Õppeaine kontseptsioon ja rõhuasetused
Ühiskonnaõpetuse kursuste arv ei ole 2010. aasta õppekavas võrreldes 2002. aasta õppekavaga muutunud. Gümnaasiumis on kaks kohustuslikku kursust, millele lisandub valdkonna valikkursus „Inimene ja õigus“. Majandusteemade süvendatud käsitlemiseks on võimalik lisaks ühiskonnaõpetusele õppida valikkursust „Majandus ja ettevõtlusõpe“.
Võrreldes 2002. aasta riikliku õppekavaga on ühiskonnaõpetuse ainekavas kaasajastatud õppesisu, lisatud tänapäeval aktuaalseid teemasid nagu autoriõiguste kaitse, humanitaarõigus, inimkaubandus, õiglane kaubandus jms. Õppesisu kujundamisel lähtuti tänapäeva nõuetest, nagu kohandumine muutustega, avatus, loov käsitlemine ja elukestev õppimine. Püütud on vähendada õpilaste koormust, suunates õpetajaid kasutama rohkem aktiivõppemeetodeid, uurimuslikke õpivõtteid, siduma teoreetilisi teadmisi tihedamalt igapäevaeluga.
Sarnaselt teiste sotsiaalainetega on ka ühiskonnaõpetuse ainekava õppeprotsessis kirjutatud õppeteemad lahti kohustuslike ja süvendavatena, et toetada õpetajat valikute tegemisel oma töökava koostamisel. See pakub õpetajatele senisest suuremat võimalust õpet diferentseerida ning arvestada õpilaste huve ja intellektuaalset võimekust, kodukoha eripära ning ühiskonnas toimuvaid muutusi. Õppeprotsessi kirjeldus ning näidistöökava on soovituslikud, mida õpetaja võib loominguliselt muuta. Õpitulemused on koostatud kohustusliku ainesisu kontrollimiseks. Süvendavad/laiendavad teemad aitavad tekitada ja toetada õpilaste ühiskonnahuvi ja -pädevust ning uurimisoskuse kujunemist.
Ühiskonnaõpetuse kontseptsiooni järgi on aine keskmes õpilane, kes olenevalt east suhtleb erinevate organisatsioonide ja institutsioonidega. Ühiskonnaõpetus algab õpilase lähiümbruse sotsiaalsete suhete tundmaõppimisega, keskendudes sotsiaalselt erinevate isiksuste ja rühmade kooseksisteerimisele. Ühiskonnaõpetuse aine eesmärk on luua eeldused aktiivse ja pädeva kodaniku kujunemiseks, kes mõistab ühiskonna toimimist ja võtab ise aktiivselt osa selle kujundamisest, oskab ennast nende arengusuundadega suhestada, oma kodanikupositsiooni kujundada ja põhjendada. Oluline on, et õpilastes kujuneks arusaam nende endi võimalusest maailma muutmisel turvalisemaks, õiglasemaks ja võrdväärsemaks paigaks kogu inimkonnale. Valikkursus „Inimene ja õigus“ aitab kujundada õpilastes arusaama õiguse dünaamilisusest ning annab teadmisi ja oskusi, kuidas tekkinud õigusolukordades seadusele vastavalt käituda.
Lisaks õigustele on kodanikul kohustused ühiskonna ees ning meelepärase ühiskonna/keskkonna tagamise eest vastutavad kodanikud ise. Näidete toel tuleks jõuda arusaamiseni, et passiivsus kodanikuna on ka valik, millega kaasnevad mõjud ja tagajärjed. Kodanikuühiskonda ei saa kujundada väljastpoolt ja välisprojektidega, vaid selle toimimiseks tuleb tegutseda ja pingutada kodanikel endil, st meil kõigil.
Õppeaine üheks taotluseks on, et õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud, mis on vajalikud vastutustundlikuks toimetulekuks dünaamilises ja mitmekultuurilises keskkonnas. Ühiskond on kiiresti muutuv ja probleemid, millega tavaelus kokku puututakse samuti. Kool ei saa pakkuda valmislahendusi tekkinud probleemide lahendamiseks, vaid toetada õpilaste valmisolekut nendega toime tulla. Seetõttu on ühiskonnaõpetuse aines oluline koht aruteludel ja juhtumianalüüsidel, et arendada õpilaste suutlikkust erinevates olukordades toimida. Lisaks märgitutele eeldavad ühiskonnaõpetuse õppeteemad mitmekesise metoodika, sh aktiivõppemeetodite kasutamist.
Muutunud on rõhuasetus ainekäsitluses, näiteks demokraatliku ühiskonna toimimist käsitletakse põhiliselt Eesti baasil ning täiendatakse näidetega maailmast. Õppetegevuse kirjeldus rõhutab, et kiiresti muutuvas ühiskonnas on õpetaja ülesanne pöörata tähelepanu aktuaalsetele probleemidele ja teemadele ning tuua vastav arutelu ühiskonnaõpetuse tundi. Toetamaks õpilase sotsialiseerumist ja ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava senisest mitmekesisemat teemaderingi inimõigustest tarbijakaitseni, isegi avaramat kui 2002. aasta riiklikus õppekavas. Teemaderingi laienemine oluliste märksõnadega tõstab ainekava koormust. Selle leevendamiseks on õigusalaste teemade käsitlemine võimalik valdkonna valikkursuse „Inimene ja õigus“ raames. Teatud teemad sobivad iseseisvaks uurimistööks, mõnel puhul võib olla toeks koostöö kohaliku omavalitsuse või riiklike institutsioonidega, st teema praktiline käsitlus, mis annab võimaluse teoreetiliste teadmiste omandamiseks tegevuse kaudu.
Kontrollimisel ja hindamisel peab õpetaja silmas pidama õpitulemust, mille saavutatust kontrollida tahetakse. Mõistlik on kombineerida eritüübilisi ülesandeid, mis võimaldaksid kontrollida üheaegselt erinevaid teadmisi ja oskusi. Ülesanded peavad olema mitmekesised, erineva raskusastmega. Ligikaudu 20% ülesannetest peaks olema äratundmistasandil, 30% reprodutseerimistasandil ning 50% rakendustasandil, nt analüüs, üldistamine, hinnangu andmine jne. Kirjalikes töödes peaks õppija saama keerukamate ülesannete lahendamise eest rohkem punkte kui teadmisi eeldavate ülesannete eest.
Õpitulemused on esitatud ainult ainekava kohustusliku õppesisu kohta. Kooliastme lõpul saavutatavad õpitulemused on välishindamise (tasemetöö, lõpueksami) aluseks. Tunni või suurema teemaploki järel hinnatakse teema õpitulemuste saavutatust. Kujundav hindamine tähendab tagasiside andmist õppijale nii tema tugevatest kui ka arendamist vajavatest külgedest. Õpetajaid abistab selles õppeprotsessi kirjelduses esitatud või õpetaja enda poolt koostatud töö- ja/või hindamisjuhend.
Ühiskonnaõpetus integreerib õppekava üldosa põhimõtteid ja pädevusi, teiste sotsiaalainete teadmisi ja oskusi, ka eelmistel kooliastmetel õpitut, süvendades saadud teadmisi ühiskonnast läbi teooria ja praktilise tegevuse. Lõiming teiste õppeainetega vähendab õpikoormust, kuna on välditud kattuvaid teemasid, v.a need, mis aitavad saavutada tõhusamalt soovitud õpitulemusi. Senisest enam rõhutatakse ka IKT levikuga kaasnenud muutusi õppeprotsessi juhtimisel.
Mitmeid gümnaasiumis käsitletavaid teemasid on kontsentrilisuse põhimõttel käsitletud juba põhikoolis, seepärast peaks gümnaasiumiõpetaja tutvuma ka põhikooli ühiskonnaõpetuse aineraamatu sisuga. Tuge pakuvad ka põhikooli kogumiku metoodilised artiklid.
Ühiskonnaõpetuse ainekava töörühma kuulusid:
Anu Toots, Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi professor
Riina Muuga, Järvamaa Kutsehariduskeskuse asedirektor õppe- ja kasvatustöö alal
Hella Mõttus, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist
Aare Ristikivi, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi vanemõpetaja
Hilje Saag, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi vanemõpetaja
Mare Oja, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist
Ühiskonnaõpetuse ainekava uuendamisse kaasati erinevate institutsioonide ja ametite töötajaid: Tarbijakaitseameti, Maksu- ja Tolliameti, Finantsinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi (sooline võrdõiguslikkus, inimkaubandus) ja Siseministeeriumi (usuasjad) spetsialiste, huvirühmi (arengukoostöö ümarlaud, maailmaharidus, õiglane kaubandus jne), Eesti Inimõiguste Instituudi, Eesti Äritarkvara Liidu, Majandusõpetajate Ühingu ning Eesti Ajalooõpetajate Seltsi esindajaid.
Ekspertidena aitasid ainekava välja töötada Marju Lauristin ja Kadri Ugur Tartu Ülikoolist, Epp Vodja Junior Achievement’ist, Merle Haruoja Inimõiguste Instituudist, Kristiina Luht Sotsiaalministeeriumist, Hanna Turetski ja Helena Hansen Tarbijakaitseametist, Johanna Helin Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduskeskusest, Ringo Ringvee Siseministeeriumist ning Martin Hiir ja Kaido Uduste Eesti Äritarkvara Liidust.
Ettepanekuid ainekava kohta tegid tollane Europarlamendi saadik Katrin Saks, Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudist, Kristina Kruusement Maksu- ja Tolliametist, Leonoore Riitsalu ja Heli Lehtsaar Finantsinspektsioonist ning Mare Räis ja Ene Tannberg Tartu Miina Härma Gümnaasiumist.
Gümnaasiumi ainekava retsenseerisid Anu Toots ja Marju Lauristin. Õppeprotsessile andsid hinnangu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vanemõpetaja Erika Sari ja Orisaare Gümnaasiumi õpetaja-metoodik Ivo Maripuu. Valikkursust „Inimene ja õigus“ retsenseeris õpetaja Sandra Lillemäe Keila Gümnaasiumist.