IKT rakendamisvõimalustest geograafiaõpetuses

Ülle Liiber, Tartu Ülikool, 2010

Viimaste aastakümnete tehnika kiire areng ja pidevalt suurenev informatsiooni hulk esitab inimestele igapäevaseks edukaks toimetulekuks üha uusi väljakutseid. Pidev õppimine ja enesetäiendamine uuendustega kursisolekuks on muutunud elu lahutamatuks osaks. Faktiteadmistest palju tähtsamaks on muutunud oskus probleeme näha ja neile lahendusi pakkuda. Vajaliku info haldamine eeldab, et seda osatakse ka kriitiliselt hinnata, analüüsida ja õigeid järeldusi teha. Ühiskonna vajadustest lähtuvalt on ka hariduses hakatud üha enam tähtsustama tehnika ja innovatsiooni rolli noorte harimisel, samuti infoga ümberkäimis- ja tõlgendamisoskust.

Tänapäevase tehnika, sh IKT-vahendite kasutamise vajadust õppetöös on rõhutatud nii õppekava üldosas kui ka ainekavades. Õppekava läbivate teemade ”Teabekeskkond” ning ”Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine eri õppeainetes peaks igati kaasa aitama õpilaste tehnikaalase pädevuse arengule. Geograafia ainekava seletuskirjas märgitakse: „ … geograafiat õppides omandavad õpilased infotehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus tänapäeva mobiilses maailmas kiiresti kasvab.” Õppe- ja kasvatuseesmärkides on kirjas: „ … õpilane kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot,” mis tähendab, et tuleb kasutada ka internetis olevat infot. Ainekava õpitulemuste ja õppesisu osas sisaldub vihje IKT kasutamisvajadusele peaaegu igas teemablokis.

Arvutite ja interneti kasutamine pakub häid võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja diferentseerimiseks. Mitmetes uurimustes on märgitud, et loodusainete õpetajad, sh geograafiaõpetajad, on ühed aktiivsemad IKT kasutajad (Hirmo, 2005, Roberts, 2003). Arvuti kasutamisel aineõppes võib eristada kolme etappi või taset. Esimene etapp on selline, kus õpetaja kasutab arvutit (sh internetti) tunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Selleks peab õpetaja oskama töötada teksti ning andmetöötlus- ja joonistamisprogrammidega, koostama esitlust Powerpointis või mõnes teises programmis ja muidugi tuleb olla osav internetist vajaliku info otsimisel. Kasuks tuleb ka interaktiivse tahvli kasutamisoskus. Teiseks tasemeks on tunni läbiviimine arvutiklassis, mis nõuab tavatunnist erinevat metoodikat. Arvutitunniks on vaja koostada tööjuhendid ja leida veebipõhised õppematerjalid, millega õpilased saavad tunnis iseseisvalt töötada. Kolmanda etapina võib välja tuua õppetöö veebipõhises keskkonnas, kus kogu õppetöö on kolinud arvutisse. See ei tähenda muidugi, et kõik tunnid peaksid toimuma arvuti vahendusel, kuid vajaduse korral saavad õpilased arvutist kätte ükskõik millise tunni materjalid, arvutipõhisesse õpikeskkonda saab saata kodutöid, seal kaasõpilastega suhelda, teste teha, tagasisidet saada, õppetöö tulemusi vaadata jne. Paljude koolide õpetajad kasutavad juba praegu edukalt veebipõhiste õpikeskkondade avaraid võimalusi.

Järgnevalt vaatleme, kuidas saab arendada põhikooliõpilaste IKT kasutamisoskust lähtuvalt õppekavast.

Vajaliku kaardi leidmine internetist

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

• Õpilane leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist. Praktilised tööd ja IKT kasutamine:
• Info leidmiseks interaktiivse kaardi kasutamine (vahemaade mõõtmine, aadressi järgi otsing, koordinaatide määramine, objektide leidmine ja tähistamine).
• Internetist ilmaandmete, sh ilmakaardi leidmine ja nende põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

Geograafia üheks oluliseks õpiväljundiks on kaardilugemisoskus, mida on võimalik saavutada järjepideva ja mitmekülgse kaarditööga. Kuna paljudes eluvaldkondades hakkavad tavakaardi kõrval järjest suuremat rolli mängima arvutikaardid, siis on vaja koolis ka nendega tutvust teha. Pealegi pakub internet palju mitmekesisemat kaardivalikut kui ükskõik milline atlas. Digitaalset kaardimaterjali läheb õpetajal vaja nii käsitletava teema illustreerimiseks kui ka tööjuhendite ja kontrolltööde koostamiseks. Õpilased vajavad mitmesuguseid kaarte eelkõige referaatide ja lühiettekannete koostamiseks, samuti võib internetist leida arvukalt kontuurkaarte, mida saab paljude tööülesannete juures kasutada. Erineva detailsuse ja kvaliteediga raster- ja vektorformaadis kaarte võib veebist leida väga paljudelt lehekülgedelt või portaalidest. Kiireks otsinguks võib kasutada kooligeograafia kodulehel olevaid linke, mis aitavad leida sobiva kaardi http://www.geo.ut.ee/kooligeo/Lingid/Lingid_interaktiivsed_kaardid.htm.

Sageli rahulduvad õpilased esimese kaardiga, mille nad internetist leiavad, ega pööra mingisugust tähelepanu selle kvaliteedile. Seega peab kaardi leidmisele järgnema selle kriitiline hindamine ning õigsuse ja sobivuse kontrollimine. Õpetajal tuleb kindlasti selgitada, millistele kriteeriumidele peab ühe või teise tööülesande juurde kuuluv kaart vastama.

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

• Õpilane leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Internetist ilmaandmete, sh ilmakaardi leidmine ja nende põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

8. klassi kliimaosa õppimise järel peavad õpilased suutma ilma kohta andmeid otsida, ilmakaardi põhjal ilma iseloomustada ning selle põhjal praktilisi järeldusi teha. Soovitatav on kasutada EMHI kodulehte, kust saab andmeid ilma kohta Eestis ja Euroopas. Pildiliste leppemärkidega Eesti ilmakaardiga võiksid õpilased tööd teha juba II kooliastmes ja jätkata seda III kooliastmes. Kasutada võib ka Ilmajaam.ee kodulehte http://www.ilmajaam.ee/ või Weather Undergroundi lehekülge http://www.wunderground.com/. Samarõhujoonte ning soojade ja külmade frontidega ilmakaart võiks töösse tulla alles 9. klassis.

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

• Õpilane iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled).

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Internetiandmete järgi ilma võrdlemine etteantud kohtades ning erinevuste põhjendamine.

Eelpool nimetatud oskusteni peaks õpilased jõudma 9. klassi lõpuks. See eeldab tööd juba keerulisema ilmakaardiga, kus tuleb harjutada ilmakaardil olevatest leppemärkidest (õhurõhk, kõrgvõi madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled) arusaamist ning nende seostamist vastavate protsessidega. Õppimiseks võib kasutada mõnda lihtsamat ja võimalikult selgesti tajutavat ilmakaarti, samas on vaja tutvustada ka võrgus olevat ilmakaarti, mis iseloomustab ilma reaalajas. Ilmakaardi leiab EMHI kodulehelt http://www.emhi.ee/ ülamenüüs oleva märksõna Ilmakaart alt.

Interaktiivsete kaartide kasutamine

Järjest enam tekib internetti mitmesuguseid interaktiivseid kaarte, mis koosnevad paljudest kaardikihtidest ja seovad omavahel hulgaliselt geograafiaalast infot. Interaktiivsete kaartidega töötamist tuleb harjutada ka geograafiatunnis. Töö nendega võib olla palju põnevam kui tavakaartidega. Esimese tutvuse Eesti interaktiivse kaardiga võiks õpilased teha juba 6. klassis, põhikooli III kooliastmes tuleks kaardi, sh interaktiivse kaardi kasutamise oskusi edasi arendada, harjutades vahemaade mõõtmist, aadressi järgi otsingut, koordinaatide määramist, objektide leidmist ja tähistamist kaardil jne. 7. klassis on soovitatav kasutada lihtsamaid interaktiivseid kaarte, näiteks EOMAP-i Eesti kaarti http://kaart.postimees.ee/ või Regio Eesti kaarti http://kaart.otsing.delfi.ee/, 9. klassi õpilastel on jõukohane töötada juba maa-ameti kaardiserveri kaartidega http://www.maaamet.ee/. Mitmesuguseid praktilise suunitlusega ülesandeid võib õpilastele anda ka Tallinna http://kaart.tallinn.ee/Tallinn/Show?REQUEST=Main, Tartu http://www.tartu.ee/kaart/ või mõne teise linna interaktiivse kaardiga, Baltimaade interaktiivse kaardiga http://www.balticmaps.eu/ või reisiplaneerijaga http://www.peatus.ee töötamiseks. Vt vastavaid tööjuhendeid artikli lõpus.

Kaarditöö ülesanded võiksid olla võimalikult palju seotud õpilasele tuttava lähiümbrusega ning sisult elulähedased, st lähtuda reaalses elus ettetulevatest situatsioonidest. Samas peab õpilastele tutvustama ka neile tundmatute piirkondade kaare ja näitama, mis olukordades võib kaardist olla palju rohkem kasu kui ükskõik millisest teatmeteosest.

Andmete otsimine andmeportaalidest

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

Õpilane

• leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta;
• analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;
• iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;
• iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes reisijate ja kaupade vedudes.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe riigi üldandmete ja sümboolika leidmine, geograafilise asendi ja rahvastiku paiknemise iseloomustamine.
• Teabeallikate järgi oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine.
• Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine etteantud Euroopa riigis.

Mitmete õpitulemuste saavutamiseks ja praktiliste tööde tegemisel on vaja kasutada andmeportaale. Näiteks 7. klassi õpilastel tuleb teabeallikatest leida üldandmeid mõne riigi kohta. Suurem osa õpilasi piirdub ilmselt Vikipeedia andmetega ega teagi, et paljusid kiiresti muutuvaid näitajaid, nagu rahvaarv, tasub otsida hoopis CIA – the World Factbookist https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/. Kuigi nimetatud andmeportaal on ingliskeelne, saab sealt ükskõik millise riigi kohta hulgaliselt värskeid andmeid ja lisaks teadmise, kust edaspidi vajaduse korral ka muud infot otsida. Veebipõhiste andmeportaalide kõrval ei tohiks aga unustada paberkandjal välja antud teatmeteoseid ja näiteks loodusolude iseloomustamisel võiksid õpilased just viimaseid kasutada.

9. klassis, kui õpitakse Eesti rahvastikku, asustust ja majandust, on hea võimalus tutvuda statistiliste andmebaasidega ja harjutada andmete otsimist, allalaadimist ja töötlemist. Alustada võiks Eesti statistikaametist http://www.stat.ee/. Suur osa veebipõhiseid andmebaase töötab ühisel põhimõttel, mille järgi tuleb vajalikud andmed allalaadimiseks esmalt ekraanil pakutud tabeli lahtrites tähistada ja valida siis esitusviis (tabel, Exceli fail, htm-fail jne), milles neid näha soovitakse. Töö statistiliste andmetega arendab matemaatikapädevust ja siinkohal oleks igati sobiv teha tihedat koostööd matemaatika- ja informaatikaõpetajaga. Näiteks Euroopa riikide ja Eesti rahvaarvu muutuste analüüsiks võib õpilastele anda ülesande, kus neil tuleb vajalikud rahvastikuandmed internetist leida, need alla laadida ja siis Excelis joonistada rahvaarvu kasvu graafikud, mida hiljem saab võrrelda ja analüüsida. Eelkõige nõrgemate õpilaste puhul on soovitav ette anda kava, millele andmetabelite või graafikute analüüsil toetuda.

Statistikaameti rahvusvahelise statistika alamenüüst leiab piisavalt palju andmeid ka Euroopa riikide kohta, kuid need on toodud vaid tavaliste tabelitena. Kõikide riikide rahvastikupüramiidid eri aastate lõikes leiab USA rahvaloenduse kodulehelt http://www.census.gov/ipc/www/idb/, kui valida esmalt ülamenüüst Data Access, siis valida riik ja edasi omakorda Population Pyramids.

Nii nagu kaartidegi puhul, on andmete otsimisel samuti vaja tähelepanu juhtida andmeallikate usaldusväärsusele.

Veebipõhiste õppematerjalide või õpimoodulite kasutamine

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

Õpilane

• analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel;
• toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.

9. klassis Eesti energiamajanduse teema õppimisel saab eelpool nimetatud õpitulemuste saavutamiseks edukalt kasutada võrgus olevat õppeotstarbelist energiamoodulit http://www.elektro.ttu.ee/moodul/ või Eesti Energia kodulehte https://www.energia.ee/.

Veebipõhistel (õppe)materjalidel on mitmeid eeliseid tavaõpikute ees. Õpikus ei ole võimalik ühte teemavaldkonda väga põhjalikult koos rohke illustreeriva materjaliga käsitleda, veebimaterjalides aga küll. Veebipõhised õppematerjalid on üles ehitatud teistsugusel põhimõttel, nn hüpertekstina, neid ei pea järjestikuliselt kasutama, alateemad ja mõisted on omavahel lingitud ja linke pidi saab aina edasi liikuda. Veebipõhiseid materjale saab lihtsalt ja kergesti uuendada ja pidevalt täiendada, mis on eriti tähtis näiteks majandusteemade õppimisel. Selliseid õppematerjale saab hästi kasutada paaris- ja rühmatöödeks või diferentseeritud individuaalseks tööks.

Võõrkeelseid vähem või rohkem animeeritud geograafiaalaseid õppemooduleid on internetis väga palju, eestikeelseid siiski veel suhteliselt vähe. Järgnevalt mõned internetiaadressid, mida saab edukalt kasutada põhikooli geograafiaõppes: Läänemere portaal http://www.itameriportaali.fi/et_EE/; Põhja-Eesti klindi lehekülg http://www.klint.envir.ee/; geoloogiamoodulid http://www.gi.ee/geomoodulid/.

Animatsioonide kasutamine õppetöös

Paljusid looduses ning ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi (maavärin, laamade liikumine jmt) on põhikooliõpilastele sõnadega väga raske selgitada. Keeleprobleemidega õpilastele jääb selliste protsesside olemus sageli täiesti arusaamatuks, sest tavamõistete kõrval kasutatakse nende teemade õppimisel palju teadusmõisteid. Pole kahtlustki, et sellistest protsessidest aitavad paremini aru saada animatsioonid. Õige ettekujutuse saamine on aga huvi tekkimise võtmeks ja huvi on omakorda kogu õppimise alus.

Animatsioonide abil õppimiseks on kõige sobivam arvutiklassitund, kus õpilased saavad neile sobivas tempos töötada ja vajaduse korral animatsioone korduvalt üle vaadata. Arvutiklassis on õpetaja nõustaja rollis ning saab vastata õpilaste küsimustele ja toetada nõrgemaid õpilasi. Kindlasti tuleb koostada tööleht, et õpilastel oleks konkreetne juhend, mille järgi tööd teha. Parem on rakendada paaristööd, sest siis saavad õpilased omavahel rääkida, arutleda, mõtteid vahetada ja sel viisil ka teineteist teadmistes ja oskustes täiendada.

Internetist võib leida põhikooli geoloogia teemaatikat käsitlevatesse tundidesse sobivaid animatsiooniklippe (laamade liikumine ja laamade äärealadel toimuvad protsessid, vulkaanipurse, seismiliste lainete levik, tsunami teke). Häid animatsioone on arvukalt ka põhjavee või rannikute kujunemise kohta. Lingid on Kooligeograafia linkidelehel. Rahvastikupüramiidi õppimiseks ja selle mõistmise arendamiseks on soovitatav töötada Eesti Statistikaameti kodulehel oleva animeeritud Eesti rahvastikupüramiidiga http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ ja alles seejärel tutvuda teiste riikide rahvastikupüramiididega.

Mõne nähtuse ilmestamiseks on võimalus käia interneti abil „kohapeal“ ja vaadata, kuidas see tegelikkuses välja näeb. Väga raske on õpiku illustratsioonide ja sõnadega edasi anda näiteks karstikoobaste võimsust, kuid interneti vahendusel võib koobastes jalutada ning stalaktiidide ja stalagmiidide ilu pikalt imetleda. http://www.burger.si/Jame/PostojnskaJama/PostojnskaJama_LOC06.html.

Virtuaalsete gloobuste kasutamine

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

• Õpilane iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.

Palju uusi ja huvitavaid võimalusi pakuvad geograafia õppimiseks virtuaalsed gloobused, nagu Google Earth, Skyline Globe, NASA World Wind jt, kus satelliidipiltide, kõrgus- ja 3D-mudelite abil luuakse Maast tõetruu pilt. Ekraanil olevat 3D-maakera saab pöörata ning vaadata ükskõik millist kohta Maal kas otse ülalt või valitud nurga alt päris lähedalt või kõrgelt ülevalt. Mööda maakera ringi liikudes tõmbab programm automaatselt serveritest uusimad satelliitfotod, millele saab erinevaid kaardikihte sisse lülitades lisada piirjooni, teid, kohanimesid, vaadata tähistatud kohtadest fotosid, leida mitmesugust infot või lugeda näiteks mõnda huvitavat artiklit Vikipeediast. Samuti saab määrata koordinaate ja mõõta vahemaid. Geograafiatunnis on virtuaalne gloobus asendamatuks abimeheks paljude loodusprotsesside mõistmisel, pinnamoe, maakasutuse seaduspärasuste tundmaõppimisel ning samas ka inimtegevuse mõju hindamisel keskkonnale ehk teisiti öeldes õpitava materjali illustreerimisel ja visualiseerimisel. Virtuaalsete gloobuste tõetruuduses peituv fenomen, nende kasutajasõbralikkus ja -lihtsus ning juurdepääs suurele hulgale andmestikule on kujundanud neist ka arvestatavad õpikeskkonnad (Schultz jt, 2008).

Google Earthiga tasuks tutvust teha juba 7. klassis vulkaanide ja pinnamoe teemade käsitlemisel, ka veestiku- ja mitmed majandusteemad saab selle programmi abil palju huvitavamaks muuta. Gümnaasiums peaks Google Earthi sihipärane kasutamine olema lausa kohustuslik, mõistmaks geoinfosüsteemide tähtsust ja nende rakendusvõimalusi tänapäeval.

Esitluste või lühiuurimuste koostamine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine: Väljavõte ainekavast

• Teabeallikate põhjal lühiülevaate või esitluse koostamine ühest geoloogilisest nähtusest (maavärinast või vulkaanist) või mõne piirkonna iseloomustamine geoloogilisest aspektist.
• Kaartide ja muude teabeallikate järgi ühe piirkonna pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.
• Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.
• Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning nende seostamine geoloogilise ehitusega.
• Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, milles on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.

Tähtsaks õppetegevuseks on info otsimine, töötlemine ja selle esitamine. Peame ju üsna loomulikuks, et iga põhikooliõpilane oskaks koostada etteantud teemal Powerpointis esitlust ning koostada arvutis lühemat või pikemat referaati.

Teksti- ja andmetöötlust ning ka esitluste koostamist õpitakse arvutitundides, mida saab väga hästi aineõpetusega lõimida. Õpilaste koostatud esitlused ei tohiks olla väga pikad, 610 slaidist koosnev teemale vastav ja sisukas esitlus on piisav. Referaadi optimaalseks pikkuseks võiks 7.-8. klassis olla 5-6 lehekülge, kuid mõnikord piisab ka paari lehekülje pikkusest ülevaatest. Soovitatav on õpilastele anda konkreetsed kavapunktid, millest tuleb esitluste (referaatide) koostamisel lähtuda. Kindla kava järgi esitluse koostamine väldib selle copy-paste-võtetega mahakirjutamist mõnest olemasolevast internetiallikast.

Teemade pakkumisel võiks keskenduda kitsamale alateemale: kahe riigi rahvastiku võrdlus, mõne riigi metsamajanduse arengusuunad viimase 10 aasta jooksul, riisi saagikuse võrdlus arenenud ja arengumaas jne. Sellised referaadid eeldavad teatud andmete kogumist interneti andmeportaalidest, nende töötlemist, analüüsi ja selle põhjal lühikese kindla kava alusel kokkuvõtte koostamist. Veel parem, kui taolise töö puhul peaksid õpilased harjutama ka uurimusküsimuste koostamist ja hüpoteeside esitamist ning siis nende põhjal lühikese uurimuse tegemist. Traditsioonilised ühe riigi kohta tehtavad referaadid tuleks ära unustada, sest selliseid võib internetist saada valmis kujul arvukalt.

Geograafiaalaste esitluste koostamisel võiks õpilaste tähelepanu juhtida sellele, et heas esitluses on kindlasti olemas teemaga sobiv kaart, tekste täiendavad asjakohased ja sobivad fotod, pildid või skeemid, paljudel juhtudel ilmekas animatsioon või videoklipp, kindlasti ei tohi unustada viitamist ja kasutatud materjalide loetelu.

VESI

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

Õpilane

• iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;
• iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;
• põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;
• iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide järgi vooluvee kulutava ja kuhjava tegevuse uurimine etteantud jõe erinevatel lõikudel.
• Teabeallikate järgi ülevaate koostamine etteantud mere kohta.

Merede, jõgede ja järvede iseloomustamisel ning võrdlemisel on soovitatav kasutada satelliidifotosid, mida võib leida arvukatest portaalidest, näiteks Visible Earthist http://visibleearth.nasa.gov/. Jõgede tegevuse uurimiseks tasub kasutada Google Earthi võimalusi. Maailma jõgede hüdrograafe eri jõelõikude kohta ja muid andmeid leiab lingilt http://www.grdc.sr.unh.edu/index.html.

TURISM

Õpitulemused: Väljavõte ainekavast

• Õpilane iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine:

• Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine oma linna või maakonna turismiarengu eeldustest ja peamistest vaatamisväärsustest.
• Reisimarsruudi ja -graafiku koostamine, kasutades teabeallikaid.

9. klassi õpilastele võib soovitada Eesti turismimajandusest ülevaate saamiseks külastada Eesti Turismifirmade Liidu kodulehekülge http://www.etfl.ee/index.php?e_id=43&p_id=63. Mahukas õppematerjal säästva turismi ja eelkõige rannikualade kohta http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/tourism/turism/casestudies_curonian.html on mõeldud küll eriala õppijaile, kuid pakub kasutamisvõimalusi ka 9. klassi õpilastele. Maailma turismi kohta tuleb andmeid otsida aga Maailma Turismiorganisatsiooni kodulehelt (valida alamenüüst Tourism Highlights) http://www.unwto.org/facts/menu.html.

Mängude ja harjutusprogrammide kasutamine

Põhikooli geograafiakursuse jooksul tuleb õpilastel selgeks saada arvukalt kohanimesid, näiteks Euroopa riigid ja nende pealinnad, maailma tuntumad mäestikud, tasandikud, mered, jõed ja järved, Eesti linnad, maakonnad, kõrgustikud jne. Osale õpilastest on selline kohanimede õppimine kerge ja igati meeldiv, teistele aga vaevarikas ja tüütu tegevus. Viimastele võiks õppimiseks soovitada veebipõhiseid eri raskusega harjutusprogramme, mis kindlasti muudavad harjutamise meeldivamaks. Väga suure valikuga ingliskeelne portaal maailma piirkondade kohanimede õppimiseks eri tasemetel on aadressil http://www.sheppardsoftware.com/European_Geography.htm, enesekontrollitest mäestike ja mägismaade õppimiseks http://www.purposegames.com/game/maailma-maestikud-quiz/info ning Eesti-pusle http://jigsawplanet.com/?id=a487385f25869ba1.

Veebipõhised õpikeskkonnad

Üha enam koguvad populaarsust veebipõhised õpikeskkonnad, mis pakuvad uusi, põnevaid väljakutseid nii õpetajatele kui õpilastele. Ilmselt on Moodle õpikeskkond piisavalt paljude võimaluste ning samas lihtsa ja mugava kasutamise tõttu saanud üheks enamkasutatavamaks veebipõhiste kursuste koostamise vahendiks. Õpetaja võib Moodle õpikeskkonnas oma ainekursuse luua kas õppetundide, kursuste, üksikute teemade või hoopis õpitegevuste kaupa. Alustada võib näiteks kas või kodutööde postitamisest kindlasse kataloogi (varem saadeti need õpetaja meilile), üksikute õppematerjalide ülesriputamisest või veebis olevate õppematerjalide linkimisest. Kursust saab tasapisi aja jooksul täiendada ja täiustada ning õppetöö korraldamisse üha enamaid vahendeid kaasata. Õpikeskkonnas saavad kõik kursusel osalejad omavahel suhelda, individuaalselt või ühiselt õppeülesandeid täita, õpetaja saab õpilaste saadetud kodutöid kontrollida, neile tagasisidet anda ja hindeid panna. Kord koostatud enesekontrolli- või hindelisi teste saab vajaduse korral kergesti muuta. Suurimaks mugavuseks on aga see, et kõik kursusega seotud asjad on ühes kohas koos ja igal ajahetkel ükskõik millises internetiühendusega kohas kasutatavad.

Hirmo, C. (2005), Eesti üldhariduskoolide õpetajaid mõjutavad tegurid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel, avaldamata magistritöö, Tartu Ülikool, Tartu, kättesaadav internetis http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1137/5/hirmo.pdf.

Roberts, M. (2003), Learning through enquiry, Sheffield: Geographical Association.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-2-8