2010
Meeri Sild, Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Elo Allemann, HITSA Innovatsioonikeskus
Anneli Kesksaar, Liivalaia Gümnaasium
Uueneva riikliku õppekava järgi on IKT (infokommunikatsiooni tehnoloogia) võõrkeeleõpetuse üks lahutamatuid osi. IKT rakendamine võõrkeele tunnis võimaldab õpetajatel suunata õpilasi suhtlema võõrkeeles (nii suulises kui ka kirjalikus kõnes) autentses keelekeskkonnas. IKT arendab õpilastes ajakohaseid õpioskusi ning strateegiaid. Tänapäeva koolis avardub klassiruum internetis olevate õppematerjalide ning õpikeskkondade kaudu.
Õppijalt ning ka õpetajalt oodatakse aktiivset IKT vahendite rakendamist õppetöös. Hea ülevaate, kuidas seda teha, annab Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere oma artiklites: põhikool ja gümnaasium. Nii eeldatakse, et õppija osaleb rahvusvahelistes projektides, teeb nii suulisi kui ka kirjalikke ettekandeid, peab enda ajaveebi, vaatab filme ning kuulab raadiosaateid, kirjutab referaate ja arvustusi ning viib läbi lihtsama uurimistöö. Samuti oodatakse, et õppija suudab otsida teavet võõrkeelsetest allikatest ka teiste õppeainete tarvis, kasutab tõlkeabiprogramme ning elektroonilisi sõnaraamatuid. Õppija peab olema suuteline koostama lihtsamaid veebilehti. Võõrkeelt on kõige efektiivsem omandada kommunikatiivse keeleõppe kaudu, seega innustatakse õpilasi autentsele suhtlemisele, kasutades ajakohaseid tehnoloogilisi vahendeid. Tänapäevane kool on avatud kool, kus õppimiseks kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ja -materjale. Artikkel püüab anda näpunäiteid, kuidas oleks võimalik integreerida IKT vahendeid õpiprotsessi. IKT rakendamisel tuleb mõista, et tehnoloogiad arenevad suure kiirusega, seega võivad toodud viited aja jooksul muutuda.
Ajaveeb võõrkeele tunnis
Ajaveeb ehk blogi on vahend, mis võimaldab laiendada traditsioonilist klassiruumi. Ajaveeb on lihtne veebileht, mis on nn päevikuvormis. Ajaveebis kuvatakse viimased postitused esimesena ning postitusi on võimalik kommenteerida. Ajaveeb kui autentne suhtlusvahend motiveerib õppijaid huvituma nii kirjutamisest kui ka lugemisest ning innustab õppijaid suhtlema. Motiveerivaid tegureid on siin mitmeid. Kui tavatunnis on õppija kirjutiste lugejaks põhiliselt õpetaja ning mõnikord ka klassikaaslased, siis ajaveebi kasutades laieneb auditoorium tunduvalt väljapoole, seega suureneb ka õppija vastutus enda töö eest. Auditooriumi laienemisega saab õppija palju laiemat tagasisidet (kommentaaride kaudu). Selle protsessiga areneb õppijate kriitilise mõtlemise oskus. Ajaveebi kasutamisest on tuua häid näiteid ka meie koolides. Nii on Koolielu portaal (www.koolielu.ee) korraldanud mitmeid konkursse õppijatele, mis eeldasid ajaveebi kasutamist. Näiteks korraldati gümnaasiumiõpilastele lugemispäevikute konkurss (näide) ning veebiotsingu konkurss 7. –9. klassidele (Mare Kivilo artikkel, näide1, näide2, näide3). Loomulikult saab õpetaja kasutada ajaveebi ka õpiülesannete edastamiseks ja projektitöö läbiviimiseks. Levinumad ajaveebi vahendid on blogger ja wordpress. Video ajaveebi kasutamisest ning juhendi ajaveebi loomisest bloggeri keskkonnas leiab siit.
WIKI ühiskirjutamise vahendina
Ajaveebile lisaks saab õpilaste kirjutamis- ja koostööoskust arendada WIKI abil. WIKI on lihtne veebileht, mille loomiseks ei ole vaja erilisi IT-teadmisi. Piisab teksti kirjutamise oskusest. WIKIt saab luua õpilastega koostöös. Erinevalt ajaveebist võimaldab WIKI materjali paremini struktureerida. Samuti saab WIKIsse lisada erinevaid meediaelemente vistutuse teel. Kuidas WIKIt võõrkeeletunnis kasutada, näeb videost. Ideid, kuidas WIKIsid õppetöös kasutada, leiab esitlusest ja WIKI leheküljelt. Enam kasutatavad vahendid WIKI loomiseks on PBWorks ning Wikispaces.
Kõnelemisoskuse arendamine IKT vahendite abil
Võõrkeeleõppe üks tähtsamaid osi on pakkuda õppijatele palju autentseid võimalusi kõnelemisoskuse arendamiseks. Siin on abiks nüüdisaegsed IKT vahendid, millega saab kas kaaslastega otse suhelda või koostada esitlusi, näiteks raadiosaateid laiemale kuulajaskonnale. Üks autentse suhtlemise vahend on kindlasti Skype, mis võimaldab õpilastel vestelda kaaslastega teistest maailma koolidest. Lisaks sellele on Eesti koolidel eTwinningu projektides (www.etwinning.net) võimalik kasutada ka Elluminate’i keskkonda. Elluminate võimaldab õpetajal suunata õpilaste vestlust, seda juhtida ning lisada vestlusele ka dokumente ning esitlusi. Seega on see vahend, mille abil saaks läbi viia koostöös toimuvaid ainetunde.
Õppijate kõnelemisoskuse arendamiseks saab kasutada ka nn taskuhäälingu ehk podcasting’u vahendeid. Taskuhäälingu vahendid võimaldavad õppijatel luua lühikesi raadiosaateid, mida saab kas veebipõhiselt või MP3 mängijale alla laadides kuulata. Taskuhääling arendab õppijate kõnelemisoskust ja hääldust võõrkeeles, sest reaalne kuulajaskond motiveerib õppijaid nendele aspektidele tähelepanu pöörama. Koolielu portaalist leiab taskuhäälingut selgitava video ja artikli. Taskuhäälingu loomiseks on levinuimad vahendid Podomatic (videoselgitus) ja My Podcast (videoselgitus). Kõnelemis- ja hääldusoskuse arendamiseks saab kasutada ka arvutipõhiseid helitöötluse vahendeid. Arvutisse laetav helisalvestamise ja -töötlemise programm Audacity (videojuhend) võimaldab õppijatel enda kõnet salvestada ning töödelda. Salvestite taasesitlemine võimaldab õppijatel märgata enda vigu nii keelekasutuses, häälduses kui ka kõne tempos. Selline töö annab esinemisjulguse nõrgema keeleoskusega õppijale, sest nad saavad vajaduse korral teha pause, parandada ennast ning hiljem üleliigsed osad salvestisest välja lõigata. Töödeldud helifaile saab kasutada podcast’idena või videote tekstidena.
Video võõrkeeletunnis
Videoid kasutatakse võõrkeeletunnis sageli. Põhjusi on mitmeid: video on autentne, videod haaravad hõlpsalt õpilaste tähelepanu ja videote abil on võimalik püstitada erinevaid ülesandeid. Siinkohal peatume võimalustel, kuidas suunata õpilasi videoid looma õppimise eesmärgil. Selleks on tänapäeval mitmeid lihtsaid vahendeid, näiteks mobiiltelefonid, kaamerad ja ka mitmed veebipõhised vahendid. Näidetena õpilaste töödest võib jällegi tuua Koolielu konkurssidel valminud tööd: mobiilivideote konkurss saksa keele õppijatele (näide), konkurss „Nalja saab” (näide1, näide2), konkurss „Elustame raamatuid” (näited).
Lisaks traditsioonilistele videotele on tänapäeval võimalik luua videot veebipõhiste vahendite abil. Go!Animate’i keskkonda saab helina üles laadida varem töödeldud helifaili, sobides just nõrgema keeleoskusega õpilastele. Xtramormali (selgitus ja näide) abil saab luua multifilme, tekst tuleb sisse trükkida ning keskkond muudab selle ise kõneks. Kõik need vahendid aitavad kaasa õpilaste esinemisjulguse ning loovuse arendamisele. Päris oma animafilmi tegemine nõuab küll rohkem aega, kuid samas on see väga huvitav ning pakub võimalusi mitme aine sidumiseks (selgitus ja näited). AnimaTiigri tasuta kursused õpetajatele toimuvad MTÜ Nukufilmi Lastestuudios.
Esitlused võõrkeeletunnis
Esitlusi ja ettekandeid on võõrkeele tundides alati kasutatud. Moodsad IKT vahendid võimaldavad koostada vaheldusrikkamaid esitlusi ning edastada neid laiemale kuulajaskonnale.
Lisaks juba tavapärasele esitluse loomise vahendile (MS Powerpoint) on veebis saadaval ka teisi sarnaseidvahendeid. Tänapäeva koolis on üks võtmesõna kindlasti õppijate koostöö . Koostöös on võimalik luua esitlusi ning ka muid dokumente GoogleDocsi abil (videoselgitus ja juhend), kusjuures esitluse ajaloost on võimalik tehtud muudatusi vajadusel tagasi võtta või jälgida iga õpilase tööpanust. Loodud esitlusi on kerge jagada kas lingi abil või vistutades loodud esitlusi näiteks ajaveebi.
Voicethread on esitluste vahend, millele saab lisada ka heli. Vahendi selgituse ja ideid klassitunnis kasutamiseks leiab videost. Voicethreadi saavad edukalt ka kasutada õpetajad, et selgitada näiteks eri keeleaspekte (näide).
Elektroonilised sõnaraamatud ja tõlkeprogrammid
Uuendatud õppekava paneb rõhku iseseisva õppimise oskuse arendamisele. Keeleõppe seisukohalt on tähtis, et õppija oskab kasutada veebis olevaid vahendeid, neid kriitiliselt hinnata ja õppeprotsessis kasutada. Keeleõppes on olulisel kohal veebipõhised sõnaraamatud ning tõlkeprogrammid. Elektroonilised sõnaraamatud on olulised siis, kui õppija vajab tuge väljaspool ainetundi. Ülevaate ingliskeelsetest elektroonilistest sõnaraamatutest saab sellest esitlusest, saksakeelsete elektrooniliste sõnaraamatute kommenteeritud loend on siin esitluses. Prantsuskeelsed sõnaraamatud on kättesaadavad siit.
Tõlkeprogrammid aitavad õpilast juhul, kui nad soovivad mõista teksti selles keeles, mida nad koolis õppinud ei ole. See vajadus võib tekkida näiteks uurimistööde ning referaatide kirjutamisel. Tõlkeprogrammidest võib soovitada ja õpilastele tutvustada GoogleTranslate’i ja Freetranslationi võimalusi.
Projektõpe võõrkeeleõppe toetajana
Internetipõhise koostöö võimalust pakub programm „Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning”. Selleks on loodud portaal www.etwinning.net. Pärast programmiga liitumist ehk portaalis registreerumist avaneb õpetajal ligipääs andmebaasile, kus on kõigi õpetajate ja koolide kontaktandmed, kes otsivad partnerkooli ja soovivad veebi kaudu koostööd teha. Kui sobiv partner leitud ja projekt portaalis registreeritud, saab iga projektimeeskond endale privaatse tööruumi, kus on projektitööks sobilikud suhtlemis- ja töövahendid. eTwinningu projektitööks võib kasutada ka kõiki selles artiklis mainitud veebivahendeid – blogid, vikid, videod jne. Kõik sõltub sellest, kuidas õpetajad tööd kavandavad. Samas ei tohiks unustada internetiturvalisuse põhimõtteid.
Vahemärkusena olgu öeldud, et eTwinning ei keskendu ainult projektitööle, vaid pakub õpetajatele ka võimalust osaleda enesetäiendamise eesmärgil veebipõhistel õppimisüritustel ning suhelda kogukondades.
Võõrkeeles suhtlemine käib rahvusvahelise projektitöö juurde, nii nagu ka infotehnoloogia kasutamine. Sõltumata projekti teemast on vaja meeskonna liikmetel saada tuttavaks, rääkida läbi projektitöö teema ja ülesanded, rääkimata tulemuste edastamisest. Seetõttu on igasse eTwinningu projekti võõrkeeleõpetus integreeritud. Võõrkeeleõpetaja on alati teretulnud meeskonnaliige mis tahes ainega seotud projekti ning senine praktika on näidanud, et selline koostöö on olnud edukas. Samas on ka selliseid projekte, mille eestvedajad on võõrkeeleõpetajad ning kogu projektitöö on osavalt integreeritud võõrkeeleõpetuse ainekavasse. Mõned näited:
I want to know. Projekt eTwinningu alguspäevilt. Inglise keel algajatele, õpilased harjutasid küsimuste küsimist. Eestist osales Lasnamäe Lasteaed-Algkool, õpetaja Ingrid Maadvere. [1]
Deutsch-Estnisches Kochbuch. Lapsed õppisid saksa keeles toiduainete nimetusi ja koostasid ühise kokaraamatu. Projekti juurde kuulusid ka teistel teemadel suhtlemine, näiteks oma kooli tutvustamine. Õpilased suhtlesid omavahel ajaveebi kaudu. Eestist osales projektis Kauksi Põhikool, õpetaja Irina Ševtšenko.
World in Colours Projekt hõlmas nii kunsti- ja tööõpetust kui ka inglise keelt ja arvutiõpetust. Õpilased tutvustasid partnerkooli õpilastele kunsti- ja tööõpetuse tundides valminud pilte, millel kujutati ümbritsevat loodust eri aastaaegadel. Õpetaja abiga koostati arvutiesitlus, millele loeti peale või lisati kirjalik tekst inglise keeles. Lisaks tuli õpilastel kirjeldada oma lemmikvärve, keeletundides koostati sõnastik värvidest ja aastaaegadest. Koolis korraldati värvide päev, mil iga klass kandis konkreetset värvi. Eestist osales projektis Väätsa Põhikool, õpetaja Anneli Tumanski. Väätsa Põhikooli õpetaja Anneli Tumanski kirjeldab põhjalikumalt oma kogemust Koolielu portaalis avaldatud artiklis „Keeleõpe läbi rahvusvahelise projektitöö”.
Programmi „Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning” toetab ja rahastab Euroopa Komisjon ning see kuulub „Elukestva õppe” programmi, üleeuroopalist tegevust koordineerib European Schoolnet (http://www.eun.org), mis tegeleb lisaks portaali haldamisele ja uute tehniliste lahenduste väljatöötamisele ka pidevalt programmi sisulise arendusega. Peale selle on igas riigis programmi kohalik koordinaator, Eestis Tiigrihüppe Sihtasutus (www.tiigrihype.ee). Kohalik koordinaator aitab levitada infot, pakub õpetajatele tuge portaali kasutamisel, korraldab koolitusi ja kohalikke konkursse. Lugege täpsemalt Sõpruskoolide blogist.
Nüüdisaegsed õpikeskkonnad
Arenev kool ei muuda ainult õppeprotsessi koolis, vaid avardab keeleõppe võimalusi ka väljaspool klassiruume. Nii on internetis saadaval mitmeid keskkondi, mille abil saab võõrkeeli õppida koostöös teiste õppijatega maailmas. Ülevaate nendest keskkondadest annab järgnev esitlus.
Õpetajatel on võimalus kasutada materjalide edastamiseks erinevaid veebikeskkondi. Praegu on koolides kasutusel VIKO, Moodle, LeMill ning mitmed avatud veebikeskkonnad, nagu näiteks ajaveeb ja WIKI.
VIKO õpikeskkond on Eesti koolidele tasuta, ning tema eeliseks on keskkonna lihtsus, seega saab seda kasutada juba nooremas kooliastmes. Samuti saab keskkonnas vajadusel luua ainetunde, jälgida õpilaste aktiivsust ning arutleda foorumis. Keskkond on kinnine, selle kasutamiseks peavad õpilased registreeruma ning keskkonda parooliga sisenema (tutvustus).
Moodle’i keskkonda (juhend) saab kool kasutada Eeneti vahendusel. Erinevalt eelmisest keskkonnast pakub Moodle lisavõimalusi, näiteks testide loomine ja lahendamine selles keskkonnas. Lisatud näited on loodud e-kursuste konkursil (näide1, näide2). Mõlemale kursusele sisenemiseks on kasutajanimeks demokasutaja ja parooliks Demo_kasutaja1.
LeMilli keskkond võimaldab õpetajatel luua õppematerjale ning nende kollektsioone, mida õpilased saavad kasutada kas tunnis või kodus iseseisvalt. LeMilli keskkond on paindlik ning soodustab õpetajate koostööd, sest selles keskkonnas on võimalik kombineerida eri autorite vahendeid (näide).
Avatud õpikeskkonna näitena võib tuua WIKIt (näide) ja ajaveebi (näide). Saksa keele õpetajatel on suur kogemus LiveOnline’i keskkonna kasutamisel. Selle keskkonna kaudu on võimalik läbi viia õppetunde koostöös mõne teise klassiga (videoselgitus). Tundide läbiviimiseks on kasutatud ka Skype’i keskkonda. Sellest huvitavast kogemusest on võimalik lugeda siit.
Sellest, kuidas õpetaja on kasutanud e-õpet võõrkeele tunnis ning kuidas e-kursust luua ning arendada, saab lugeda Katrin Saksa artiklist.
Õppevahendite koostamine ja avaldamine
Moodsad tehnoloogiad võimaldavad nii õpetajatel kui ka õpilastel luua õppevahendeid ning neid veebis avaldada. Materjalide loomise võimalused on lõputud, siinjuures toome välja mõned vahendid, mida keeleõpetajad saavad edukalt kasutada.
Hot Potatoes on interaktiivsete enesekontrolli harjutuste loomise vahend. Vahend tuleb endale arvutisse alla laadida ning selle abil saab valmistada järgmist tüüpi ülesandeid: valikvastustega harjutusi, lünkteste, ristsõnu, sobitus- ja järjestamisharjutusi. Harjutused saab seejärel edastada õpilastele mingi õpikeskkonna kaudu. Harjutuste lahendamisel saab õpilane kohese tagasiside enda tulemustest (näide1, näide2). Juhendi, kuidas harjutusi koostada, leiab siit ja siit.
Sõnade õppimist hõlbustab Quizlet. Quizleti abil saab õpetaja või õppija luua kiirelt harjutusi sõnade omandamiseks. Pärast sõnade sisestamist loob programm nii harjutusülesanded, testid kui ka mängud (näide1, näide2). Quizleti loomise juhend.
Sõnapilved võimaldavad edastada teksti uuel moel. Levinum sõnapilvede loomise vahend on Wordle. Pärast teksti lisamist vahendisse tekitab see sõnadest graafilise pildi, kus sõna on seda suurem, mida tihedamini see tekstis esineb. Sellist graafilist pilti saab tunnis kasutada mitmeti, näiteks lausete ja jutukeste koostamiseks, tekstide võrdlevaks analüüsiks, ajurünnaku tulemuste kujutlemiseks jne. Siit leiab juhendi ning ideid tundides kasutamiseks.
See oli lühike ülevaade IKT vahendite võimalustest võõrkeele tunnis. Kindlasti on neid vahendeid palju rohkem ning need kõik on pidevas arengus. Siinjuures soovime tänada kõiki õpetajaid, kelle töid on näidetena kasutatud. Näited on võetud erikonkurssidest ja materjalidest, mis on avaldatud Koolielu portaalis.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli võõrkeelte valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-5-9