Hindamisest muusikaõpetuses

2010
Karolina Sepp, Eesti Rahvusvaheline Kool
Aive Skuin, Audentese Erakool

Kahtlemata on iga muusikaõpetaja seisnud silmitsi probleemiga, kuidas riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste alusel objektiivselt hinnata muusikaliselt võimekat ning vähem võimekat last. Kui lähtuda põhimõttest, et muusikaõpetuses kajastab hinne iga õpilase muusikaliste võimete arengut, mitte kaasasündinud muusikalisi eeldusi, leiab ka sellele dilemmale lahenduse.

2010. aasta riiklikust õppekavast lähtub, et muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata ( Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6, 8–9). Senisest suuremat tähelepanu on hindamisel pööratud õpilase osalusaktiivsusele (nii tunnis kui ka tunnivälises muusikalises tegevuses) ning eneseanalüüsioskusele.

Põhikooli ainekava kõikide kooliastmete õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust, s.t hinnet „neli“.

2010. aasta riikliku õppekava järgi liigitub hindamine kujundavaks ja kokkuvõtvaks hindamiseks.

Kujundav hindamine

• jälgib õpilase arengut,
• keskendub protsessile,
• aitab eesmärke seada

Kujundava hindamisena mõistetakse õppeperioodi kestel toimuvat hindamist, analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse õpilastele tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta, motiveeritakse ja suunatakse õpilasi edasisel õppimisel (aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi) ja kavandatakse järgnevad eesmärgid. Kujundava hindamise ülesandeks on õpilase arengu ergutamine, toetamine ja tema õpitulemuste parandamine.

Kokkuvõttev hindamine

• teeb kokkuvõtte õpilase arengust,
• keskendub lõpptulemusele,
• on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks. Põhikool võib tõsta hinnete koondamise sagedust ning kasutada poolaastahinnete asemel näiteks veerandihindeid või trimestrihindeid. Üldjuhul esitatakse koondhinded viie palli süsteemis (Põhikooli riiklik õppekava, 8. jagu, § 19–22).

Üks võimalus hindamise objektiivsemaks muutmisel on võimalikult täpsete hindamisskaalade kasutamine. Artikli autorite kogemuste põhjal võib väita, et see võimaldab teadvustada ootusi, vähendada vaidlusi hinnete üle ning lihtsustab õpetaja tööd. Õpilastel on lihtsam aru saada, mida neilt oodatakse, milliste teadmiste ja oskuste eest ning kuidas täpselt hinne kujuneb. Hindamisskaalade koostamine võib esialgu tunduda aeganõudev, kuid kõigi osapoolte – nii õpilaste, vanemate, õpetaja enda kui ka kooli juhtkonna – jaoks muutub hindamine arusaadavamaks ning läbipaistvamaks.

Käesolevas artiklis toome mõningaid näiteid hindamisskaalade koostamisest ja rakendamisvõimalustest III kooliastme õpitulemuste põhjal (Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6, lk. 13–16).

Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse koostisosi:

1. laulmine;
2. pillimäng;
3. muusikaline liikumine;
4. omalooming;
5. muusika kuulamine ja muusikalugu;
6. muusikaline kirjaoskus;
7. õppekäigud.

Lisaks sellele hinnatakse ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele õppes. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel (Põhikoooli riiklik õppekava, lisa 6, lk 5, 8–9). Eelkõige tuleb hinnata seda, mida tahetakse saavutada.

Ülaltoodud muusikaõpetuse koostisosi, samuti osalusaktiivsust ning eneseanalüüsioskust võib tinglikult koondada 4 kriteeriumi alla, lähtudes sellest, mida õpilane seatud ülesande puhul peab oskama ehk mida hinnatakse:

• teadmised,
• praktilised oskused,
• eneseanalüüsioskus,
• osalusaktiivsus.

Teadmised – muusikaline kirjaoskus, oskussõnavara, muusika kuulamine ja muusikalugu (analüüs);

praktilised oskused – laulmine, pillimäng, omalooming, muusikaline liikumine;

eneseanalüüsioskus – oskus analüüsida nii enda kui ka kaasõpilaste osalemist ja saavutusi muusikalistes tegevustes;

osalusaktiivsus – tunnist osavõtt, aktiivne osalemine muusikalistes tegevustes nii koolis kui ka väljaspool kooli (osalemine koorilaulus, õppekäikudel; kontsertide ja muusikaetenduste külastamine).

Iga kriteeriumi puhul kirjeldab konkreetne õpitulemus (eesmärk või ülesanne) seda, mida õpilane peab oskama teha ehk mida hinnatakse. Kuidas ta peaks seda tegema, on tabelis lahti kirjutatud (hindamisskaala 1–5).

Järgnevalt esitame muusika õpitulemuste hindamise võimalusi III kooliastmes 4 kriteeriumi alusel. Iga kriteeriumi alguses on valikuliselt välja toodud 2010. aasta muusika ainekavas kirjeldatud õpitulemused. Koostatud hindamisskaalad on üldised. Ühes näites on arvestatud õpilasega, kes pole küll muusikaliselt võimekas, kuid kes on väga kohusetundlik ning kelle motivatsioon ja soov musitseerida on väga suur.

Teadmised

Järgnev hindamisskaala sobib kõige paremini faktiteadmiste, näiteks muusikalise terminoloogia (helivältused, rütmifiguurid, helistikud, oskussõnad jm) rakendamise kontrollimiseks. Kuna õpilane peab teadma, mida ja kuidas hinnatakse, siis soovitame iga hindelise töö algusesse lisada hinnete ja punktisummade tabeli.

* 100-st erineva punktisumma korral on vaja teha vastavad muudatused.

Teadmised

Õpilane

• kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;
• väljendab oma arvamust kuuldud muusika kohta, põhjendab ja analüüsib seda suuliselt ja kirjalikult, kasutades muusika oskussõnavara;
• kuulab teiste maade rahvamuusikat, leiab nende iseloomulikke jooni, võrdleb neid eesti rahvamuusikaga, toob esile sarnasusi ja erinevusi.

Praktilised oskused: laulmine ja pillimäng.

Õpilane

• laulab ühe- või mitmehäälses rühmas, olenevalt hääle omapärast;
• laulab oma häält arvestades loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil;
• oskab laulda eesti rahvalaule (sh regilaulu) ning teab peast oma kooliastme ühislaule;
• kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
• kasutab kaasmängudes ja/või ostinato’des keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6- keelset väikekannelt;
• rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub pillimängus absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest);
• kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Praktilised oskused: loominguliste ideede väljendus.

Õpilane

• rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;
• kasutab muusikalistes tegevustes infotehnoloogia vahendeid.

* Soovitame ülal toodud skaalad täpsemalt lahti kirjutada, lähtudes konkreetsest ülesandest (laulu esitamine, pillimäng, liikumine, improviseerimine lauldes või pillil jm). Vt järgnevat näidet.

Õpilane saab hinde „5”, kui ta esitab vastamisel laulu peast, ilma vigadeta, oma hääle omapära arvestades, loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili.

NB! Muusikaliselt vähem võimeka õpilase puhul ei saa nõuda puhast intonatsiooni. Selle tegevuse hindamisel soovitame hinnata ka osalusaktiivsust.

Praktilised oskused: laulmine.

Õpilane

• laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu ja hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt, arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil;
• oskab laulda eesti rahvalaule (sh regilaulu) ning teab peast oma kooliastme ühislaule;
• kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Eneseanalüüsioskus

Õpilane

• oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerimisel.

Osalusaktiivsus

Õpilane

• suhtub kohusetundlikult endale võetud ülesannetesse;
• osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib muusika erinevaid avaldumisvorme;
• laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaalinstrumentaalkoosseisudes.

Ülaltoodud näidete põhjal soovitame koostada detailsed (nt õpilase individuaalsust arvestavad, ainult üht muusikaõpetuse koostisosa või õpitulemust puudutavad) hindamisskaalad. Soovitavalt võiks õpetaja koostada skaalasid koostöös õpilastega, et arendada nende oskust eesmärke seada, oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning õpimotivatsiooni tõsta (RÕK 2010 § 20 p 3). Mida täpsemalt on hindamisskaala lahti kirjutatud, seda selgema pildi see õpilastele ja kõigile osapooltele soovitud tulemustest annab. Üldsõnalisus hinnangute andmisel (nt tubli!) tekitab segadust ja vääritimõistmist.

Skaalade koostamisel soovitame keskenduda positiivsele, s.t sellele, millega õpilane on toime tulnud. Hindamise puhul vaadeldakse õpilase arengut seoses konkreetsete ülesannete ja eesmärkidega, mitte võrdlevalt teiste õpilaste saavutustega. Nii on võimalik luua avatud ja hooliv õhkkond, mis teeb ka õpilase oma õpikogemuse ja -tulemuse eest vastutavaks. Ideaalne tulemus võiks olla niisugune, kus nii hindaja kui hinnatav jõuavad muusikalisi tegevusi analüüsides samadele järeldustele.

Põhikool ja gümnaasium eristuvad üldise eesmärgi poolest ning see peab väljenduma ka hindamises. Eelkõige põhikool peaks olema selline koht, kus suurem roll võiks olla kujundaval, õpilase arengust lähtuval hindamisel, samuti annab hinnetega peegeldada õppimisse suhtumise muutumist. Gümnaasiumis on suurem roll teadmiste hindamisel, vastavalt sellele muutuvad ka hindamiskriteeriumid. I, II kooliastmele ja gümnaasiumile soovitame hindamisskaalad ümber sõnastada õpitulemuste põhjal.

Oleme pakkunud teile valiku III kooliastme hindamisskaaladest. See on vaid üks võimalus, kuidas muusikaõpetuses õpilast hinnata. Soovime õpetajatele loomingulisust ja paindlikkust!

Kasutatud kirjandus

Middle Years Program Arts guide. (2008). Cardiff, Wales, UK: International Baccalaureate Organisation.

Põhikooli riiklik õppekava. (2010). [16.10.2010] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0