Õppeaine põhiteemad ja alateemad ning nende olulised aspektid
Lana Randaru Töötukassa teenusejuht nõustamisteenuste alal, Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse esinaine
Pärast gümnaasiumi lõpetamist langetab õpilane olulise iseseisva teadliku otsuse. Esimese otsuse tegi ta peale põhikooli lõpetamist. Peale gümnaasiumi lõpetamist on õpilane väga suure hulga valikute ees: nii õppimis- kui ka töötamisvõimalusi on palju. Samas ei saa me ära unustada, millist tugevat mõju avaldab noorte valikule majanduslik olukord nii Eestis kui Euroopas ja kaugemalgi. Valikute tegemisel on hea lähtuda põhimõttest mida, miks, kus ja kuidas. Gümnaasiumiharidus annab õpilasele aluse edasi õppida juba kõrg- või kutsehariduse omandamiseks. Ilma kutseta on tänapäeval raske tööd leida. Kui noor kohe peale gümnaasiumi ei lähe elukutse omandamiseks edasi õppima, siis tuleb tal kindlasti lähitulevikus see küsimus enda jaoks lahendada, sest pikemas perspektiivis on ilma hariduseta raske tööturul konkureerida ja töökohta säilitada.
Karjääriotsuste langetamiseks on vaja osata hinnata oma eeldusi õpinguteks ja hilisemaks töötamiseks valitud erialal. Seepärast on tähtis, et õpilane tunneks ennast, saaks aru tööturu olukorrast ja selle peamistest arengusuundadest ning oskaks võtta vastu otsuseid. Gümnaasiumiõpilane peab oskama näha enda tulevikku pikemas perspektiivis ja oskama leida enda jaoks sobivaid lahendusi ning nägema nende puhul nii positiivseid külgi kui ka riske.
Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel
Enesetundmine algab isiksuseomaduste tundmaõppimisega. Isiksuseomadustega on tähtis arvestada nii õppimisvõimaluste, eriala kui ka töökoha valikul, sest isiksuslik sobivus tagab rahulolu tehtud valikutega. Õpilast suunatakse nägema, millistes valdkondades on tal enda isiksuseomaduste tõttu paremad eeldused hästi hakkama saada ja millistes võivad tekkida takistused. Gümnaasiumi lõpetanu ei ole piisavalt küps, et näha enda isiksuseomaduste tervikut ja osata sellega valikute tegemisel arvestada.
Isiksuseomadused: temperament ja iseloom
Karjääriõpetuse käigus suunatakse õpilast arendama teadlikkust iseendast: milline on tema temperamenditüüp, iseloomuomadused, nende arendamise võimalused ja kuidas see seostub karjäärivalikutega. Temperamendiomaduste põhjal kujuneb iseloom ja iseloomuomadused võivad õpinguid ning töötamist nii soodustada kui ka takistada. Õpilased õpivad ära tundma nii oma isikupärast tulenevaid võimalusi kui ka tööalasid, mille nõuetele nad teatud põhjustel ei vasta.
Karjääriõpetus peaks kujundama õpilastes järjekindlust ja põhjalikkust kõrvuti loovusega, mis koos aitavad tööülesannetega hakkama saada ning kohaneda olukordadega tööturul ja elus.
Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, emotsioonid
Väärtussüsteemi kaudu õpib inimene tähtsustama olulist ja eristama seda ebaolulisest. Õpingud ja töötamine on elus tähtsal kohal ning seda saab karjääriõpetuse kaudu rõhutada. Samuti õpib gümnaasiumiõpilane nägema enda tegevuse tervikut ja erinevate elurollide ühtsust.
Gümnaasiumiõpilaste väärtussüsteemi on võimalik karjääriõpetuse kaudu kujundada ja noortele näidata, et elus ja karjääriteel hakkamasaamiseks on oluline väärtustada põhilist (nt sõprus, perekonna turvalisus, eneseteostus).
Kui õpilane ei tunne emotsionaalset seost oma tegevusega, siis on tal raske ennast eesmärgi saavutamise nimel kokku võtta. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste väljendamine on loomulik. Negatiivsete emotsioonidega on võimalik hakkama saada, kui neid õpitakse juhtima. Enda emotsioonide tundmine aitab vältida impulsiivseid tegusid ja valesid valikuid, sealhulgas haridustee ning tööga seotud eksisamme.
Isiksuseomadused: võimed, huvid ning üld- ja erioskused
Gümnaasiumilõpetajatele on väga tähtis teema õpingute jätkamine eriala ja kutse omandamiseks ja sellega seoses enda võimete tundmine. Näiteks kui õpilasel on ülekaalus keelelised võimed ja samas tagasihoidlikud matemaatilised võimed, siis seda teades saab ta arvestada, et reaalainete omandamisel tuleb tal pingutada.
Tööandjad pööravad suurt tähelepanu meeskonnatööle, mille käigus tuleb suhelda erinevate inimestega. Seepärast on suhtlemisoskuse arendamine oluline. Kõrvuti arusaamaga üldoskuste (nt suhtlemisoskus) vajalikkusest kujunevad õpilasel teadmised selle kohta, milliseid erioskusi (nt kindlate arvutiprogrammide tundmine) nõuab tema tulevane amet. Koolis on oluline kasutada võimalusi huvidega tegelemiseks, sest huvitegevusest võib kasvada välja eriala ja õnnestunud töökarjäär. Gümnaasiumiõpilastel on väga hea võimalus aktiivselt kaasa lüüa kas vabatahtlikus tegevuses või töötada suvevaheajal osalise tööajaga, et tekiks ettekujutus töömaailmast ja töötamisest. Samuti aitab kaasa suhtlemis- ja organiseerimisoskuste arendamisel osalemine õpilas- ja noorteorganisatsioonides. Sageli on selles vanuses juba pikemat aega tegeldud mingi huvitegevusega ja see võib aidata erialavalikut teha.
Minapilt ja enesehinnang
Minapildi suhteline stabiilsus toetab noore inimese väljakujunemist ja eneseteostust. Kõik teadmised enda kohta on minapildi ja enesehinnangu kujunemise alus. Selles vanuses on õpilaste enesehinnang võrreldes põhikooli lõpetajaga juba kindlam, kuid vajab edasisel väljakujunemisel toetust ning julgustust. Tänu enda isiksuseomaduste tundmaõppimisele karjääriõpetuse käigus suudab õpilane toetuda karjääri planeerimisel oma tugevatele külgedele. Õpilane on teada saanud ka enda nõrkused ja oskab neid vajaduse ning võimaluse korral ületada. Gümnaasiumiõpilane on saanud ennast ka proovile panna vabatahtlikuna töötades, õpilasorganisatsioonide tegevustes või töösituatsioonides ning teab seetõttu enda tugevusi ja samuti arendamist või kompenseerimist vajavaid nõrku külgi.
Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel
Karjääriõpetuse käigus saab õpilastes kujundada teadmist, et Eesti majandust ja sellega seotud tööturgu mõjutab rahvusvaheline majandus ning selle muudatused. Ei ole olemas eraldatud majandusruumi.
Gümnaasiumi lõpus peab õpilasel olema selline küpsusaste, et ta suudab teha iseseisvalt ja põhjendatud valikuid kas õppima asumiseks või tööle minekuks. Õpilane teab, et heaks toimetulekuks on vaja omandada eriala, sest gümnaasiumiharidus ei anna eriala ja ilma selleta on raske leida töökohta. Ta teab, kust leida nende valikute tegemiseks vajalikku informatsiooni ja oskab seda kasutada. Õpilane teab, et vajaduse korral on tal võimalik karjääriinfo saamiseks pöörduda nõustamiskeskustesse või otsida teavet elektroonilistest kanalitest. Selles vanuses on tähtis panna alus valmisolekule elukestvaks õppeks ja tööturu muutustele kiireks reageerimiseks.
Muutuv tööturg: hetkeolukord, suundumused, prognoosid, tööandjate ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid
Tänapäeva tööturg muutub pidevalt. Erialad ja ametid muutuvad: mõni eriala saab uue sisu (nt trükitööde tegemisel kasutatakse nüüd arvutiprogrammide abi), mõni kaob hoopiski. Õpilastel kujuneb tööturust ja selle arengusuundadest realistlik pilt, mis aitab teha valikuid ning ületada ajuti esinevaid raskusi. Õpilased saavad karjääriõpetuse käigus ettevalmistuse, et oma tööelu jooksul toime tulla mitmete rollidega (ka töötuna).
Kõigis majandussektorites on suurenenud nõudlus kvalifitseeritud, heade ja mitmekülgsete kutseoskustega (nt oskab telereid parandada, hästi suhelda, hästi autot juhtida ja valdab võõrkeeli) töötajate järele, kes on tööandjale lojaalsed. Oluline on õpilastel näha seda, millised võimalused avanevad pärast hariduse omandamist tööturule sisenedes. Võib juhtuda, et õpitud amet annab väga vähe võimalusi tööd leida ja selle nimel tuleb kõvasti pingutada.
Töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Õpilased omandavad karjääriõpetuse käigus põhilised teadmised töösuhteid reguleerivate õigusaktide olulisemate punktide kohta (nt millised on töötaja õigused ja kohustused). Õpilased teavad töölemineku korral töölepingu sõlmimise tähtsusest ja sellega seotud sotsiaalseid garantiisid.
Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon
Tööjõuturg võib olla olenevalt ajast erinevas arengujärgus: perioodid, mil valitseb tööjõupuudus, võivad vahelduda tööpuuduse perioodidega. Õpilased mõistavad tööjõuturu muutumist ja selle põhjusi.
Õpilased oskavad näha, milliste omadustega töötajate järele on nõudlust ja kas need omadused on neil olemas või saab neid omadusi arendada (pühendumus, kaasamõtlemine tööandja eesmärkide saavutamisele jms). Õpilased mõistavad karjääriõpetuse käigus, et konkurents on tänapäeva tööjõuturul loomulik olukord, ja omandavad oskusi konkurentsitingimustes hakkamasaamiseks. Õpilased teadvustavad hariduse omandamise olulisust ja enda pideva arendamise vajalikkust elukestva õppe käigus, sest see aitab paremini töökohta leida ja olla valmis ümberõppeks. Tänapäeval ei taga ükski haridustase pärast kooli lõpetamist automaatset rakendust tööturul. Üldharidus on põhi, millele tuginedes on võimalik edasi õppida ja ühiskonnas tulemusliku rakenduse leidmiseks omandada eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus. Tähtis on rõhutada elukestvat õpet ja seda, et kooliõpingute lõppemisega õpingud läbi ei saa. Elu jooksul võib inimene juurde või ümber õppida ja omandada hoopis uue eriala. Rääkides põhjustest ehk motivaatoritest, miks inimesed töötavad, mõeldakse enamasti ennekõike järgmist: palk, füüsiline ja emotsionaalne kliima ettevõttes. Karjääriõpetuse käigus õpitakse tähtsustama sisemist motivatsiooni, sest oluline on endas leida soov panustada valitud töökohta ja töötada suure osa oma elust kuni pensioniea saabumiseni. Kindlasti tuleb õpilastel teadvustada tervislike eluviiside vajalikkust ja nende järgimist, et olla töövõimeline ka vanemas eas.
Majandustegevusalad, kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine
Karjääriõpetuse käigus tutvuvad õpilased majandustegevusaladega, kutsete ja ametite süsteemiga. Nad hakkavad väärtustama oskust leida informatsiooni nii http://www.rajaleidja.ee ametite andmebaasist kui ka mujalt, sest sealt saadud teadmised on olulised järgnevate karjäärivalikute tegemiseks.
Eesti majandustegevusalade kohta saab peale portaali www.rajaleidja.ee informatsiooni ka Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee. Ühel kindlal tegevusalal töötamiseks on vaja enamasti kutsealast ettevalmistust ja eeldusi. Tööturul ei pruugi samade elukutsete järele pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvalifikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued nõuded eeldavad uusi oskusi.
Teise kutse omandamine osutub üha sagedamini möödapääsmatuks. Karjääriõpetuse käigus mõistavad õpilased, et elukutsete ja nende omavaheliste seoste tundmine on eeldus, mis võimaldab muutuvates oludes eluteed planeerides teha uusi valikuid.
Kutseteadmised, -oskused ja vilumus omandatakse õppides ning vastaval kutsealal töötades. Õpilased omandavad teadmise, et kutsetunnistuse saamiseks tuleb teha kutseeksam ja selle tegemiseks vajalikud nõuded on kirjas kutsestandardis.
Õpilased teavad, et täiskasvanueas on võimalik uusi oskusi ja ka uut kutset omandada koolitustel.
Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ning tööturu vahelised seosed
Õpilane saab karjääriõppe käigus teada, millise taseme haridus on tal praegu ja pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Tähtis on noortele näidata hariduse jätkamise võimalusi ja tutvustada haridussüsteemi, et noor teaks, millised õppimisvõimalused on ja millistele inimestele need sobivad. Noor saab haridusteed pärast gümnaasiumi jätkata kõrgkoolis (akadeemiline kõrgharidus), kutsekõrgkoolis (rakenduslik kõrgharidus), kutsekoolis või täiskasvanute gümnaasiumis, juhul kui gümnaasiumiõpingud mingil põhjusel katkevad. Eesti haridussüsteem on avatud ja igalt tasemelt saab edasi liikuda. Selleks, et leida endale sobiv eriala, õpivad noored kasutama veebilehte www.rajaleidja.ee, kus on olemas kutsehariduse ja kõrghariduse erialade loend.
Samuti saab peale gümnaasiumi lõpetamist minna tööle. Töötamisega seotud nõustamist ja karjääriinfot on võimalik saada töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja töötukassa maakondlikest osakondadest.
Õpilased teadvustavad karjääriõpetuse käigus, et paljud teadmised, mis omandatakse väljaspool kooli või huvitegevuses, võivad olla abiks erialavalikul ja tulevases tööelus.
Õpilased õpivad analüüsima enda valikuid selle alusel, millised õppeained neile rohkem ja ka vähem huvi pakuvad ning millistes õppeainetes on neil paremad teadmised. Gümnaasiumiõpilased oskavad valikute tegemisel ühendada isiksuslikud tugevused ja head saavutused õppeainetes ühtseks tervikuks. Õpilase hinnang peaks olema realistlik, et ta ei ehitaks õhulosse või ei alahindaks ennast. Noorte tähelepanu tuleks juhtida sellele, et heade tulemuste saavutamine koolis aitab tänu tööharjumusele ja saavutustahtele soovitud tulemusteni jõuda ka töös.
Hariduse ja tööturu vaheliste seoste kirjeldamisel on Eestis aluseks võetud ametite klassifikaator ISCO 88 (International Standard Classification of Occupations), seetõttu on oluline anda õpilastele ülevaade vähemalt selle klassifikatsiooni pearühmadest ja suunata neid soovi korral alarühmadega põhjalikumalt tutvuma veebiaadressile www.rajaleidja.ee.
Mida rohkem on noorel informatsiooni (sealhulgas karjääriinfot) ja sellega ümberkäimise oskust, seda edukam on ta valikute tegemisel.
Soorollid ja ametid
Soolise võrdõiguslikkuse printsiip karjääriplaneerimisel tähendab seda, et valikuid saab teha enda soovide ja eelduste järgi ning valida saab ka neid elukutseid, mis traditsiooniliselt on olnud sooliselt eelistatud. Näiteks võib naine soovi korral töötada torulukksepana ja mees meditsiiniõe ametikohal. Karjääriõppes õpetatakse sallivust ja valikuvabadust. Tutvustatakse erinevaid ameteid, et õpilasel oleks võimalik valik teha sobivuse järgi. Räägitakse ka ametitega seotud terviseriskidest, et nii mehed kui ka naised teaksid valikuid tehes, milliste riskifaktoritega tuleb neil kokku puutuda. Õpilased teavad, et palgaküsimuste lahendamisel lähtutakse töö sisust ja vastutusastmest, mitte soolistest eelistustest.
Planeerimine ja otsustamine
Karjääri planeerimine on tänapäeval pidev protsess. Olles ühe valiku langetanud, on tihtipeale vajadus keskenduda uutele, järgmistele sammudele. Õpilased mõistavad, et kuigi gümnaasiumi lõpus valivad nad oma võimetele vastava haridustee või töötamise, siis on ka edaspidises elus vaja valmis olla pidevateks muutusteks, enesetäiendamiseks ning vajaduse korral ka ümberõppeks. Planeerimise ja otsustamise teema käsitlemise lõpus koostab õpilane isikliku karjääriplaani. Õpilane on suuteline koostama karjääriplaani ja vajadusel seda täiendama. Selleks, et leida oma võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala, peab õpilane tegema endas ühe põhjaliku ekskursiooni. See tähendab endale sadade küsimuste esitamist, varem täidetud töölehtede ülevaatamist, nendest kokkuvõtete tegemist koos eesmärkide püstitamisega.
Planeerimisel mõtleb õpilane ka erinevatele eluvaldkondadele ja nende ühendamisele: töötamine, vaba aeg, pereelu jms.
Karjääri planeerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid, otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, info otsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine
Karjääriõpetuse käigus omandatud teadmistele tuginedes saavad gümnaasiumi lõpetajad vastu võtta otsuseid edasiste karjäärivalikute tegemiseks. Õpilased teadvustavad, et otsustamine on kõige lihtsam ja tulemuslikum siis, kui on piisavalt informatsiooni nii enda isikuomaduste, tööturu kui ka õppimisvõimaluste kohta. Noor inimene saab siin tugineda oma võrgustikule, kuhu kuuluvad pere, sõbrad ja karjäärispetsialistid. Karjääriõpetuse käigus leitakse sobivad otsustamise viisid (kas kaalutletud või kiired otsused), kuidas seostada enda kohta teadaolevaid asjaolusid võimaliku tulevase töise tegevuse ja selleks ettevalmistavate õpingutega.
Õpilased teadvustavad muutustega kohanemise vajalikkust, sest tööturu muudatused seavad pidevalt nende ette väljakutseid ja võimalusi. Siin on tähtis, et noor näeks nii enda aktiivsuse olulisust kui ka võimalust saada abi lähedastelt ja karjäärispetsialistidelt. Õpilased oskavad kasutada nii elektroonilisi kui ka paberile trükitud karjääriinfo allikaid. Peamine elektrooniline teabeallikas on www.rajaleidja.ee, mille kasutamist õpetatakse karjääriõpetuse tundides. Ka karjääriinfo spetsialistide ja karjäärinõustajate võrgustiku kohta on võimalik infot saada Rajaleidja portaali vahendusel.
Õpilased tutvuvad oma kodukohale kõige lähema karjäärispetsialistide võrgustikuga, sest sealt saavad nad vajaduse korral abi otsida.
Noored saavad aru elukestva õppe tähtsusest, sest tänapäeva maailm seab nende ette üha uusi väljakutseid ja juba omandatud teadmised ja oskused vajavad pidevat täiendamist.
Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääri planeerimine, karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, vastutus, kandideerimisdokumendid
Kogu ainekursuse lõpetuseks koostab õpilane oma isikliku karjääriplaani, milles ta võtab arvesse kõik varem õpitu: oma isikuomadused, oskused, huvid, väärtused, tööturu suundumused, haridusvõimalused ja isiklikud eesmärgid.
Õpilane teadvustab seda, et mitte ainult materiaalne edu ei ole edukuse kriteeriumiks. Tähtsad on huvitava alaga tegelemine, eneseteostus, uute oskuste õppimine ja nende kasutamine, head suhted ning perekonna heaolu. Noort õpetatakse nägema, et edukuse näitaja on endale seatud eesmärkide saavutamine. Kiire edu on küllalt haruldane – edu nimel tuleb vaeva näha ja pingutada.
Õpilasi suunatakse arutlema elulaadi eri aspektide üle, seostama oma väärtusi, eeldusi ja reaalseid võimalusi tööturu tegeliku olukorraga, nägema valikute tegemisel alternatiive ning selle põhjal otsuseid langetama. Karjääriõpetuse raames saab õpilast valikute tegemisel toetada, kuid üks on kindel: valikud langetab ja nende eest vastutab ta siiski ise.
Õpilased tunnetavad hariduse ja erialaõpingute tähtsust ning leiavad endale oma plaanide teostamiseks sobiva viisi: kas kõrghariduse või kutsekooli. Selge siht silme ees peaks oluliselt suurendama ka õpilaste õpimotivatsiooni. Gümnaasiumiõpilastele on tähtis õpetada valmisolekut pidevõppeks, enesetäiendamiseks ja muutustega kohanemiseks. Gümnaasiumilõpetajal on olemas tööle kandideerimise oskused: neil on olemas kandideerimisdokumendid ja oskused töövestlusel käitumiseks.
Õpilasi tasub suunata mõtlema selle üle, kas ja kuidas elukestev õpe võib olla üks lahutamatu
osa isiklikus karjääriplaanis. Karjääri planeerimine kui läbimõeldud tegutsemine pärast gümnaasiumi annab õpilasele kindlustunde ja tagab emotsionaalse stabiilsuse.
Gümnaasiumi valikaineraamat KARJÄÄRIÕPETUS 2011