!
• Olge valmis end avama kõigele uuele ja uut vastu võtma!
• Jagage oma teadmisi ja kogemusi teiste õpetajatega!

Soovituslik kirjandus ja kasulikke veebilinke

Väärtused ja väärtuskasvatus. (2009). Tartu Ülikooli eetikakeskus.

Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis.(2005) Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskus Tartu Ülikooli Kirjastus

Põhikooli riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133
Lisa 8 Kehaline kasvatus

Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. (2010). TÜ Õppekava Arenduskeskus
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5imingukogumik_08+03+10.pdf
Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine põhikoolis. (2010). TÜ Õppekava Arenduskeskus
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=807523/LT_KOGUMIK_I.pdf
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. (2010). Toim. E. Kikas. http://eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid

Põhikooli valdkonnaraamat KEHALINE KASVASTUS 2010