Inseneriklubi tegevus tehnoloogia ja innovatsiooni teema toetajana koolis
Edmund Laugasson – Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi informaatika õpetaja, arvutispetsialist, arvutiringi juht, inseneriklubi juht
Praegusel hetkel vaevleb Eesti riik teadlaste näljas. Meil on vähe inimesi, kes töötaksid homsete tehniliste lahenduste kallal. Ei leidu neid, kes hoiaksid üleval meie majandust 5 või 10 aasta pärast. Eesti tahab olla maailma esirinnas oma innovaatilisuse ning uudsete ideede poolest, mis muudaksid meie kõigi elu lihtsamaks. Iga idee taga peab olema grupp inimesi, kes sellesse usuvad ning tahavad seda ellu viia. Paraku peame nentima, et neid säravaid isikuid jääb järjest vähemaks, sest tänapäeval on ülikoolides populaarsemateks aladeks muutunud sotsiaalteadused. Kahtlemata on neid vaja, kuid meie püsimajäämise nimel innovaatilise riigina läheb tarvis tehnilise taibuga inimesi. Selleks peab laste seas populariseerima teadust ning äratama neis tehnilist huvi. Meil ei piisa sellest, et lapsed teavad, kuidas kasutada arvutit ja mp3 mängijat. Me peame leidma vahendeid, et selgitada, kuidas mp3 mängija töötab ning kuidas oleks võimalik seda paremaks muuta. Lastel peab tekkima küsimus “MIKS” see nii töötab? Eestile on vaja inseneri viisil mõtlevaid inimesi.
Eesti Inseneride Liidu juhi, Arvi Hamburgi, väitel oli Eestis 2008. a alguse seisuga umbes 205 rahvusvaheliselt aktsepteeritava kutsetunnistusega inseneri. Seda on Eesti jaoks vähe. Eraldi mõiste alla mahuvad veel volitatud insenerid, kelle puhul eeldatakse, et ülikoolilõpetajale annavad kutse tulevased kolleegid vastavatest professionaalsetest institutsioonidest. Inseneride puhul tähendab see, et peale ülikoolikursuse läbimist tuleb mõnda aega töötada kogenud inseneri käe all ja mõned aastad ka iseseisvalt, vastutavatel inseneri ametikohtadel. Ja alles siis saab hakata taotlema volitatud inseneri kutset.
Insener on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialist erinevates inseneritegevuse valdkondades. Insener mõistab inseneritegevuse seotust sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste ning eetiliste probleemide, ülesannete ja lahendusviisidega ning säilitab
kompetentsuse pideva erialase täiendõppe kaudu. Ta on läbinud kvalifikatsiooni omistamiseks nõutava koolituse ja omab tööalast kogemust.
Inseneri põhilised tegevusalad on:
– tehniliste süsteemide käitamine,
– tootearendus ja tootmistegevus,
– juhtimine ja korraldamine,
– teadus- ja arendustegevus.
Eeldatavad isikuomadused on eetiline käitumine, teaduslik-tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, majanduslikkus, oskus töötada meeskonnas, inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele.
Eeltoodud tegevused ja hoiaku kujundamine kajastub ka Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi (RVG) inseneriklubi eesmärkides.
1. Inseneriklubi eesmärgid ja nende rakendamine
1.1. Tegevused ja meetodid
2. Praktilise tegevuse näited RVG inseneriklubist
3. Ideed tulevikuks