Intellektuaalomandi kaitse

Martin Hiir, Eesti Äritarkvara Liit, Eesti Ameerika Kaubanduskoja Intellektuaalomandi Komitee, 2010

Üks põhikooli ja gümnaasiumi õppekava eesmärke on kasvatada loovat, eetilist ning vastutustundlikku inimest, kes toetaks Eesti ühiskonna poliitilise korralduse, majanduse ja kultuuri edukat toimimist. Õppekavasid läbivad teemad on muu hulgas tehnoloogia ja innovatsioon ning väärtused ja kõlblus. Intellektuaalomandi kaitse temaatika on eelmärgitud valdkondade ja eesmärkidega lahutamatult seotud ning kujutab seetõttu olulist osa areneva inimese haridusteest ja ühiskonnateadlikkusest.
Intellektuaalomandi, autoriõiguste ning nende kaitse temaatika ei ole kuni viimaste aastateni olnud Eesti ühiskonnas kuigi suure tähelepanu all. Tagaplaanile jäämisel on erinevaid põhjusi, sealhulgas meie riigi NSVLi-aegne ajalugu koos teistmoodi tõekspidamiste ja reeglitega ajal, mil lääneriikides loomingu väärtustamine teravalt päevakorral oli ning tähtsa valdkonnana kiiresti arenes. Tänapäevases ühiskonnas ja õpikeskkonnas on seda enam oluline keskenduda muu hulgas kõnealusele teemale, mis käsitleb iga päev meie kultuuri ja majanduse toimimist, mõjutades nii üksikisikute kui ka kogu riigi arengut.
Annan artiklis lühiülevaate intellektuaalomandi olemusest ja olulisusest ning selle kaitse võimalustest ja vajadustest keskenduda sellele ühiskonnaõpetuse tundides.

Intellektuaalomand ja selle kaitse olulisus

Mis see intellektuaalomand (IO) siis õigupoolest on? Seaduste põhjal võib teha järelduse, et intellektuaalomandina tuleb käsitleda tööstusomandit ja autoriõigusi. Et saada IO olemusest paremat ettekujutust, tasub kuivade määratluste kõrvale tuua elulisemaid näiteid.
Intellektuaalne omand on igapäevaelus kõikjal meie ümber – me kasutame ja vajame seda iga päev kõigis eluvaldkondades ja tegevustes. Ometi ei anna inimesed endale veel aru, kui oluline on autorsuse kaitsmine, ega teadvusta tihti ka enda autoriks olemist. Igapäevased asjad, mis meie heaolu otseselt puudutavad, ent mida ei tajuta kellelegi kuuluva intellektuaalomandina, on nt raamatud, filmid, muusika, tarkvara, televisiooni- ja raadiosaated, riietus, aksessuaarid, tarbeesemed, kaubamärgid jpm. Pilt, mis on seinal, on kunstiteos. Raadiost kuulatav muusika on helikunstiteos. Tool, millel istutakse, on tarbekunstiteos. Riided meie seljas on tekstiilikunstiteosed. Majad, milles me elame, on arhitektuurikunstiteosed. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt. Kõik inimeste loodu on kellegi looming, olles seega konkreetse autori intellektuaalne omand. Me lihtsalt ei mõtle sellele; ja kui juba meie, täiskasvanud, seda endale enamjaolt ei teadvusta, siis teevad seda veel vähem lapsed.

Kõik eelnev on väga lihtne ja selge, aga lisaks tõdemusele kellelegi kuuluvast IOst tuleb seda ka väärtustada. Vestlustest nii VI kui ka IX klassis õppivate noortega olen mõistnud, et lapsed ei tea eriti midagi IO olulisusest ega ka selle olemusest. Põhjus on lihtne – sellest ei ole neile räägitud, sellele ei ole nende tähelepanu juhitud. Kahjuks on aga samas iga päev tähelepanu all võimalused ja soovitused rikkuda IO õigusi, olgu selleks virtuaalsed keskkonnad muusika ja filmide allalaadimiseks (nt http://www.limewire.com, erinevad torrent-portaalid) või veebilehed õppematerjalide, spikrite ja kontrolltööde vastuste hankimiseks (nt http://www.annaabi.com). Vestlustest noortega on jäänud siiski rõõmustav mulje, et arutletakse väga hea meelega intellektuaalomandi teemadel, küsitakse küsimusi ning avaldatakse oma seisukohti. Enamjaolt on seisukohad küll toored ja väljakutsuvalt „aga miks ma peaksin” stiilis, ent seda enam saab õpetaja lihtsalt ja arusaadavalt selgitada, miks peaks IOd väärtustama. Siinkohal kuluvad õpetajale, kes ilmselt isegi sellele teemale seni eriti keskendunud ei ole, mõningad näpunäited marjaks ära.

Niisiis, miks me peaksime väärtustama intellektuaalomandit ja kuidas see igaühele meist kasulik võiks olla? Hüved, mida me iga päev tarbime, ei ole tihti mõeldud pelgalt nende loojate loominguliste vajaduste rahuldamiseks (nt kirjandus, kunst ja disain), vaid otseselt igapäevaste eluliste vajaduste rahuldamiseks või tavapäraste protseduuride efektiivsemaks muutmiseks. Võtame näiteks kas või uued tehnoloogiad. Kes meist ei kasutaks internetipanka, -digitaalallkirja või mobiiltelefoni ja kodutehnikat, mis muudab meie igapäevased toimingud võrreldes 10 või 20 aasta taguse ajaga märkimisväärselt lihtsamaks ja mugavamaks? Kas me ei taha, et igal hooajal on teatrites ja kinodes taas uued lavastused ja filmid ning poodides uued raamatud ja õpikud? Koolilastele mõjuvad ilmselt näitena ka uued ja huvitavad ning järjest täiustuvate tehniliste lahendustega arvutimängud. Kõige selle juures on väga oluline näidata IO väärtustamist, et innustada uue loomingu teket ning julgustada paremate tehnoloogiate ja mitmekülgsemate võimaluste väljatöötamist. Mida rohkem on erinevat loomingut, seda mugavam ja efektiivsem on meie elukorraldus, seda parem on meie elukvaliteet.
Peale omakasu tuleb mängu tuua eetiline mõõde – nii nagu me soovime, et meie loomingut väärtustataks, nii tuleb väärtustada teistegi loomingut. Kõigepealt peab ise teadvustada, et ka mina olen autor. Minu loominguks on minu tehtud kirjandid koolis, kunstitunnis joonistatud pildid, tööõpetustunnis treitud küünlajalg. Kui tekib ettekujutus enda loodud väärtustest ja õigustest nendele, siis austatakse rohkem ka teiste loomingut. Õpetajad saavad autorsusetunnet oma õpilastele sisendada väga lihtsate meetoditega, nt küsides õpilase käest luba nende töid seinale riputada, kooli almanahhis avaldada või teistes tundides näitliku materjalina kasutada. Võimalused avanevad töö käigus iseenesest, neid tuleb üksnes aktiivselt kasutada.

Positiivsed mõjud, mis kaasnevad IO väärtustamisega, on alati palju laiema ulatusega kui konkreetse õiguste omaja kukru täitmine. Intellektuaalomandi väärtustamisest võidab terve ühiskond ja riik, kokkuvõttes muudame maailma sellega paremaks kohaks, kus elada. Loomingu väärtustamine viib meid arenenumasse ja innovaatilisemasse ühiskonda, paremate toodete ja teenuste juurde. Riik toimib paremini majandusliku kasu kaudu – makse laekub rohkem, töökohti tuleb juurde ja see võimaldab rohkem infrastruktuuri arendada ning kultuuri ja sotsiaalseid hüvesid toetada, nt suurendada riigieelarveliste õppekohtade arvu ülikoolides. Nii riigi kui terviku, ent ka ettevõtjate konkurentsivõime suureneb uuenduslike lahenduste ning ausama ettevõtluskeskkonna arengu kaudu.

Intellektuaalomandi temaatika käsitlemine koolis

Miks on intellektuaalomandi kaitse temaatika käsitlemine oluline koolis? Esiteks on vaieldamatult just kool see koht, kus noor ellu astuv inimene oma teadmisi ammutab ning kus ta oma mõtlemist, loogikat ja silmaringi arendab. Lapse arengus on tähtis roll perekonnal ning vanematelt lastele antavatel teadmistel, ent ühtseid ja ühiskonna seisukohalt olulisi tõekspidamisi tuleb jagada teatud määral standardiseeritud süsteemi kaudu. Liiatigi tuleb meie ajalugu arvestades tõdeda, et Nõukogude Liidus kehtinud režiimi mõju all üles kasvanud põlvkondadel napib paljuski teadmisi intellektuaalomandi vallas, sest nad on ilma jäänud demokraatlikes ühiskondades loomuliku teadmisena kasvanud austusest teiste inimeste loomingu vastu. Kommunistlikus ühiskonnas oli ideoloogia kohaselt kõik meie ühine, rahvakunst ja ühisomand. Säärane olustik ei innustanud vaba arengut ja ambitsioone, pigem vastupidi. Nii ei saagi meie lapsevanematele pahaks panna, et nad ei austa ise ega õpeta oma järeltulijatele austust intellektuaalomandi vastu. Kiiresti muutuv ja üha enam teadmistel põhinev Eesti ühiskond vajab aga globaalses plaanis kiiret järeleaitamist ning enda üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlla viimist ka selles valdkonnas, et olla teiste riikide seas samasuguste hoiakutega aktsepteeritud suhtluspartner, kuvades end samaaegu usaldusväärse majandusruumi ning loomingut tunnustava ja (intellektuaalset) ettevõtlust toetava uuendusmeelse keskkonnana. Kõik see algab koolist.

Lapsed ei saa enamasti aru, kui palju on meie ümber teiste inimeste tehtud tööd ja vaeva. Nad võtavad IO objekte iseenesestmõistetavana, ehkki see ei peaks nii olema. Seetõttu ei väärtusta nad loomingut ning suhtuvad IOsse pahatihti hoolimatult. Kui lapsed tajuksid ennast autoritena, siis mõistaksid nad palju paremini kõike autorsusega seotut ning oskaksid väärtustada intellektuaalomandit. Iga inimene on looja ning tal on vaieldamatud õigused oma loomingule, seisnegu see milles tahes. Õpilastele tuleb kinnitada tõsiasja, et nemadki on autorid ja saavad otsustada oma teoste kasutamise üle. See tekitab tundides diskussioone ning tõenäoliselt esitatakse palju küsimusi ja väiteid, millele tuginedes saab lastele intellektuaalomandi kaitse põhimõtteid selgitada. Teadmisi autoriõigustest tasub lastele selgitada igapäevaste asjade ja lihtsate seoste läbi, tekitades sellega sobiva taustsüsteemi teadmiste omandamiseks; näiteks kirjeldada kooli tulekut alates ärkamisest kuni kooli jõudmiseni – kõik nüansid selles tegevuses sisaldavad IO objekte (äratuskellast ning hambaharjast kuni toiduainete ja hommikusöögi kõrvale vaadatava „Terevisioonini” või kooliteel nähtavatest asjadest, iPodist kuulatavast muusikast ning seljas olevatest riietest kuni kooliõpikuteni). Õpilastel võib lasta pakkuda erinevaid IO objekte, et nende õpitud arusaamu igapäevaste kogemustega seostada. Isiklike kogemuste lülitamise kaudu IOd käsitlevasse taustsüsteemi muutub temaatika arusaadavaks ning omaseks, kinnistades õigeid väärtushinnanguid. Seeläbi luuakse tugev alus õigete väärtuste aluseks võtmisele edaspidises arengus.

Intellektuaalomandi temaatika käsitlemine ühiskonnaõpetuse tundides

Ei ole olemas kindlat õppeainet, mis käsitleks ainult autoriõigusi. See poleks ka otstarbekas. Et kõik õppeained sisaldavad võimalusi tutvustada intellektuaalomandi objekte ja kaitse põhimõtteid, siis saab IO temaatikat käsitleda erinevates õppeainetes, lähtudes aine spetsiifikast. Kirjanduses saab tutvustada autoreid ja kirjandust, arvutitunnis tarkvara, kunstitunnis maailmakuulsaid kunstnikke ja nende teoseid, loodusõpetuse referaatides harjutada allikatele viitamist jne. Kõige põhjalikumalt saab käsitleda intellektuaalomandi kaitse põhimõtteid aga ühiskonnaõpetuse tundides, kus tutvustatakse IO kaitse elulisi ja juriidilisi aspekte. Käsitlus sõltub igas aines muidugi vanuserühmast.

Vähemalt osaliselt on ühiskonnaõpetuse sisu või eesmärk õpetada lapsi käituma ühiskonnas eetiliselt ja kõlbeliselt, järgima ühiskonnas kehtestatud reegleid, austama kaaskodanike õigusi ning käituma väärika ühiskonnaliikmena. Ühiskond on inimeste kogum, kus tuleb paratamatult käituda reeglite järgi, tagamaks inimväärset ja turvalist elukeskkonda. Samal ajal tuleb arvestada teisi. Nii ongi oluline teada iseenda ja teiste õigusi, kohustusi ja kehtivaid norme. Seda arvesse võttes on ühiskonnaõpetusele pandud kõige vastutusrikkam roll intellektuaalomandi temaatika käsitlemisel. IO põhimõtete õpetamine aitab kasvatada loovat, eetilist ning vastutustundlikku inimest, kes teab ja tunneb enda ja teiste õigusi ning kasutab aktiivselt oma kriitilise mõtlemise võimet olukordade analüüsimisel nii koolikeskkonnas kui hiljem ka tavapärases elukeskkonnas.

Metoodika

Intellektuaalomandi temaatikat ja selle kaitse olulisust õpilastele tutvustada on lihtsam, kui võiks arvata. Kõige tähtsam on õpilaste vanuserühmale sobival tasemel juhtida IO-le tähelepanu ning ärgitada õpilasi arutlema. Selleks sobivad küsimused nii õpilaste tõekspidamiste, arvamuste kui ka kogemuste kohta, samuti intrigeerivate küsimuste või provokatiivsete väidete esitamine. Õpilastele tuleb anda individuaalseid ülesandeid või rühmatöid, mis panevad neid kaasa mõtlema ja järeldusi tegema. Just see ongi intellektuaalomandi temaatika tutvustamisel kõige olulisem, et õpilane mõtleks aktiivselt intellektuaalomandi ja selle seoste peale meid ümbritsevaga. See aine ei sisalda kuigi palju faktiteadmisi ega teooriaid, tähtsad on pigem kriitiline ja aus mõtteviis ning loogiliste seoste jälgimine.
Temaatika arusaadavaks ja õpilasele vastuvõetavaks tegemisel on vaja tuua seoseid igapäevaste asjade ning tegevustega, eluliste teemadega. Tähtis on, et õpilane saaks aru, miks autoriõiguste austamine on oluline nii tema enda kui ka kõigi teiste jaoks. Ainult selge arusaama kaudu võib jõuda tulemuseni, et laps neid reegleid ka täitma hakkab, tundes ennast reegleid täites motiveerituna, mitte reeglitest piiratuna.

Väga väärtuslikud on näited ja tagasiside õpilasele isiklikul tasandil. Lapsi tasub ergutada dialoogi pidama, küsida nende käest peegeldusena üle, kuidas nad autorsusest aru saavad, kas ja kuidas nemad ise on autorid, ning õhutada neid oma kogemustest rääkima. Kindlasti leidub neid, kes arvavad, et nende pealt on kunagi midagi maha tehtud, nende ideid varastatud või neile mingil muul moel liiga tehtud. Kõik see aitab kaasa diskussioonide tekkele, mis on üks kõige paremaid viise teha IO teadmised arusaadavaks.

Eri vanuserühmad vajavad erinevaid näiteid ning vanusega sobivat käsitlust. 2010. aastal vastu võetud ning 2011. aastal rakenduva üldhariduskoolide õppekava järgi on ühiskonnaõpetuse tunnid üldjuhul VI, IX ja XII klassis, millest lähtuvalt annan artiklis soovitusi teema käsitlemiseks VI ja IX klassis. Nende õppetsüklite vahele jääb palju aega ning õpilased ise on ealiste iseärasuste tõttu täiesti erinevad sihtrühmad. Ehkki eesmärk on kokkuvõttes ju sama – kasvatada loomingut hindavat, enda ja teiste õigusi tundvat, eetilist ja vastutustundlikku põlvkonda, kes sooviks ise olla looja ning anda seeläbi oma panus kogu riigi ja ühiskonna arengusse –, on meetodid tulemusteni jõudmiseks vanuse tõttu erinevad.
Nooremaid tuleb õpetada rohujuure tasandilt, selgitades juba varem mainitud IO olemust ja selle leiukohti, kasvatades noortes esmalt taustsüsteemi ning üldist arusaamist IOst. Sellele taustale on hiljem lihtne kinnitada konkreetseid näiteid ja teadmisi vanemate õpilaste rühmas.

Näiteid ja materjali ülesannete andmiseks ning diskussioonideks

VI klassi õpilastele võib esmase tutvustuse kõrval IO olemusest ja igapäevastest seostest anda lihtsamaid ülesandeid, mis nõuavad iseseisvat mõtlemist, nt küsida nende enda arusaamu ja kogemusi, paluda kirjeldada IO objekte ning argumenteerida intellektuaalomandi kaitse olulisust (vt selle artikli 1. peatükki „Intellektuaalomand ja selle kaitse olulisus“). Kuna ühiskonnaõpetuse tunnis osalejad on vähemalt 12aastased, siis oskavad nad teatud tasemel kriitiliselt mõelda ja seoseid luua. Niisiis võib pärast esmaste teadmiste omandamist teadmisi ka ülesannete kaudu kontrollida.

Temaatilise diskussiooni tekitamiseks sobivad noortele igapäevaste tegevuste peegeldused IO võtmes. Lapsed ei saa aru, et internetist muusikat, filme, programme üles või alla laadides rikutakse seadust. Kõik ju teevad seda, mingeid olulisi takistusi seal ei ole, kuidas saab see siis vale olla. Aga saab. Teadmine sellest, et kõik, mis ei ole otsesõnu keelatud, ei pruugi olla lubatud, on visa tekkima. VI klassi õpilased peaksid olema suutelised sellisel tasemel kriitiliselt mõtlema. Jällegi peab õpetaja laste tähelepanu sellele juhtima, sest paljude asjade peale lapsed ise lihtsalt ei tule.
IX klassi õpilastele ei ole võõras esseede kirjutamine ja argumenteerimine, neil on rohkem teadmisi ning elulisi kogemusi intellektuaalomandi vallas. Neile sobivad juba iseseisvad ülesanded, millel on kindlad õiged vastused. Pakume alljärgnevalt mõne näidisülesande, mida võiksid õpilased lahendada, et intellektuaalomandi teadmisi kinnistada ja kontrollida.
1. Milline alljärgnevatest tegevustest on lubatud, milline neist on keelatud? Miks?
a. Koolibänd esitab Smilersi laule. (Tegemist on muusika avaliku esitamisega, selle laulu õigused kuuluvad autorile. Laulu esitamine on keelatud, kui ei ole saadud kooskõlastust Eesti Autorite Ühingult või muult õiguste omajat esindavalt organisatsioonilt. Esitajaõigused ja fonogrammitootja õigused ei tule praegusel juhul mängu, kuna ei kasutata plaati.)
b. Laulu saatmine sõbrale meilitsi. (Keelatud, sest tegemist on autori õiguste rikkumisega. Et seda teha, on vaja saada luba kõigilt õiguste omajatelt, kelleks on autor, esitaja ja fonogrammitootja.)
c. Ühe koopia tegemine CDst enda tarbeks. (Lubatud. Igast originaal-CDst või -DVDst võib teha isiklikuks tarbeks 1 koopia, kuid neid ei tohi kasutada ühel ja samal ajal.)
Õpilastele on mõistlik tutvustada intellektuaalomandi kaitse juriidilisi aspekte ning nende õigusi ja kohustusi. See annab ettekujutuse IO temaatika ulatusest seadusruumis ning muudab valdkonna tõsiseltvõetavamaks. IX klassi õpilane suudab iseseisvalt argumenteerida ja loogilisi seoseid või ahelaid luua, mistõttu neile võiksid sobida näiteks järgmises stiilis ülesanded.
2. Mis õigused on õpilasel tunnis tehtud koolitöö kohta ja mis õigused on õpetajal tunniks tehtud ettevalmistuste kohta?
a. Õpilasele kuuluvad isiklikud õigused ja varalised õigused.
b. Õpetajale kuuluvad üldjuhul ainult isiklikud õigused, varalised õigused kuuluvad tavaliselt koolile. (Tööandja antud ülesanne töökohustuste raames. Varaline õigus on õigus reprodutseerida, teha üldsusele kättesaadavaks jms.)
3. Kirjelda autoriõigusi ning nende kasutamise tarbimisahelat.
Näidisahela üksikasjalik kirjeldus on ära toodud artikli lisades, puudutades reaalse ahela iga lüli alates autorist kuni lõpptarbijani. Näidisahelat võib esmalt kasutada tunnis näitliku õppematerjalina ning seejärel anda lünklikult täidetuna õpilastele teadmiste kontrollimiseks. Lisaks on kirjeldatud autoritasude maksmise korda lähtuvalt ahela lülidest, mille kohta võib õpilastele esitada küsimusi faktiteadmiste raames.
Näidisahelat võib õpetaja lähtuvalt oma valitud loominguartiklist muuta või täiendada, samuti võib õpetaja kaasata ahelasse ühiskonnaõpetusega ulatuslikuma seotuse saavutamiseks kolmandaid mõjutegureid, nagu nt riiklik maksusüsteem ning selle kaudu loodavad ja tarbitavad ühiskondlikud hüved, mis jõuavad ringiga tagasi nii autori kui ka tarbijani.

Näidisahel: muusikateose loomine ja levitamine

Artikli punkt 5 näidisülesanne nr 3.

Autor saab autoritasu:
1.1. valmistatud CD tiraaži või läbimüüdud CD plaatide koguse pealt
1.2. oma muusikateose edastamiselt (TV, raadio)
1.3. oma muusikateose avalikult esitamiselt (kontserdid, muusika mängimisel klubides, kauplustes, baarides jt avalikes kohtades)
1.4. oma muusikateose on-line kasutuselt (muusikateose üldsusele suunamine Internetis, sh netimüük)
1.5. oma muusikateost sisaldavatelt mobiilihelinatelt (mobiilihelinate levitajatelt)
Õpitulemusi hinnates on pall õpetaja kui tunni andja käes. Ühiskonnaõpetuses saab IO-alaseid sooritusi hinnata näiteks selliste kriteeriumide alusel:

1. diskussioonides osalemine, aktiivsus;
2. rühmatööd, iseseisvad tööd, kodutööd;
3. refereerimisel viitamisnõuete järgimine;
4. faktiteadmiste hindamine kontrolltöödega;
5. esseedes sisu ja argumentatsiooni hindamine.

Üks asi, mis õpilasi kindlasti huvitab, on võimalikud karistused ja tagajärjed. See on hea materjal diskussioonide tekitamiseks ning IO-teemalise taustsüsteemi arendamiseks, tingides alati hämmastust süütegude tõsiduse kohta. 2010. aasta 1. oktoobri seisuga võivad intellektuaalomandi õiguste rikkumise tagajärjed olla just nii tõsised:
1) süüteo vastutus, s.o rahatrahv (füüsilisel isikul kuni 18 000 krooni, juriidilisel isikul kriminaalasjas kuni 250 miljonit krooni või väärteoasjas kuni 500 000 krooni) või vangistus (füüsilisel isikul kuni 3 aastat). Praktikas on määratud tingimisi vangistust;
2) tsiviilvastutus – tekitatud kahjude hüvitamine vähemalt litsentsi väärtuses, samuti ebaseaduslikult teenitud tulu väljaandmine ning süüteo asjas arvuti (kui teo toimepanemise vahendi) konfiskeerimine.
Hea näide, mida tasub õpilastele tuua, on arvamus interneti kui arvatavalt anonüümse keskkonna kohta. Tegelikult jääb internetis toimuvast jälg, mille kaudu saab hiljem ka isikut tuvastada. Seda tuleks internetti kasutades silmas pidada. Internetist on võimalik alla laadida väga palju muusika-, filmi-, tarkvara- ja kirjalikke teoseid sisaldavaid faile jms. Samal ajal on enamik niisugustest koopiatest reprodutseeritud ja kättesaadavaks tehtud ebaseaduslikult ehk ilma autori või õiguste omaja loata. Praktika on näidanud, et sellisteks üles- ja allalaadijateks on peamiselt koolilapsed. Õiguslikult on säärasel juhul tegemist süütegudega, mille eest võib kohaldada kriminaal- ja/või tsiviilvastutust. Kuigi isikute vastutusele võtmisel on teatud ennetav ja hoiatav eesmärk, peaks karistamine olema tänapäeval pigem äärmuslik vahend ning laste ja noorte käitumist tuleks ennekõike mõjutada ning neid õigele teele juhtida teadlikkuse suurendamise, väärtushinnangute kujundamise ja positiivse eeskuju kaudu. Teadmisel tõsiasjast, et kõike internetis tehtut on võimalik tuvastada, süüdlasi karistada ning laste vanematelt kahjutasud sisse nõuda, on distsiplineeriv mõju. Peale selle tasub tuua näited internetist tõmmatud referaatide, kirjandite vms kohta, mis haakub igapäevaste koolitegevustega ning mida on õpetajal lihtne kontrollida.

Kokkuvõte

Koolis tuleb pöörata tähelepanu intellektuaalomandi temaatikale, kuna see hõlmab meid kõiki otseselt ja iga päev. IO on kõikjal meie ümber ning mõjutab meie tegutsemist õiguste, kohustuste ning võimaluste kaudu. Intellektuaalomandi kaitse põhimõtete õpetamise üldine eesmärk koolides on kasvatada loomingut hindavat, enda ja teiste õigusi tundvat ning eetilist ja vastutustundlikku põlvkonda, kes sooviks ise olla looja ning anda oma panuse kogu riigi ja ühiskonna arengusse.
Ühiskonnaõpetuses peab intellektuaalomandi põhimõtteid käsitledes pöörama tähelepanu just sellistele teemadele, mis hõlmavad ühiskonna toimimist, erinevaid loometööga seotud ahelaid, kodanike kohustusi ja vastutusi ning õigusi ja vabadusi. Oluline on luua seostatus teooria ja praktika vahel eluliste näidete kaudu. Ühiskonnas, kus loomingut ei hinnata, puudub ka stiimul ise midagi luua või olemasolevat parandada ja täiustada. See pärsib omakorda uuenduslikkust ühiskonnas ning riigi konkurentsivõimet, avaldades otsest mõju majandus- ja kultuurielule ning seeläbi iga selle üksiku liikme (kodaniku) heaolule. Loomingu väärtustamisel ja sellele vastaval käitumisel on aga vaieldamatu positiivne mõju kogu ühiskonnale ning inimeste elukvaliteedile, viies meid arenenumasse ja uuendusmeelsemasse ühiskonda ning lubades meil kasutada paremaid tooteid ja teenuseid.
Lapsed tunnevad IO temaatika vastu huvi, lähtudes oma igapäevastest tegemistest e-keskkondades, ent nad ei oska sellele iseseisvalt tähelepanu pöörata ega end selles taustsüsteemis õigesti positsioneerida. Olukorra parandamiseks tuleb koolitundides anda noortele üldised teadmised IOst, ärgitada õpilasi arutlema ning küsida nende arvamust. Saavutades õpilaste aktiivse tähelepanu, on juba lihtne edasi minna ja aktuaalseid ning sobivaid teadmisi klassile edasi anda.

Lisamaterjal

Intellektuaalomandi kaitset käsitleb mitu eestikeelset õppematerjali, mida on õppes väga hõlpus kasutada. Enamiku neist on originaalis välja andnud World Intellectual Property Organization (WIPO). Elektroonsel kujul vabalt allalaetavana leiate osa neist http://www.autor.ee veebilehelt „Õppematerjalide” alt (otselink: http://www.autor.ee/est/vasak/oppematerjalid). Need on:
1) „Põhiteadmised autoriõigusest. Autoriõigus kaitseb loomingulist tööd“, Lauri Kaira;
2) „Õpi minevikust, loo tulevikku – kunst ja autoriõigus“, Maria de Icaza, WIPO, 2007;
3) „Õpi minevikust, loo tulevikku – patent ja kaubamärk“, Maria de Icaza, WIPO, 2007.
On valminud ka mõned intellektuaalomandi temaatikat lihtsalt ja arusaadavalt seletavad koomiksivihikud:
1) „Patendid”, WIPO, Lima, 2002;
2) „Kaubamärgid”, WIPO, Lima, 2002;
3) „Autoriõigus”, WIPO, Lima, 2002.
Loetletud õppematerjalidest on esimesed („Põhiteadmised autoriõigusest. Autoriõigus kaitseb loomingulist tööd“ ja „Õpi minevikust, loo tulevikku – kunst ja autoriõigus“) jõudnud kõigisse Eesti üldhariduskoolidesse ning ülejäänute näidiseksemplarid jõuavad koolidesse hiljemalt 2011. aasta alguses. Materjale või infot nende kohta võib küsida Eesti Ameerika Kaubanduskoja Intellektuaalomandi Komiteelt või minult.

Alljärgnevalt on lisatud ka artikli punktis 5 ära märgitud autoriõiguste ja loomingu tarbimisahela näidisülesanne nr 3.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-7-3