A A A

Sissejuhatuseks

Katri Pern, gümnaasiumi inimeseõpetuse aineraamatu koostaja ja sisutoimetaja

 

Gümnaasiumis on uue õppekava järgi kaks inimeseõpetuse kursust: perekonnaõpetus kõikidele gümnasistidele ja psühholoogia neile, kes on otsustanud läbida sotsiaalainete valdkonna õppesuuna.

 

Kursuste üldine eesmärk on läbi teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamise toetada õpilase sotsiaalset pädevust ning isiksuse arengut, suunata noori tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsuseid. Perekonnaõpetuse kursusega taotletakse, et kasvaks õpilase toimetulek antud arenguetapil ettetulevate probleemidega, teadlikkus perekonnaga seotud küsimustes ning enda elu puudutavates tulevikuotsustes. Psühholoogia eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust psühholoogilistest seaduspärasustest ning nende rakendamise võimalustest igapäevaelus.

 

Eelmise õppekavaga võrreldes on aines mitmeid uuendusi. Järjepidevuse huvides on ainesisus selgemalt määratletud tervise- ja seksuaalkasvatusega seonduv, õpilase isiksuslik ja sotsiaalne areng ning riskikäitumise ennetamine. Suurem rõhk on väärtuskasvatusel. Üldinimlike väärtuste (sallivus, hoolivus, ausus, õiglus, perekonna ja inimsuhete väärtustamine jmt) tähtsustamise kõrval on riikliku õppekava üldpädevustest inimeseõpetusega otseselt seotud sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus ja suhtluspädevus. Uuendatud ja selgemalt sõnastatud õpitulemused võimaldavad ainesisu diferentseerida ning keskenduda olulisematele teemadele, kasutada enam aktiivõppemeetodeid. Õppesisu rõhuasetuse valimisel (kohustuslikud ja süvendavad/laiendavad teemad) saab õpetaja lähtuda oma õpilaste võimetest, vajadustest ja soovidest. Kogu ainekäsitlus peaks olema võimalikult elulähedane. (Hannust, jt 2011)

 

Aineraamatu koostamisel ja metoodiliste artiklite teemade valikul on lähtutud kahest suuremast tegurist. Ühelt poolt on aluseks võetud 2010.a Inimeseõpetuse Ühingu poolt läbiviidud uuringutulemused õpetajate koolitusvajaduse kohta. Uuringu tulemused (Jõgi, Pern 2011) näitasid, et gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetajad soovivad enam toetavat materjali seadusandluse ja majanduseluga seonduvas (perekonnaõpetuse kursuses) ning sotsiaalsete protsesside temaatikas (psühholoogia kursuses). Läbivalt soovisid õpetajad rohkem infot meedia mõju ning väärtuskasvatuse kohta.

 

Teise põhimõttena on silmas peetud, et aineraamatus käsitletu oleks vastavuses uuendustega, mida uus inimeseõpetuse ainekava endaga kaasa tõi. Seetõttu on aineraamatus põhirõhk perekonnaõpetusel kui kohustuslikul kursusel. Psühholoogia kursusest on põhjalikum ülevaade antud kahe teema – õpioskuste ja sotsiaalsete protsesside – kohta, mida varasem õppekava ei sisaldanud.

 

Tuge ja häid soovitusi kooli ainekavade koostamiseks ning tundide planeerimiseks pakub kindlasti õppeprotsessi kirjeldus. Autorid loodavad, et õpetajad leiavad aineraamatust kasulikku lugemist, mis toetab neid uue õppekava järgi töötamisel.

 

Aitäh kõigile, kes aineraamatu koostamisprotsessis osalesid!

 

Mõnusaid ja eesmärgipäraseid inimeseõpetuse tunde!

 

Gümnaasiumi inimeseõpetuse ainekava arendamise töörühma kuulusid:
Kristi Kõiv (Tartu Ülikool, töörühma juht)
Triin Hannust (Tartu Ülikool)
Anna-Liisa Jõgi (Hugo Treffneri Gümnaasium)
Merit Luik (Tartu Tamme Gümnaasium)
Kristiina Tropp (Tartu Ülikool)
Merike Kull (Tartu Ülikool)
Inger Kraav (Tartu Ülikool)
Erle Põiklik (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus)

 

Õppeprotsessi kirjeldust retsenseerisid: Kersti Lepik (Loo Keskool, Laulasmaa Kool, õpetaja-metoodik) ja Eva Palk (Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, õpetaja-metoodik).

 

Hannust, T., Jõgi, A.-L., Luik, M., Tropp, K. Inimeseõpetus gümnaasiumis. Õpetajate Leht (26.02.2011) http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3025

 

Jõgi, A.-L, Pern, K. (2011) Inimeseõpetuse õppematerjalid ja õpetajate koolitusvajadus – õpetajate uuring:http://www.inimeseopetus.eu/upload/editor/files/news/REKK_Inimeseopetuse_oppematerjalid_ja_opetajate_koolitusvajadus_ARUAN-1.pdf