A A A

Informaatika ainekava eesmärkidest ja ülesehitusest

Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi teadur

 

2011. aastal jõustuvas uues põhikooli riiklikus õppekavas (RÕK) on esmakordselt lahti kirjutatud põhikooli informaatika ainekava. Tegemist on olulise muudatusega, kuna seni kehtinud riiklikus õppekavas valikainete loetelu, sisu ja eesmärke ei määratletud. 2002. aastal jõustunud RÕK mainis info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiaga (IKT) seonduvaid õpitulemusi üksnes läbiva teema „Infotehnoloogia ja meedia” kontekstis. Eesti Vabariigi esimene taasiseseisvumisjärgne riiklik õppekava (1996) käsitles informaatikat nii läbiva teemana kui ka eraldi gümnaasiumiastme valikainena, mis koosnes neljast 35-tunnisest moodulist. Nii 1996. kui 2002. aastal põhjustas informaatikaõpetajate ja lapsevanemate seas palju poleemikat informaatika madal staatus uues riiklikus õppekavas. Nimelt oodati, et informaatikast saab kohustuslik õppeaine, millel on juba teises ja kolmandas kooliastmes garanteeritud maht tunnijaotusplaanis. Samas oli juba RÕK’96 arendamise algfaasis selge, et taoline ettepanek pole realistlik juba üksnes seetõttu, et koolide arvutipark ja kvalifitseeritud õpetajate puudus ei võimalda tagada tänapäevasel tasemel informaatika õpetust üle vabariigi. Ainsaks võimaluseks oleks olnud kooliinformaatika eesmärkide ja sisu määratlemine sellisel moel, mis ei eeldaks arvutite kasutamist õppetöö läbiviimisel. Seda teed läks 1990-ndatel näiteks Leedu õppekavauuendus, säilitades informaatika staatuse kohustusliku õppeainena, mille sisuks oli algoritmide, andmestruktuuride ja programmeerimise alustega tutvumine klassikalise õpiku baasil. Hoolimata informaatika madalast staatusest kahes eelmises riiklikus õppekavas, leidus Eestis viimasel kümnendil siiski vaid üksikuid koole, kus seda õppeainet ei õpetatud.

 

Põhikooli RÕK’11 väärtustab informaatikat enam kui eelmised õppekavad, kuna sisaldab vaid kolme valikaine ainekavasid: usundiõpetus, karjäärivalik ja informaatika. Kuigi koolidel on õigus pakkuda ka muid valikaineid kolmes esimeses kooliastmes, on neil kolmel valikainel eriline staatus ja riiklikul tasandil kehtestatud sisu.

 

Iga õppekavauuendusega on kaasnenud muudatused ka informaatika õpetamise eesmärkides ja sisus. Kui RÕK’96 nägi informaatika õpetamise peamise eesmärgina kontoritarkvara ja interneti kasutamise oskusi tulevase töökoha vajadusi silmas pidades, siis RÕK’02 kitsendas IKT pädevuste rakendamise konteksti üksnes igapäevase koolitöö peale. Seetõttu keskendusid kõik RÕK’02 toodud põhikooli lõpetaja IKT-alased pädevusnõuded vaid neile teadmistele ja oskustele, mida oli igal õpilasel vaja teistes õppeainetes referaatide, esitluste, uurimuste ja koostööprojektide teostamisel. Kuna informaatika näol on tegemist ilmselt kõige kiiremini muutuva ainevaldkonnaga kooli õppekavas, siis on järjekordse riikliku õppekavaga kaasnevad muudatused aine eesmärkides ja sisus ilmselt paratamatud. Muutussurve tuleneb eelkõige interneti tehnoloogiate ja nende kasutusviiside radikaalsest teisenemisest viimase viie aasta jooksul, mida tähistab märksõna „veeb 2.0” (Web 2.0).

 

Peamiste muudatustena informaatika valikaine eesmärkide tasandil tuleb tõsta esile järgmist:

  1. Arvuti ja interneti igapäevane kasutamine õppetöös algab tänapäeval oluliselt varem kui 10 aastat tagasi, mistõttu koolitööks vajalikud IKT baaspädevused tuleb õpilastes kujundada hiljemalt teise kooliastme lõpuks. Baaspädevused hõlmavad lisaks tavapärasele infootsingule, esitluste ja tekstidokumentide koostamisele ka koolis kasutatavate infosüsteemide ja suhtlusvahendite (nt e-kool, e-post, kooli koduleht, õpihaldussüsteem) turvalist kasutamist.
  2. Kolmandas kooliastmes on informaatika õpetamise eesmärgiks õpilastest aktiivsete ja teadlike infoühiskonna ja e-riigi kodanike kujundamine. Õpitakse tundma ja kasutama nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. Teadvustatakse veebikeskkondades tegutsemise võimalusi ja ohte, digiühiskonna kodanike õigusi ja kohustusi, käitumisnorme ja piiranguid.
  3. Veeb 2.0 ja sotsiaalne meedia on põhjustanud radikaalse muutuse internetikasutajate käitumismustrites, võimaldades igaühel olla mitte üksnes teiste poolt ettevalmistatud veebisisu passiivseks tarbijaks, vaid autoriks. Sellega seonduvalt tuleb õpilastes kujundada loovust uute töövahendite kasutamisel, jagamiskultuuri, vastutustunnet, õpetada autoriõiguste ja litsentsitingimuste järgimist.
  4. Interneti arengutrendid lubavad lähitulevikus veebikasutamise senisest põhjalikumat personaliseerimist: masskasutusse tulevad personaalsed seadmed e-tahvlite või lugerite kujul, isiklikest eelistustest ja varasema veebikäitumise analüüsist lähtuvad soovitussüsteemid jms. Seetõttu on üheks olulisemaks eesmärgiks põhikooli informaatika õpetamisel efektiivse ja isikupärase personaalse e-õpikeskkonna loomise oskuste kujundamine. Just seetõttu toimub informaatika õpitulemuste hindamine personaalse e-portfoolio abil, mis on konkreetseks näiteks personaalsest veebikeskkonnast ja selle praktilisest rakendusest koolielu kontekstis.

 

Eeltoodud muutusvajadustest lähtuvalt on põhikooli informaatika valikaine eesmärgiks tagada, et iga põhikooli lõpetaja:

  • valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös, eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades;
  • teadvustab ning oskab vältida IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele;
  • koostab IKT-vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna;
  • osaleb virtuaalsetes võrgustikes ja kasutab veebikeskkonda digitaalsete materjalide avaldamiseks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega. (RÕK’11)

 

Eesmärgiseade muutused on toonud kaasa uudse lähenemise ka ainekava struktuuris: IKT baaspädevusi kujundav 35-tunnine moodul „Arvuti töövahendina” on viidud teise kooliastmesse (soovitatavalt 5. klass) ja teine 35-tunnine moodul „Infoühiskonna tehnoloogiad” kolmandasse kooliastmesse (soovitatavalt 8. klass). Kumbki moodul jaguneb kuueks 5-tunniseks teemaplokiks, jättes 5 tundi kordamiseks ja kokkuvõtlikuks hindamiseks e-portfooliote kaitsmise vormis. Iga teemaploki algul tuleks õpetajal selgelt sõnastada teema õppe-eesmärgid, hindeliste tööde või ülesannete loetelu ja esitamise ajakava, samuti nõuded nii tunnis kui kodus tehtud tööde dokumenteerimisele (nt kus säilitatakse mustandeid, mis keskkonnas/vahenditega tehakse rühmatööd, mis ja mis kujul peaks tehtust jõudma õpilase e-portfooliosse). Ideaalis võiks iga alateema lõppeda kokkuvõtva hindega või kirjaliku tagasisidega õpetajalt.

 

Loomulikult jääb õpetajale ja koolile vabadus muuta üksikute alateemade õpetamise kestust, vähendades ühe teema jaoks kuluvat aega 3–4 tunni peale ja käsitledes teist teemat tänu sellele põhjalikumalt. Kui õpetaja tuleb ainekavas toodud teemade õpetamisega kiiremini toime, kui ainekavas ette nähtud, siis võib juurde tuua ka hoopis uusi teemasid, nt õpetada programmeerimist spetsiaalselt noorematele õpilastele loodud Scratch keele või Lego Mindstorms komplekti abil. Samas ei ole soovitatav jätta tervikuna välja ühtegi ainekavas toodud alateemat. Informaatika valikaine lahtikirjutamise eesmärk RÕK’11 osana oli kooliti suuresti erinevaks muutunud informaatika õpetamise taseme ühtlustamine ja õppetöö kvaliteedi tagamine. Seetõttu soovitame koolijuhtidel ja õppealajuhatajatel kontrollida oma kooli informaatikaõpetaja koostatud ainekavade ja tööplaanide vastavust RÕK’11 raames legaliseeritud informaatika ainekavale.

 

Eelkõige kolmanda kooliastme mooduli „Infoühiskonna tehnoloogiad” sisuloendit vaadates on selge, et õpetajatele saab suurimaks väljakutseks kvaliteetsete ja antud vanuserühma õpetamiseks sobivate õppematerjalide nappus teatud alateemade puhul. On selge, et nii kiiresti muutuva ainevaldkonna puhul, nagu informaatika seda on, ei ole Eesti kitsal õpikuturul ette näha ühtse ja stabiilse informaatikaõpiku teket. Seega on paratamatu, et uute teemade jaoks napib pidevalt õppematerjali, ja õpetajad saavad loota üksnes iseendale. Lahenduseks oleks aktiivsemate informaatikaõpetajate koondumine wiki-laadse dünaamilise veebipõhise õppematerjalide komplekti loomiseks.

 

Gümnaasiumiastmes on RÕK’11 raames loodusainete valdkonna interdistsiplinaarsete valikkursuste alla paigutatud kaks informaatika valdkonda kuuluvat 35-tunnist kursust, mis erinevad eesmärgipüstituse osas üksteisest olulisel määral: „Arvuti kasutamine uurimistöös” ja „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused”. Kuna need kaks kursust on erinevate suunitlustega, pole kumbki neist teisele eeldusaineks. Samas on soovitatav kõigil õpilastel enne kursust „Arvuti kasutamine uurimistöös” läbida valikkursus „Uurimistöö alused”.

 

Kursus „Arvuti kasutamine uurimistöös” on inspireeritud TLÜ informaatika instituudi poolt Tiigrihüppe SA tellimusel 2008. a läbiviidud uuringu „IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskoolide õppekavas” tulemustest. Nimelt selgus selle uuringu põhjal, et RÕK’02 läbivat teemat „IT ja meedia” rakendatakse gümnaasiumiastmes peamiselt uurimistööks ettevalmistuse kontekstis. Kuna RÕK’11 kontekstis muutub uurimistööga seonduvate oskuste kujundamine veelgi tähtsamaks, otsustas informaatika ainekava töörühm arvestada koolide vajadusi ja käsitleda informaatikat gümnaasiumiastmes kitsamalt, üksnes uurimistöö läbiviimise kontekstis. Informaatika on traditsioonilise definitsiooni kohaselt „info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru” (Eesti õigekeelsussõnaraamat). Kõiki selles definitsioonis mainitud informaatika aspekte käsitlebki uus informaatika valikkursus uurimistöö kontekstis: vaatluse või küsitluse teel kogutud andmete struktuur, andmete muutmine infoks, infotöötlus ja analüüs erinevate meetoditega ning uurimistulemuste esitlemine. Sarnaselt põhikooli informaatika valikaine moodulitega koosneb ka see kursus kuuest 5-tunnise mahuga alateemast, jättes viis tundi kordamiseks ja kokkuvõtliku hindamise läbiviimiseks. Kuna kõik alateemad on suhteliselt mahukad ja osade õpilaste jaoks ilmselt ka keerulised, ei jõua õpilased harjutada andmete kogumise, töötlemise, analüüsi ja vormistamise oskusi enda uurimistööga seonduva andmestiku baasil. Sageli on õpilaste endi poolt kogutud andmestikud probleemsed (halvasti sõnastatud küsimused, valed skaalad, kehv laekumine, määramatused jne) ning vajaksid tublisti lisatööd nii õpilase kui õpetaja poolt enne, kui neid andmeid saaks hakata töötlema ja analüüsima. Seetõttu soovitame õpetajal valmistada ette oma eeskujulik näidisandmestik, mida õpilased saaksid siis kasutada harjutuste praktilise alusena.

 

Kursus „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused” esitati uude riiklikkusse õppekavasse Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudi poolt. Selle kursuse eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele tarkvararakenduste arendusmetoodikat ja teha sissejuhatus programmeerimisse Massachusettsi Tehnoloogiaülikoolis laste jaoks loodud programmeerimiskeele Scratch baasil. Kursuse abil soovitakse äratada gümnaasiumiõpilastes huvi IT erialadel edasiõppimise vastu.
Uus RÕK rakendub täies ulatuses 2013. aastaks, kuid jääb suure tõenäosusega reguleerima Eesti koolides toimuvat õppetööd ka vähemalt kolmeks aastaks pärast seda. Lähema 6–7 aasta jooksul seisavad infotehnoloogia valdkonnas ees kahtlemata suured muutused, millega peab oma töös arvestama iga informaatikaõpetaja. Tegelikult ei kujuta me ju praegu ette isegi seda, millised näevad 7 aasta pärast välja õpilaste poolt koolis kasutatavad arvutid – on need odavad ja kooli jaoks kohandatud sülearvutid, iPadi-taolised e-tahvlid, Amazon Kindle sarnased e-lugerid, Androidiga varustatud pihuseadmed üksnes internetiteenuste kasutamiseks vms. Seetõttu on muutunud ülioluliseks informaatikaõpetajate kogukonna aktiveerimine ja kaasamine õppematerjalide pideva kaasajastamise protsessi. Ainult üheskoos asju arutades ja kogemusi vahetades suudetakse käia ajaga kaasas. Pealegi on õpetajal keeruline veenvalt õpetada infoühiskonna kodanikuna käitumist, sotsiaalse meedia kasutamist oma loominguliseks tegevuseks ja virtuaalsetes kogukondades osalemist, kui ta ise seda kõike igapäevaselt ei praktiseeri.

 

Põhikooli valikaineraamat INFOTEHNOLOOGIA 2010