A A A

IKT põhised praktilised tööd geograafias

Ülle Liiber, Tartu Ülikool, 2010

 

Gümnaasiumi õppekava ühe eesmärgina on rõhutatud nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalase info otsimise, selle kriitilise hindamise ning põhjendatud järelduste ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on geograafia ainekavasse iga õppeteema juurde kirjutatud arvukalt IKT-alaseid töid, mida õpilased iseseisvalt tegema peavad. Kui põhikoolis õpiti kasutama mitmeid Eestiga seotud infopankasid (näiteks Eesti Statistikaamet jmt), siis gümnaasiumis tutvutakse peamiselt rahvusvaheliste andmeportaalidega, õpitakse sealt vajalikku infot hankima, seda töötlema (graafikuid, diagramme, skeeme koostama) ning võrdlusi ja järeldusi tegema.

Praktiliste tööde tegemise käigus tuleb õpilastel lisaks andmetöötlusele rakendada ka õpitud teoreetilisi teadmisi. Näiteks mõne riigi rahvastikunäitajate (sündimus, suremus, vanuseline koosseis), analüüsi põhjal tuleb osata järeldada, millisesse demograafilise arengu etappi on antud riik jõudnud, või metsatööstuse andmete analüüsi põhjal teha järeldus, kui hästi või halvasti on arenenud riigi metsatööstuse klaster.

Arvukate iseseisvate tööde kirjutamine ainekavasse ja nende osatähtsuse suurendamine viitab sellele, et õpetaja roll loengupidaja ja teadmiste edastajana peab gümnaasiumiosas märkimisväärselt vähenema. Iseseisva töö käigus saab palju enam lähtuda õpilaste erinevatest võimetest ja individuaalsetest iseärasustest. Õpitud teadmised vananevad ja kui neid ei kasutata, siis ka ununevad kiiresti. Iseseisva õppimise oskusi läheb aga kindlasti kogu elu kestel vaja.
Õpilaste iseseisvatesse IT-põhistesse töödesse on tugevalt sisse kirjutatud üldoskuste arendamine, läbivate teemade kaasamine ning aine lõimimine. Geograafiatunnis tehtavate praktiliste tööde käigus arenevad paljud teistes õppeainetes nõutavad pädevused.
• Areneb õpilaste suuline ja kirjalik väljendusoskus (eesti keel). Iseloomustuste, võrdluste ja kokkuvõtete kirjutamisel pööratakse erilist tähelepanu kohanimede õigekirjale, korrektsele ainealasele väljendusoskusele, numbrite õigekirjale jne. Õpilased tutvuvad ja õpivad iseseisvalt kasutama Eesti Keele Instituudi portaali http://portaal.eki.ee/ võimalusi. Tööde ettekandmisel õpitakse esinema ja auditooriumiga suhtlema.

  • Areneb õpilaste üldine ja erialane võõrkeele oskus (võõrkeeled). Rahvusvaheliste andmeportaalide kasutamisel on vaja teada erialaseid mõisteid inglise, saksa või mõnes teises keeles. Töö tegemise käigus õpivad õpilased kasutama veebipõhiseid sõnaraamatuid.
  • Areneb õpilaste andmete töötlemise (tabelite, graafikute, diagrammide jmt koostamine, kujundamine) ja analüüsi oskus (matemaatika). Paljudel gümnaasiumiõpilastel tuleb just geograafiatundides esmakordselt töötada Exceli või mõne teise andmetöötlusprogrammiga ja see on osutunud suurele osale üsnagi tõsiseks katsumuseks.
  • Areneb õpilaste IT-alane oskus. Õpilased õpivad kasutama internetti, teksti, andmetöötlus- ja graafikaprogramme. Geograafias tuleb info otsimiseks kasutada mitmesuguseid kaardiservereid (Maa-ameti kaardiserver jmt), interaktiivseid linnade, riikide ja temaatilisi kaarte, satelliidipilte, mahukaid andmeportaale (FAO, World Factbook jt). Oskust orienteeruda ja kasutada interneti laialdasi võimalusi läheb igaühel edaspidises elus vaja.
  • Arenevad õpilaste uurimuslikud oskused (loodusvaldkond). IKT-põhiste praktiliste tööde tegemisel omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, andmete kogumise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskuse. Kui esialgu omandavad õpilased lihtsaid uurimusliku töö oskusi etteantud juhenditega töötades (struktureeritud uurimus), siis tasapisi peavad konkreetsed töökäsud asenduma vaid selle probleemi esitamisega, millele õpilastel endil tuleb lahendust otsima hakata (avatud uurimus).

Järgnevalt tuuakse nende IKT-põhiste praktiliste tööde loetelu, mida on soovitatav läbi viia kas individuaalse või rühmatööna arvutiklassis. Sõltuvalt õpilaste võimetest võib töid teha etteantud juhendite põhjal või erineva taseme uurimusliku õppena.

I kursus „Rahvastik ja majandus”
Tutvumine interaktiivse kaardi võimalustega ja Maa-ameti kaardiserveriga.
Oma koduasula sisestruktuuri analüüs.
Ühe valitud riigi või regiooni asustuse analüüs teabeallikate järgi.
Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme analüüs selle seotusest arengu eelduste ja majanduse struktuuriga.
Riikide võrdlus arengutaseme näitajate põhjal.

II kursus „Maa kui süsteem”
Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes kliimat kujundavatele teguritele.
Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.

III kursus „Loodusvarad ja nende kasutamine”
Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest.
Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi kalanduse ja vesiviljeluse analüüs.
Etteantud jõe hüdrograafi analüüs ning selle seostamine kliimaga.
Regioonide või riikide metsade ja nende kasutamise iseloomustus ning võrdlus.
Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.

Tööde vormistamisel on soovitatav lähtuda üldistest uurimusliku töö vormistamise nõuetest. Tööde hindamisel võib toetuda hindamismaatriksile (vt hindamismaatriksi faili).

 

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-53-0