Sissejuhatus
Eesti emakeeleõpetuse üks kesksemaid vastuolusid viimased 12 aastat on olnud vaidlus integreeritud õpetuse põhjendatuse üle. 1996. aastal jõustunud riiklikus õppekavas olid põhikooli astmel seni eraldi õppeainetena olnud kirjandus ja eesti keel ühendatud aineks emakeel; 2002. aasta õppekavas muudeti aine nimetus (eesti keel ja kirjandus), kuid see jäi siiski üheks õppeaineks. Kuigi uuendus puudutas vaid põhikooli, on vaidlus eesti keele ja kirjanduse lõimitud õpetuse üle kujunenud üheks emakeeleõpetuse metoodika enim vaieldud teemaks.
Vaatamata pikale ajale ei ole ühtki ühisõppeaine õpikut või suuremahulist õppevara ilmunud ja koolipraktikas pole kuskil neid aineid ka üheskoos õpetatud. Ilmselt ongi vähegi mõistliku metoodika puudumine kõige määravam põhjus, miks eesti keele ja kirjanduse ühendamine üheks õppeaineks pole siiani õnnestunud.
Minu hinnangul on põhiline takistus uue metoodika väljatöötamisele olnud sügavalt juurdunud ainekeskne õpetamispraktika, mida võtavad loomulikuna niihästi metoodikud, õpikute autorid, õpetajad kui ka õpilased. Selle praktika kohaselt on õpetuse eesmärk ainesisu omandamine ning et eesti keele ja kirjanduse sisud on erinevad (näiteks kolmas välde ja Quasimodo), siis on neid samahästi kui võimatu koos õpetada: ei saa ju ühes tunnis käsitleda vältevaheldust ja „Jumalaema kirikut Pariisis”.
See praktika on takistuseks ka uue õppekava eesmärgi saavutamisele, mis seab sihiks pädevuste arendamise. Pädevuste arendamine ainekeskse lähenemisega on aga väga vaevaline – see oleks nagu õpetada klaverimängu ilma seda harjutamata, õppides vaid klaveri ehitust, tüüpe ja arengut. Seega tuleks kõigepealt töötada välja pädevuste arendamisel põhinev metoodika, seejärel oleks aga võimalik sellele tuginedes rakendada ulatuslikumat lõimingut eeskätt kirjandusõpetusega, aga ka koolivälise tegeliku eluga.
Lõimingust eesti keele õpetuses – Martin Ehala
Kirjandusõpetuse lõiminguid põhikoolis – Andrus Org
Интеграция предмета “Русский язык” в основной школе с русским языком обучения – Svetlana Jevstratova
Интеграция курса «Литература» в школе с русским языком обучения – Sergei Mitjurjov
Võõrkeelte ainevaldkondlik lõiming – Viive Korb, Aet Raudsep, Reet Jõgeva, Katrin Meinart, Leili Sägi
Lõiming inglise keele õpetamisel – Aet Raudsep
Lõiming vene keele õpetamisel – Viive Korb
Ainetevaheline lõiming saksa keele õpetamisel – Reet Jõgeva
Lõiming prantsuse keele õpetamisel – Katrin Meinart
Eesti keele kui teise keele lõimingust – Leili Sägi
Lõimimisvõimalusi põhikooli kunstis – Anu Tuulmets
Lõiming muusika ainekavas – Julia Trubatšova, Sille Tiks
Lõiming kehalises kasvatuses – Andre Koka
Lõiminguvõimalusi põhikooli matemaatikas – Tiit Lepmann
Sotsiaalainete valdkondlik lõiming – Kristi Kõiv
Lõiming inimeseõpetuses – Kristi Kõiv
Lõimingu võimalused põhikooli ajaloo ainekavas – Ülle Luisk
Lõiming ühiskonnaõpetuse ainekavas – Aare Ristikivi
Loodusainete valdkond – Enn Pärtel
Loodusõpetus – Enn Pärtel
Bioloogia – Merike Kilk, Ana Valdmann
Füüsika lõiming põhikoolis – Riina Leet
Keemia lõimingust teiste õppeainetega – Aivar Vinne, Lembi Tamm
Geograafia – Ülle Liiber
Lõiming käsitöö ja kodunduse ainekavas – Tiina Saago
Lõiming tehnoloogiaõpetuses – Mart Soobik