Innovaatiline ettevõtlus koolis
Pilvi Kolk – Teaduskeskuse AHHAA juhatuse liige
Innovatsioon on saanud moesõnaks, mida kohtame viimasel ajal üha sagedamini kõikvõimalikes väljaannetes ja sõnavõttudes. Enamasti seostatakse seda mõistet lihtsalt leiutamise ja uuendamisega, mis ei ole aga päris täpne. Olgu siinkohal toodud klassikaline J. A. Schumpete (Austria majandusteadlane ja hilisem Harvardi ülikooli professor ning silmapaistev innovatsiooniteoreetik, 1883–1950) definitsioon, mille kohaselt on innovatsioon leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Seega on selle definitsiooni järgi innovaatilisus ning ettevõtlus omavahel lahutamatult seotud. Mõlemad terminid kajastuvad ka mitmete õppekava läbivate teemade nimetustes. Käesolev artikkel käsitleb innovatisooni teemat koolis ning püüab luua kokkupuutepunkte teise läbiva teema, ettevõtlikkusega.
Innovatsiooni mõiste hõlmab nii uut toodet/teenust (tooteinnovatsioon) kui ka tootmisprotsessi efektiivsemaks ja paindlikumaks muutmist (protsessiinnovatsioon). Nõnda kuuluvad innovatsiooni alla ka muudatused ettevõtte või asutuse struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon), samuti uuendusliku disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon). Innovatsioon võib olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon), aga ka midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon), mis tugineb teadus- ja arendustegevusele (PRAXIS, 2005).
Koolilastega seostatakse innovatsiooni teemat harvem. See on väga kahetsusväärne, sest tegelikult pakub igapäevane koolielu mitmekesiseid võimalusi teemaga tegelemiseks. Kõige käegakatsutavamalt seostub innovatsioon käsitöötundidega, kus lapsed saavad ise midagi uut luua, samas sisaldub innovatsioon kaudselt kõikides õppeainetes. Ka kõikvõimalikud huvikoolid ja ringid pakuvad palju erinevaid võimalusi oma loovuse ja ettevõtlikkuse proovile panemiseks.
Aastatel 2005-2007 viis SA Teaduskeskus AHHAA läbi kooliõpilastele suunatud projekti „Idee kunst―. Projekti eesmärk oli selgitada õpilastele innovatsiooni mõistet ja tutvustada ettevõtluse aluseid koostöös Tartu Teaduspargi ja SA Tartu Ärinõuandlaga. Projekti raames korraldati mitu näitust ning mitmeid nii õpilastele kui õpetajatele suunatud koolitusi. Projekti käigus andis innovatsiooni mõiste selgitamine häid tulemusi – vastavalt küsitluste tulemusele said õpilased heade ideede rakendamise olulisusest väga hästi aru. Samuti loodi Noorte Ettevõtlikkuse Ümarlaud, mida koordineerib Tartu Ärinõuandla, sellest on omakorda tõuke saanud paljud erinevad õpilasettevõtted. Ühiskonna seisukohast on väga oluline kaasata loomise ja ettevõtlikkuse arendamise protsessi juba noored inimesed, kuna just neist saavad ühel päeval tööandjad, ettevõtjad ja teadlased, kes toovad oma tegevusega kasu kogu Eestile.
Järgnev artikkel lähtub mitmesugustest AHHAA poolt läbiviidud tegevustest. Alustuseks on toodud lihtsate, õpilastele arvusaadavate näidete põhjal välja, millised nähtused ja tegevused kuuluvad innovatsiooni alla ja millised mitte. Järgmine alapeatükk on pühendatud ettevõtlusele, et headele ideedele rakendust leida. Seejärel käsitletakse ühte konkurssi, kus on kõigil õpilastel võimalik oma häid ideid esitada. Lõpuks on toodud praktilisi näiteid erinevatest töötubadest ja tegevustest, mis võimaldavad erinevate õppeainete raames innovatsiooni teemaga tegeleda.
1. Innovatsioon igapäevaelus
1.1. Tooteinnovatsiooni näited
1.2. Protsessiinnovatsiooni näited
1.3. Organisatsiooniline innovatsioon
1.4. Turundusinnovatsioon
1.5. Mõned „valesti― reklaamitud leiutised, millest on teisel katsel saanud innovatsioon
1.6. Mõned tänapäeva probleemid, millele otsitakse lahendust ja milles võime õige pea innovatsiooni oodata
1.7. Mis ei ole innovatsioon
1.8. Eesti ja innovatsioon
2. Õpilaste innovatsioon ja ettevõtlus
2.1. Ettevõtluse alustamine: kuhu pöörduda?
2.2. Heade ideede patenteerimine
3. Leiutajate konkurss innovaatilisuse toetajana
3.1. Õpilaste leiutised
4. Praktilisi näiteid õppemeetodidest, mis aitavad tõsta huvi innovatsiooni ja uuendamise vastu
4.1. Innovatsioon loodusainetes (matemaatika, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia)
4.2. Innovatsioon ja kehaline kasvatus
4.3. Innovatsioon kunstiainetes (muusika- ja kunstiõpetus)
4.4. Innovatsioon sotsiaalainetes (inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, eesti keel, kirjandus, võõrkeeled) .
4.5. Innovatsioon tehnoloogiaõpetuses (käsitöö)