Stella Müsler, Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja
Gümnaasiumiõpilane suhtub karjääriplaneerimisse suurema teadlikkusega kui põhikooli õpilane. Karjääriõpetuse portfoolio, kuhu õpilane saab koondada olulised töölehed ja loovtööd, on noorele karjääri planeerimisel ja edasiste valikute tegemisel toeks.
2011. aastal ilmunud gümnaasiumi karjääriõpetuse valikaine õpetajaraamatust võib leida vajalikke teemasid, meetodeid ja näpunäiteid, kuidas karjääriõpetuse tundi kavakindlalt läbi viia. Hea abimees on ka aadressil leiduvad lisatöölehed http://www.rajaleidja.ee/karjaariopetuse-valikkursus-gumnaasiumis/ leiduvad lisatöölehed. Järgnevad mõtted ja näited pärinevad läbiviidud karjääriõpetuse tundidest ja karjäärikoordinaatori töömailt.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Gümnaasiumiõpilasel on adekvaatne enesehinnang, kuid vahel tuleb kasuks ka kõrvalpilk. Millise esmamulje jätame inimestele, kes meid ei tunne? Selles selgusele jõudmist toetavad mitmed aktiivõppemeetodid, näiteks analüüs „Kes sa oled?” paaristööna. Õpilased loosivad endale paarilise. Paariliste ülesanne on teineteist guugeldada ning analüüsida interneti keskkonnast leitu põhjal, millise inimesega on tegu.
Kuna tänapäeval on taoline võte näiteks tööle kandideerimise taustauuringutes üsna tavaline, siis peavad noored arvestama kuvandiga, mille nad endast ise internetikeskkonnas loovad, ja sellega, kui hästi või halvasti see nende mainele mõjub.
Loovtöö „Minu unistuste amet”. Õpilased teevad kolmest pildislaidist koosneva presentatsiooni ning esitavad selle klassikaaslastele koos selgituste ja põhjendustega. Selles ülesandes saab õpilane analüüsida endale eri ajaetappidel meeldinud ameteid erinevatest vaatevinklitest. 1) Kelleks tahtsin saada lapsepõlves ja miks? 2) Millises ametis ja miks näeksin ennast, kui ei peaks mõtlema piisavale rahalisele toimetulekule? 3) Kes ma olen 20 aasta pärast? Kirjeldatud ülesanne õpetab põhjendama ja leidma seoseid, kasutades teadmisi enda võimetest.
Kujutlusmäng „Kuidas me hakkame elama?”. Selles ülesandes jaotatakse klass paaridesse (võimalusel noormees ja neiu). Paaril tuleb enne kokku leppida mängureeglid: 1) millises piirkonnas nad sooviksid elada, 2) milline on nende pere koosseis, 3) milline on nende vanus, 4) milline eriala, haridustase ja sissetulek neil on. (Näiteks: 35aastased mees ja naine sooviks elada maapiirkonnas Pärnu lähistel. Mõlemal on tehniline kõrgharidus. Peres on kaks kooliealist last). Nüüd tuleb leida, arvestades kokkulepitud mängureeglitega, veebisaidi http://www.cv.ee abil endale sobiv töö ja kinnisvaraportaalidest sobiv elukoht valitud piirkonnas. Seejärel tuleb koostada pere-eelarve, kasutades linki http://www.minuraha.ee. Kirjeldatud ülesannet täites tutvuvad noored reaalsete tööturuportaalidega ja seal olevate tööpakkumistega, õpivad analüüsima, tegema ühiseid otsuseid ning saavad kokku puutuda elus ettetulevate reaalsete olukordadega. Tavaliselt on kõige raskem leida mõlemale sobiv töö ja kokku panna pere-eelarve. See ülesanne pakub põnevust ning lubab kogemusi vahetada. Mõni õpilane teab autoliisingu tingimustest, teine aga seda, kui palju kulub raha näiteks toidu peale jne. Noorel, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist astub iseseisvasse ellu, jääb tihti vajaka praktilistest teadmistest. See ülesanne annab võimaluse ette tulevaid olukordi läbi mängida ja vajadusel kaasõpilaste tarkused teadmiseks võtta. On ju nii, et isikuomadustest, isiku väärtushinnangutest jm sõltub, millised prioriteedid elurolle võttes seatakse. Selle ülesandega suunatakse noort analüüsima, kuidas ühitada erinevad elurollid, töö- ja eraelu.
Enesetundmise teema karjääriõpetuse tunnis paneb noored rohkem endasse süüvima. Õppida tundma ennast ning arvestada ka meist teistele jääva kuvandiga on vajalik oskus. Kindlasti peaks selle teema käsitlemisel eelistama pigem individuaalset või paaristööd. Tulemuseks peab õpilane oskama analüüsida ja väärtustada enda isiksust, eristada oma tugevaid ja nõrku külgi ning seostada neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega.
Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel
Karjääriinfo leidmine ja selle vahendamine karjääriõpetuses on õpilase ja õpetaja koostöös vastastikune protsess. Elame internetiajastul, kuid mõnikord jääb infomüras elaval noorel vajalik teave leidmata. Mida paremini karjääriõpetuse õpetaja oma õpilasi tunneb, seda kergem on vahendada õpilasi huvitavat informatsiooni. Nõnda jõuab kiire ja vajalik teave kohale nii noorele muusikule kui ka lenduri ametist unistajale. Kuna õpilaste infovajadus võib olla nende huvidest, eeldustest, võimalustest jms sõltuvalt vägagi erinev, ei pruugi õpilane ainetunnis kõigile oma küsimustele vastuseid leida. Kindlasti saab ta aga selgust selles, mida ja miks otsida. Tähtis on, et õpilased, lapsevanemad ja aineõpetajad teaksid, kes konkreetses koolis saab karjääriga seotud küsimustes aidata! Kui koolis on karjäärikoordinaator, siis peaks tema tegevus olema nähtav. On ju karjäärikoordinaatori üks ülesanne karjääriinfo kättesaadavuse tagamine koolis. Paljudes koolides on karjäärikoordinaator ja karjääriõpetuse õpetaja üks ja sama isik.
Karjääriõpetuse tunnis on karjääriinfo tundmise teema juures kasulik kasutada erinevaid meetodeid, suunates õpilasi arendama endas nii info otsimise, analüüsi kui selle korrektse edastamise oskusi. Kuna infolevitamine eeldab ka suhtlemist, siis on kindel osa meeskonnatööl, aruteludel ja ajurünnakutel.
Karjääriõpetuse tunnis olen kasutanud infootsimise ülesannet „Avatud uksed”, kus õpilased otsivad kindlaks määratud aja jooksul teavet õppeasutuste avatud uste ürituste kohta (kuupäevad, kellaajad). Kogutud informatsioon pannakse üles karjääristendile ja teave jõuab kõigini, kes seda vajavad. Avatud uste otsimismäng õpetab leidma informatsiooni õppeasutuste kodulehekülgedelt ja mõnikord ei olegi see nii kerge ülesanne, kui tundub. Sarnast otsimismängu võib kasutada ka õppimisvõimaluste leidmisel, näiteks milliseid kursuseid ja millal pakuvad ülikoolid gümnaasiumiõpilastele õpilasakadeemiate või eelõppe näol jne. Mõnikord võiksid õpilased ise karjääri infostendi koostada. Teha stend ja sellel väljapandud karjääriinfo nähtavaks ei ole sugugi kerge ülesanne. Samas õpetab valiku tegemine ja materjali paigutus noori infostendidelt teavet leidma. Kindlasti saaks kasutada ka muid informatsiooni levitamise võimalusi. Tähtis on, et vajalik info jõuaks seda vajava inimeseni.
„Karjääritee” on ülesanne, kus õpilane 1) kaardistab küsitluse abil oma pere kahe liikme karjääritee ning analüüsib selle kulgemist; 2) koostab oma võimeid ja plaane arvestades enda karjääritee, kirjutades selle lahti etappide kaupa, lisades õppeasutused, kus soovitud valdkondi või ameteid saab omandada, jne. See ülesanne annab õpilasele võimaluse analüüsida ja mõista, millised tegurid võivad mõjutada tema karjääriotsuseid, saada aru, et oma karjäärivalikute eest vastutab õpilane ise.
Tänapäeval on muutunud aktuaalseks õppimine või töötamine välismaal. Selle võimaluse uurimiseks palusin õpilastel leida keegi, kes on niisuguses situatsioonis olnud, ning teda küsitleda. Järgmises karjääriõpetuse tunnis valmis arutluse tulemusena rühmatöö välismaal õppimise või töötamise plussidest ja miinustest.
Karjääriõpetuse tundi aitavad läbitava materjaliga siduda ja huvitavamaks muuta visuaalsed näited. Piisavat abi saab Eesti Rahvusringhäälingu (http://etv.err.ee) toodetud saadetest „Kooliproov” (ERR 2011), „Ametilood” (ETV 2003–2004), „Tööotsija” (ETV 2010). Häid näpunäiteid leiab Eesti Töötukassa valminud õppefilmidest, mis on üleval nii nende kodulehel (http://www.tootukassa.ee) kui ka Youtube’i keskkonnas (http://www.youtube.com). Põnevat äraarvamist pakuvad videomõistatused CV Keskuse kodulehel (http://www.cvkeskus.ee).
Karjääriinformatsiooni saab jagada erinevatel koolis ja väljaspool kooli toimuvatel üritustel.
Karjääriõpetuse aine kavandamisel on kasulik läbi mõelda, kuidas õpitegevuses tõhusalt sisustada kooli karjääripäev. Karjääripäeva saab planeerida mitmeti. See võib olla nn ametipäev, kus tutvustatakse erinevaid ameteid, kui ka mõne õppeasutuse külastus, mille käigus ei tutvustata kitsaid erialasid, vaid räägitakse näiteks sellest, mida kujutab endast kõrg- või kutseharidus ning milliseid võimalusi see pakub elukestva õppe kontekstis. Põhikoolis hakkasime korraldama oma piirkonna asutuste päeva, kus õpilased saavad tutvuda oma valla asutustega, neis töötavate ametimeeste ja töövõimalustega. Ilmnes, et nii mõnestki asutusest ei olnud õpilased varem kuulnud ega neid külastanud. Sellised külaskäigud on hea ettevalmistus karjääriõpetuseks, ning kuna asutused tegelevad eri valdkondades, saab külastusel nähtut-kogetut lõimida ka ainetundidesse.
Karjääripäeva ettevalmistamisel saavad gümnaasiumiõpilased karjäärikoordinaatorile suureks toeks ja abiks olla. Tegin enne karjääripäeva planeerimist küsitluse selgitamaks, millised on õpilastele huvi pakkuvad õppeasutused ja teemad. Ürituse korraldus oli koolipere ühistöö. Osa õpilasi said karjääripäevale kutsutud külalisi vastu võtta, osa koostada ja teha esitlus oma koolist teiste koolide õpilastele, osa talletasid üritusel toimuvat ja osa sai ülesande leida ning esitada sissejuhatavad kõllid, mis iseloomustaksid esinemist alustavat ülikooli või asutust (tunnuslause, meloodia vms). Selleks pidid õpilased tegema veidi ettevalmistustööd. Tulemus meeldis nii karjääripäeval esinenutele kui ka õpilaskonnale. Nii said õpilased informatsiooni otsimise kõrval proovile panna loomingulisuse ja esinemisjulguse. Õpilastele meeldisid enam konkreetsed esitlused ning kitsaid erialasid mindi uudistama ja täpsustavaid küsimusi esitama juba õppeasutuste infobokside juurde. Karjääripäeval on alati esinenud ka pangaesindaja, kes räägib rahaga toimetulekust, sellega seotud võimalustest ja kohustustest. 2010. aasta karjääripäeval esilinastus 11. klassi neidude filmigrupi loodud karjääriteemaline film huvihariduse ja hilisemate karjäärivalikute seostest. Publik võttis selle väga soojalt vastu. Kindlasti leidub igas koolis mõni inimene, kes käsitseb osavalt kaamerat ja võiks oma oskusi praktikas kasutada. Karjääripäeva eel jaotatakse õpilastele töölehed, mis sisaldavad küsimusi õppeasutuste, ettekannete jm kohta ning mille lõpus on alati kokkuvõte, kus õpilased saavad avaldada oma arvamust. Täidetud töölehed esitatakse pärast üritust registreerimislauda ja ürituse kokkuvõte tehakse karjääriõpetuse tunnis. Karjääripäeval saavad noored tutvuda edasiõppimisvõimalustega, mis mõjutavad otseselt nende karjäärivalikuid. Kindlasti võiks infomessisarnane karjääripäev olla pigem maakondlik.
Toila Gümnaasiumis on koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga korraldatud ka ülikooli lektori tund, mis õpilastele väga meeldis. Tunnis pidas ülikooli õppejõud loengu majanduspoliitikast. Õpilased said ettekujutuse, milline on loeng ülikoolis, ning samas ka informatsiooni neid huvitavate teemade kohta. Selliseid lektoritunde pakuvad ka teised kõrgkoolid. Siin peitub võimalus siduda lektoritund ainetunniga.
2011. aasta sügisel pakkus Tallinna Tehnikakõrgkool karjääripäeva raames välja moedisaini töötoa, mis jättis selles osalenud neidudele ja ka kolmele noormehele väga positiivse mulje, sest oli loominguline ja põnev ning samas sai teavet ülikooli kohta.
Füüsika- ja bioloogiaõpetajad on teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning kindlasti on võimalusi veelgi. Kõik sellised ettevõtmised on eriti olulised läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” ning ainetevahelise lõimingu seisukohalt, suunates õpilasi analüüsima ka eri ainevaldkondade teadmiste ja oskuste mõju nende valikutele.
Õpilastele on oluline teoreetiliste teadmiste kõrval näha karjääriplaneerimise võimalusi ja tulemusi ka praktikas. Selles on abiks töövarjupäev. 10. klassi õpilastel aitab sobivat inimest, kelle töövarjuks olla, otsida majandusõpetaja, 11. ja 12. klassi õpilased leiavad endale huvipakkuva ameti pidaja juba ise või pöörduvad abi saamiseks karjääriõpetuse õpetaja poole. Iga õpilane täidab töövarjupäeva töölehe. Soovijad proovisid oma võimaluste piires töövarjupäeva jäädvustada ning kasutasid tehtud fotosid klassisisesel esitlusel.
Käesoleval aastal valmib koostöös kohaliku maakonnalehega koolileht, kus avaldatakse õpilaste artikleid karjäärinädalast, kuhu 2011. aasta novembris mahtusid karjäärinõustaja infotunnid ja nõustamine, ametipäev, asutuste päev, karjääripäev ja töövarjupäev.
Tänu karjäärimeeskonna heale tööle on projekti „Tagasi kooli” raames kutsutud kooli esinema vilistlasi, kes, olles ise veel küllalt noored, räägivad oma senisest karjääriteest ning takistustest või edusammudest sellel. Toodi välja ka see, et koolis omandatud teadmisi on praktikas vaja läinud. Sellised kohtumised on jätnud noortele sügava mulje. Vilistlane ainetunnis on kindlasti innustav, sest oskab näha seoseid koolis õpetatava ja karjääris vajamineva vahel. Tugev ning kooli toetav vilistlaskond näitab ka kooli jätkusuutlikkust.
Samuti on aineõpetajad oma ainega seotud karjääriteavet jaganud. Nii on teoks saanud projektid, kus õpilased on kohtunud keskkonna-, sotsiaal-, muusika- ja kunstivaldkondade esindajatega või külastanud eri valdkondadega seotud ettevõtteid ning ammutanud nendelt üritustelt nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi. Omal kohal on ka keeletundides õpitud motivatsioonikirja ja CV koostamine nii eesti kui võõrkeeles.
Kõik eelnev aitab noorel paremini mõista tööturu olemust. Tulemusena peab ta tundma tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi, olema teadlik tööturu võimalustest ja nõuetest; mõistma hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust ennast pidevalt arendada; oskama leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutama seda oma haridustee planeerimisel.
Planeerimine ja otsustamine
Koostöös noorte infokeskusega on lõpuklassidel võimalus saada karjäärinõustaja karjäärivalikutealast rühma- ja individuaalnõustamist. Enamik gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest võtab seda kui võimalust saada kinnitust oma võimetele ja tehtud valikutele. On ka õpilasi, kes ei ole oma valikutes päris kindlad. Tekkinud küsimustele eelistavad paljud internetis surfamise asemel siiski pöörduda karjäärispetsialisti poole. Siinkohal on tähtis, et õpilasel oleks karjääriõpetajaga teineteist austav suhe või vajadusel võimalus pöörduda karjäärinõustaja poole. Karjääriõpetust kavandades saab karjäärinõustamise tõhusalt lõimida õppeprotsessi. Mõnikord on noorel vaja, et täiskasvanu ta ära kuulaks ning aitaks iseendas selgusele jõuda. Olen täheldanud, et vahel on õpilasel, kes üldse karjääriõpetusega kokku pole puutunud, raskem otsustada, mida pärast gümnaasiumi lõpetamist teha.
Õpilane peab tundma, et karjääriõpetuse tund on mõeldud õpilase aitamiseks ja toetamiseks. Tunnis saadud teadmised peavad olema seotud reaalse eluga ning õpetama analüüsima, leidma seoseid ning tegema valikuid. Ükski test ei saa võtta vastutust noore tuleviku eest. Selleks, et teha pädevaid plaane ja otsuseid, peab noor eelkõige iseendas selgusele jõudma. Kõik karjääriõpetuse valikaine teemad on selles noorele toeks. Teemade lõppedes on tore, kui noor saab aru, et valikaine, mida ta 35 tundi omandas, on andnud talle võimaluse veidi lähemalt tutvuda reaalse eluga, selles ettetulevate probleemide ning nende lahendusvõimalustega. Oma teadmiste abil peab noor oskama koondada ja süstematiseerida omandatud informatsiooni töömaailma võimalustest ning seostama seda tulevikuplaanidega. Võib läbi mängida erinevaid karjääriplaanide stsenaariumeid, analüüsida ja leida praegu sobivaim. Rõhutan õpilastele, et alati peab olema ka tagavaravariant, mis vajadusel aitab hetkelisest ummikseisust edasi saada. Eri inimeste karjäärilugude näited, informatsioon alternatiivvõimalustest – kõik see peab andma noortele usku, et nad tulevad toime, sest neil on piisavalt teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks. Kuna elu areneb kiiresti, peavad ka noored ise tunnetama pideva edasiarenemise vajadust. Kõige tähtsam on julgeda võtta vastutus oma edasiste sammude eest.
Tunnen, et karjääriõpetaja ja -koordinaatori ülesanne on olla suunaja ja toetaja noorele, kes teeb oma elus tähtsaid otsuseid, planeerib oma tulevikku ning oskab iseseisvas elus kohaneda ka karjäärivaldkonnas ettetulevate muutustega.
Gümnaasiumi valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2011