Sirli Kriisa Türi Gümnaasiumi karjäärikoordinaator
Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse karjäärinõustaja
Uue õppekava kontseptsiooni kohaselt on oluline kogu karjääriõpetuse ainetunnis kasutatav metoodika üle vaadata ja viia see vastavusse õppekavas kirjeldatud oodatavate õpitulemustega. Eelmise õppekava põhimõtetest lähtuva, 2007. aastal koostatud karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamatus on õppesisu teemade all kirjeldatud erinevaid tegevusi, mis üldjuhul koosnevad mitmest õppemeetodist: näiteks teemat sissejuhatav arutelu, sellele järgnev loovmäng ja tegevust kokkuvõttev töölehe täitmine. Nüüd, kui uue õppekava kohaselt on kesksele kohale seatud õpilane, tuleb õppemeetodite valikul otsutada selle põhjal, millised meetodid võimaldavad saavutada neid konkreetseid oodatavaid õpitulemusi.
Järgnevas artiklis on toodud näiteid selle kohta, kuidas saavutada seni õppeprotsessis kasutatud meetodite abil konkreetseid õpitulemusi. Tuginen isiklikule kogemusele ehk sellele, millised õppemeetodid on ühe või teise õpitulemuse saavutamiseks olnud tõhusad ja õpilastele huvi pakkunud. Tegemist on näidetega ja võimalusi on veel väga palju.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel
Õpitulemus: õpilane analüüsib enda isiksust
Isiksuse analüüsiks on karjääriõpetuse õpetajaraamatus palju töövahendeid, millega õpilane saab õpetaja juhendamisel tegeleda ja mille abil ennast analüüsida. Üheks heaks võimaluseks meetodite mitmekesistamisel on paaristöö.
Näiteks lemmiktegevuste harjutuses näeb pinginaaber, et tihti ei teata oma kõige lähedasema sõbra huvisid. Meetod suunab õpilast oma kaaslast märkama, aga ka seostama oma huve edasiste võimalustega.
‘Aktiivse kaasamise meetod’„Lemmiktegevused”. Palusin õpilastel umbes minuti jooksul kirja panna tegevused, mis neile rõõmu valmistavad. Kohe oli näha, et kes on üldiselt positiivsem ja aktiivsem, selle nimekiri on pikem. Seejärel arutasime väikeses rühmas, mis kellelegi rõõmu valmistab (saime palju uut teada isegi nende inimeste kohta, keda arvasime tundvat). Järgmises etapis palusin igal õpilasel samasse nimekirja lisada, millal ta selle tegevusega viimati tegeles, kas ta tegi seda üksi või koos teistega, kas planeeritult või spontaanselt, kas see oli mingi vajaduse rahuldamine (nt jooksmine kui füüsiline trenn), kui palju see maksma läks (kas tema õnnelikuks tegemine läheb palju maksma).
Nende jätkutegevustega suunasin õpilasi kujundama positiivset eluhoiakut ja taastama enesekindlust. Seeläbi paranes ka õpilaste väljendusoskus. Meetodi erinevus tavalisest vestlusest – õpilasel on lihtsam rääkida, kui mõtted on eelnevalt kirja pandud – võimaldab õppida uut ka nende inimeste kohta, keda õpilane arvab ammu teadvat. Õpetajana olen kirjeldanud, mida üks või teine lisaküsimus välja selgitab. Näiteks kui inimene teeb enamikku talle rõõmu pakkuvatest tegevustest üksi, siis võib arvata, et talle sobiks tegevusvaldkond, kus ta saab ise otsustada, mida ja millal teha, ning talle passiks töö, mida saab teha üksi.
Testimine. Põhikooli lõpuklassis on põhjendatud kutsesobivustesti ja temperamenditüübi testi sooritamine. Test võib kätte anda ainult suuna, mida tasuks õpilasel rohkem uurida, et otsustada, kas talle see valdkond sobib. Mitte mingil juhul ei ütle ükski test, mida ja kus õppida või kelleks saada. Seepärast olen õpilastele selgitanud, mida testimine taotleb ja miks teste üldse tehakse. Kindlasti on vaja rääkida sellest, et mitte keegi ja mitte ükski test ei otsusta inimese enda eest. Valikuid ja otsuseid tuleb teha ise. Testid üksnes aitavad ja võivad mõnikord otsustamist lihtsustada. Väga tähtis on anda õpilastele individuaalset tagasisidet koos analüüsiga.
Testimisel on vaja silmas pidada, et kui karjääriõpetuse õpetajal ei ole ettevalmistust testide tegemiseks, siis tuleks appi paluda teavitamis- ja nõustamiskeskusest karjäärinõustaja või koolipsühholoog.
Õpitulemus: õpilane eristab oma tugevaid ja nõrku külgi ning seostab neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega
Minu kogemus näitab, et põhikooli lõpetajad ei ole enamasti ennast varem analüüsinud ja nad ei ole ka valmis oma puudusi ja tugevaid külgi teistele välja tooma. Siin on heaks abiks olnud loomingulised ülesanded.
Näiteks kollaaži „Mina ise” koondas õpilane ajakirjast lõigatud piltidena paberi ühele poolele endast kõik selle, mille üle ta on uhke, ja teisele poolele selle, millest ta tahaks vabaneda. Tunni lõpus palusin igaühel kirjeldada, mida pilt tema kohta ütleb. See oli hea analüüsiharjutus ja õpetaja lisaküsimused suunasid analüüsitud omadusi seostama võimalike elukutsete ja esmaste valikutega.
Õpitulemus: õpilane kasutab eneseanalüüsi tulemusi karjääri planeerimisel
Loovtegevus „Karjäärikell/päike” aitab õpilasel vaadata möödunud sündmustele, mis on mõjutanud tema senist elukäiku, ja sõnastada ka esimesi tulevikuplaane selle kohta, mida ta tahaks saavutada. Iga õpilane joonistas ringi, mille ülemine punkt tähistas tema sünniaega. Seejärel märkis õpilane ringile ka käesoleva hetke. Võtsime sümboolselt ringi suuruseks sada aastat. Märkisime ringile tagasivaates neid tähtsündmusi, mis on õpilase elu kuidagi mõjutanud (nt jalgrattaga sõitma õppimine). Juba toimunud sündmused õnnestus õpilastel üsna täpselt aastate kaupa üles märkida. Lihtne oli kirjeldada ka käesolevat etappi: vanust, kooli ja hetkehuvisid.
Lähituleviku aastad märkisime väiksemate vahedega, sest need plaanid ja unistused on enamasti selgemad. Kaugemad, näiteks kümne aasta kaupa planeeritavad tegevused on aga juba üldisema elukorralduse kavandamine.
Selline karjääriplaan oli hea esmase planeerimise vorm, mis sobis hästi kujundliku mõtlemisega õpilastele.
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel
Õpitulemus: õpilane tunneb tööturu üldist olukorda, prognoose ja vajadusi ning ettevõtluse vorme
Selle teema juures kasutasin õpitulemuste paremaks saavutamiseks nõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialisti, kellega koostöös korraldasime kutsepäevi: kindlatel päevadel käisime õpilastega just nendes kodukoha ettevõtetes, mis pakkusid neile huvi. Kutsepäeva järel toimus alati paneeldiskussioon, mille käigus õpilased rääkisid ettevõttest, kus nad olid käinud. Sel viisil said ka teist ettevõtet külastanud õpilased informatsiooni ja vahetuid muljeid. Kõik õpilased täitsid tagasisidelehe, mis ergutas analüüsima ja nähtut mõtestama.
Õpitulemus: õpilane tunneb kutseid ja ameteid ning kohalikke majandustegevuse valdkondi
Karjääripäev koolis annab alati hea võimaluse elukutseid tutvustada. Iga-aastasel karjääripäeval rääkisid oma tööst lapsevanemad, kooli vilistlased ja eri ametite esindajad, kes demonstreerisid ka ametialaseid oskusi. Mitmete õppeasutuste esindajad rääkisid õppimisvõimalustest. Infokanalite tutvustamiseks (Rajaleidja, noorte karjäärikeskused, Töötukassa jne) kasutasime õpilaste valmistatud kokkuvõtvaid esitlusi.
Kaasamine on karjääritunni igapäevane osa. Näiteks andsin õpilasele võimaluse panustada tunni ettevalmistamisse omapoolsete näidete ja materjalidega. Üheks võimaluseks oli elukutsete tutvustamisel otsida õpetaja antud küsimustele vastuseid oma vanemate või teiste sugulaste ja tuttavate käest. Mõne teema puhul jaotasin rühmadele ettevalmistamiseks väikesed alateemad, mille tulemuse pidid nad esitama kogu klassile.
Õpitulemus: õpilane oskab leida infot tööturu kohta
Loeng või esitlus. Et loeng pole õpilase jaoks enamasti atraktiivne, siis minu teoreetilise loengu käigus täitsid õpilased töölehte, kirjutasid vastuseid küsimustele, täitsid lünki või joonistasid mõne kokkuvõtva skeemi. See motiveeris neid tähelepanelikumalt kuulama ja arendas selekteerimisoskust.
Projektipäeval, mis toimus iga veerandi lõpus, lõimisime karjääriõpetusse ka infotehnoloogia võimalusi ja arvutitunnis omandatud oskusi. Näiteks koostasid õpilased Publischeri programmis voldiku „Elukunst”, kuhu igaüks vormistas tööintervjuu reeglistiku. Teine rühm otsis internetist karjääriinfo leidmise võimalusi, mille tulemusena valmis slaidiesitlus „Karjääriinfo leidmine”.
Ette antud netiaadressidele (http://www.rajaleidja.ee, http://www.tulevikuredel.ee, http://www.taskuraha.ee, http://www.tootukassa.ee, http://www.firstjob.ee, http://www.hyppelaud.ee, http://www.sekretar.ee) otsis töörühm lühikese kirjelduse, vastates alljärgnevatele küsimustele.
- Mille või kelle kodulehega on tegemist?
- Mis on lehe üldtemaatika ehk millist infot leht annab või kellele see on mõeldud?
- Mis alajaotused puudutavad karjääriplaneerimist ja kutsevalikut?
Kasulik on õpilastele anda ühe lehe (nt http://www.innove.ee) kohta ka näidisvastused.
- Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.
- Toetus, kogemus ja nõuanne elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele, kõigile õppijatele.
- Lingid „Kvaliteet kutseõppeasutustes”, „Tööpakkumised”, „Karjäärinõustamise teabekeskus” ja „Kutsehariduse seirekeskus”.
Slaidiesitluse kandis töörühm 9. klassidele ette. See oli hea võimalus kaasata noored infootsimisse, mille tulemusena valmis suurt infomahtu selekteeriv kokkuvõte.
Projektipäevade eeliseks tavatundide ees on õpilaste oma panus, nende süvendatud tegutsemine ühes või teises valdkonnas. Ka teistel oli väga huvitav kuulata, mida ja kuidas eakaaslased esitlesid.
Õpitulemus: õpilane teadvustab ennast tulevase töötajana
Rollimäng „Tulevikupilt” võimaldas õpilasel asetada ennast tulevikku ja teadvustada tulevase tööelu võimalusi. Kutsusin enda juurde vabatahtliku ja palusin tal valida teiste õpilaste seast kellegi, kes sümboliseeriks teda ennast. Õpilane valis kaaslaste hulgast kellegi ja pani ta ruumi keskele mingisse poosi (seisma, istuma, lugema, tantsima jne). Palusin õpilasel vaadata „ennast” eemalt ja kirjeldada, milline see „mina” on ja mis ta teeb.
Seejärel palusin õpilasel valida kaaslaste hulgast veel kellegi, kes peaks kujutama teda tulevikus. Õpilane asetas ka teise kaaslase ruumis enda valitud kohta ja poosi ning kirjeldas „ennast” tulevikus. Siin oli hea esitada suunavaid küsimusi selle kohta, mida see „mina” tulevikus teeb, kellena ta töötab, milline on ta tööpäev jne.
Noortel võib lasta kaasmängijate abil luua ka tulevast perepilti, töökohapilti jm. See mäng aitas arendada eneseanalüüsioskust ja mõtestada karjääriplaane ning seostas planeerimise tulevase tööga. Kasutasin seda mitme tunni elavdamiseks: teoreetilise osa lõpus kirjeldas „ennast” ühes tunnis üks õpilane, teises tunnis teine jne.
Õpitulemus: õpilane tunneb haridustee jätkamise võimalusi, oskab näha hariduse ja tööturu vahelisi seoseid
Karjääriinfo. Ka selle teema juures oli vaja kasutada nõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialisti, kes on infotemaatikas enamasti õpetajast palju kompetentsem. Näitasime info leidmise võimalusi (Rajaleidja, messid, infoteatmikud), aga õpetasime ka info selekteerimist. Näitena toon karjääriinfot tutvustava slaidiesitluse võimalused.
Näitasin nelja slaidi. Neist esimesel oli skeem karjääriinfo kolme põhiküsimusega: „Kellele?”, „Milline?” ja „Kust?”. Teisel ja kolmandal slaidil olid ainult pealkirjad „Kellele?” ja „Milline?”. Arutasime koos, kellele karjääriinfot vaja on, ja kirjutasime vastused kohe slaidile. Seejärel arutlesime, millist infot just nemad momendil kõige rohkem vajavad (võimalikult täpselt: nt mis koolis saab edasi õppida; millised peaksid hinded olema, et gümnaasiumisse sisse saada; kust leida infot mingi kooli kohta jne).
Lõpuks vaatasime neljandat slaidi. Sinna oli õpetaja kirjutanud pika loetelu kõikvõimalikest netiaadressidest, alates Rajaleidja portaalist ja lõpetades infoteatmike ning karjäärimesside kodulehtedega. Arutasime, mis infoallikat õpilased ise on kasutanud, mida saaksid või tahaksid kasutada ja mis infot üks või teine allikas edastab. Selle tulemusena valmis slaidiesitlus, mille koos üle vaatasime. Kõik olid panustanud ja aktiivselt kaasa mõelnud.
Planeerimine ja otsustamine
Õpitulemus: õpilane tunneb karjääri planeerimise põhimõtteid ja arvestab nendega karjäärivalikute tegemisel
Karjääri planeerimise tähtsuse teadvustamiseks ja erinevate karjääriplaanide tutvustamiseks kasutasin omakoostatud slaidikava „Rongi või autoga”. See aitas töölehe abil õpilasel meelde tuletada tema isiksuseomadusi, võimeid ja võimalusi, analüüsida oskusi ning vajadusi ja kokkuvõtteks sõnastada lihtsamaid karjäärivaliku variante.
Õpitulemus: õpilane suudab otsustada ja teadlikult arvestada otsuseid mõjutavate teguritega
Grupitöö annab ainulaadse võimaluse kogeda neid olukordi, mis igapäevases elus ette võivad tulla. Grupitöö eeliseks ongi see, et enamasti tuleb tegevuse käigus midagi otsustada ja samas arvestada ka teistega.
Näiteks otsustamise mängus palusin õpilastel valida, kuhu nad sooviksid minna puhkama. Kõigil neljal seinal oli ühe paiga pilt ja nimi. Iga õpilane valis välja talle meeldiva puhkekoha ja läks seda kujutava pildi alla seisma.
Lugesin puhkekohta iseloomustavaid andmeid neile ette ühe fakti kaupa. Õpilased said iga uue fakti teadasaamise järel oma valikut muuta.
Puhkekohti iseloomustavad andmed olid järgmised.
- Ibiza: 1) suvitussaar; 2) majutus merest 5 km kaugusel; 3) toit ei kuulu paketti, vaid tuleb ise muretseda; 4) hotellibassein ei tööta; 5) lõbustusi sellel hooajal ei ole.
- USA: 1) paljude võimaluste maa; 2) on teada, et reis tuleb mitmekesine ja põnev; 3) matkamine mägedes, kuhu tuleb kogu oma vara kaasa tassida; 4) süüa tehakse lõkkel, kohapealsetest materjalidest; 5) suurlinnadesse ei minda.
- Venemaa: 1) lähivälismaa; 2) majutatakse Peterburi-lähedasse maamõisa; 3) antakse kasutada limusiin koos juhiga; 4) tuleb ootamatu külmalaine ja küttesüsteem läheb rikki; 5) selle kompensatsiooniks korraldatakse tasuta ekskursioonid loodusesse ja kultuuriväärtusi vaatama.
- Inglismaa: 1) sõjaväelinnak; 2) ööbimine viietärnihotellis; 3) päevaraha 1000 eurot; 4) võimalus tasuta külastada tänapäevast taastusravikeskust ja spaad; 5) piiratud territoorium, kust reisi ajal välja ei saa.
Tähtis on see, et iga paiga kohta loetakse korraga ainult üks fakt, seejärel iga paiga kohta järgmine fakt jne.
Samasuguse mängu võib välja mõelda ka Eesti paikade kohta (nt Paldiski, Pärnu, Tallinn ja Kükametsa).
Pärast iga fakti esitamist küsisin õpilastelt, miks nad just selle koha valisid. Õpilased põhjendasid oma valikuid ja ka seda, miks nad muutsid või ei muutnud oma esimest valikut. Lõpuks toimunud analüüsi tulemusena selgitasime välja, et ringimõtlemine on täiesti normaalne tegevus: uue info põhjal võibki otsustada teisiti.
Õpitulemus: õpilane teadvustab elurollide ja -stiilide seoseid tööga
Kõikide karjääriõpetuse tegevuste teadvustamiseks oli parim vahend õpimapp. See oli koht, kuhu õpilane kogus töölehed, loovtööd, kokkuvõtva teooriakonspekti, lisamaterjalid ja infobukletid, CV ning motivatsioonikirja näidise. Nendele lisandusid ka rollimängude märkmed ja töövarjupäeva ning ettevõttekülastuste analüüsid.
Õpitulemus: õpilane omab teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks
Loomingulised ülesanded olid parim viis karjääriplaanide koostamiseks. Põhikooli lõpetaja ei ole valmis mõtlema kaugemale lähimatest õpiplaanidest. Selleks et karjääriplaan ei oleks n-ö asi iseenda pärast, kasutasin loomingulisemaid variante, näiteks „Karjäärikella” või „Minu elu raamatut”.
„Minu elu raamatu” valmistamiseks murdis õpilane paberi neljaks, raamatukujuliseks voldikuks. Kaanele kirjutas ta raamatu pealkirja (mis võiks olla tema elu kese, fookus). Vasakpoolsele siseküljele märkis õpilane kirjutatud peatükid (need sündmused või inimesed, mis või kes on tema jaoks olnud tähtsad). Parempoolsele siseküljele märgiti kirjutamata peatükid (mis saab edasi ja mis on õpilase tähtsamad soovid).
Selle ülesande juures rõhutasin, et ei pea kirjutama lausetega, võib olla üsna loov: kasutada lauluridu, vanasõnu, metafoore, jooniseid jne.
See meetod on väga hea planeerimise kujund: õpilane võis olla loov ja see pani teda ennast analüüsima ning tulevikuplaane sõnastama. Lasin alati õpilastel oma raamatut väiksemates rühmades ette lugeda. Mõni soovis seda ka kõigile tutvustada.
Selgitasin õpilastele, et selline karjääriplaan näitab loomingulisi võimeid, aga ka mõtete ja unistuste sõnastamise oskust. Teistele oma raamatu tutvustamine on oluline seepärast, et iga looming vajab kuulajat ja vaatajat.
Õpitulemus: õpilane saab aru oma vastutusest karjääri planeerimisel
Seostamine igapäevaeluga aitab mõista vastutuse suurust igasugustes tegevustes. Seda võimaldavad näited enda või tuttavate elust. Igal võimalikul juhul tõin näiteid, mis haakusid igapäevase eluga. Teave elust enesest pani noori teisiti kuulama ja oli kohe märgata, et nende tähelepanu koondub tunnile.
Hindamine
Olen pidanud karjääriõpetuses kõige tulusamaks teemapõhiselt diferentseeritud hindamist. Nii näiteks said õpilased esimese arvestusliku hinde enesetundmise pädevusi toetavate töölehtede eest, mis õpimappi kogutuna andsid ka hea ülevaate analüüsi- ja eneseväljendusoskusest. Teise teema, tööturu tundmaõppimise pädevusi sai hinnata kutsepäeva raporti alusel. Kolmanda arvestusliku hinde sai õpilane oskuse eest rakendada karjääriplaanis oma huvisid ning võimeid ja seostada neid tööturu võimaluste ja oma unistustega. Aine eripärast tulenevalt pidasin hindamisel silmas mitte niivõrd sisulist poolt kui just korrektset vormistamist ja tähtaegadest kinnipidamist.
Nagu artikli alguses märkisin, on karjääriõpetuse tunnis kasutamiseks sobivaid meetodeid veel palju. Seetõttu on ka hindamisvõimalusi mitmeid. Kursuse alguses tuleb aga kindlasti õpilastega kokku leppida, mida hinnatakse ja millised on hindamise tingimused.
Põhikooli valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2010