Ingrid Krall
Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi praktilise eesti keele lektor. Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Täiendanud end eesti keele kui võõrkeele omandamise metoodika, keeleoskuse mõõtmise, testide koostamise ning LAK-õppe valdkonnas. Praegused huvivaldkonnad: võõrkeele õpetamise metoodika ja keele omandamine, keeleoskuse mõõtmine.
Avaldanud mitmeid artikleid eesti keele kui võõrkeele õpetamisest ja omandamisest, on muukeelse kooli eesti keele õpikute ning B1- ja B2-taseme kirjelduse üks autoritest. Osaleb keele õpetamise ja õppimisega seotud projektides.
Anu-Reet Hausenberg
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Viimased 20 aastat arendanud eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistust ja ala uurimistööd. Uurimisteemad: eesti keel ja teised soome-ugri keeled, keeleoskuse mõõtmine ja eksamiarendus, kakskeelne aineõpe.
Mare Kitsnik
Lingvistikamagister ja psühholoogiamagister. Vabakutseline eesti keele kui teise keele õppematerjalide autor ja koolitaja. Tegelenud eesti keele kui teise keele valdkonnas aastast 1990. Praegu vabakutseline ja põhitegevus on õppijate jaoks sobiva keelekäsitluse ja õppemetoodika arendamine. 14 eesti keele õppekomplekti autor või kaasautor.
Made Kirtsi
Sihtasutuse Archimedes hariduskoostöökeskuse üldhariduse büroo juhataja. Koordineerib ja vastutab Euroopa Liidu elukestva õppe programmi Comenius ja Euroopa keeleõppe tunnuskirja programmide ning Põhja- ja Baltimaade koostööprogrammi Nordplus Juunior eest. Koordineerib HTM-i õpetajakoolituse stipendiumiprogrammi, on võõrkeelte strateegia töögrupi liige, koordineerinud eesti keele hariduspoliitika ülevaateprojekti ja osalenud selle väljatöötamisel; osalenud Euroopa Nõukogu hariduskomitee töös, stažeerinud Euroopa Komisjonis.
Annekatrin Kaivapalu
Jyväskylä Ülikooli vanemteadur ja Tallinna Ülikooli soome keele dotsent. Töötanud eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetajana Tallinna 4. Keskkoolis (praeguses Kristiine Gümnaasiumis) ja Kärdla Ühisgümnaasiumis, õppejõuna ja teadurina Tallinna ja Jyväskylä ülikoolis. Uurinud soome ja eesti keele kui teise keele ja võõrkeele omandamist, eriti lähtekeele mõju teise keele omandamisele. Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees ja üleriigilise soome keele ainenõukogu liige.
Mare Valk
MTÜ Rahukas prantsuse keele õpetaja. Lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika eriala (1982), Tallinna Ülikoolis prantsuse keele õpetaja lisaeriala (1999). Töötanud erivajadustega õpilastega Tallinna I Internaatkoolis, Tallinna 21. Koolis. Õpetanud prantsuse keelt Tallinna 21.Koolis, Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Rahumäe Põhikoolis. Osalenud logopeedide ja prantsuse keele õpetajate ainenõukogu töös. Osalenud õppekava arendamisel võõrkeelte valdkonna töörühmas. Alates 2009. aastat osaleb HTMi ja EVÕLi korraldatud koolitajate kursusel „Euroopa keelemapi viimine õpetajateni”.
Eve Eisenschmidt
Tallinna Ülikooli arendusprorektor. Töötanud õpetajana kutsekoolis ja II kooliastmes. Alates 1998. aastast töötab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juhina ja klassiõpetajate koolituse juhina. Juhtinud algajate õpetajate tugiprogrammi väljatöötamist ja kaitsnud sel teemal doktoritöö.
Ruth Kaur
Tallinna Laagna Gümnaasiumi metoodik-nõustaja ja eesti keele õpetaja.
1982–2009. aastani direktori asetäitja õppe-kasvatustöös ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. 1996. aastast kureeris nn integratsiooniklasside tööd.
Läbinud keelekümbluse strateegilise planeerimise ja metoodika ning koolitaja, grupitöö oskuste ja keelekümbluse õpetajate nõustamise koolitused. Kolm aastat on nõustanud vene koolide õpetajaid, kes õpetavad eesti keeles.
Tatjana Trojanova
Tallinna Prantsuse Lütseumi vene keele õpetaja (vanemõpetaja). 2003. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vene keelest (summa cum laude). RÕK 2011 õppekava vene keele võõrkeelena töörühma liige. Vene keele emakeelena 4. klassi õpiku autor (Avita), 2012. aasta suvel ilmuvad 10. ja 12. klassi vene keele õpikud eesti koolidele (Argo).
Leili Sägi
Pärnu Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse pedagoog-metoodik, meediaõpetuse õpetaja. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige. Õppematerjalide autor, koolitaja. Avaldanud metoodilisi jm artikleid. 2010. aastal pälvis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemia.
Pille Eslon
Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi professor, PhD. Vene keele õpikute-sõnastike autor ja toimetaja. Uurimissuunad: funktsionaalsemantilised väljad (modaalsus), eesti-vene kõrvutav keeleuurimine (aspekti- ja ajakategooria, infinitiiv), eesti õppijakeele võrdlev korpusanalüüs (objektikäänete variatiivsus, sõnajärjemallid).
Piret Kanne
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, peaspetsialist. Paide Ühisgümnaasiumi prantsuse keele õpetaja, õpetaja-metoodik. Osalenud Euroopa keelemapi Eesti variandi väljatöötamisel. RÕK 2011 võõrkeelte valdkonna juht.