A A A

Muudatused võrreldes RÕK 2002

Lea Koppel – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse geograafiapeaspetsialist
Ülle Liiber – Tartu Ülikooli lektor

 

Gümnaasiumi geograafia ainekava muutmise tingis vajadus nüüdisajastada ja paremini struktureerida õppesisu, vähendada õpilaste õpikoormust ning suunata õpetajaid õpilasekesksele lähenemisele ja aktiivsete õppemeetodite kasutamisele. Uue ainekava koostamisel on oluliste eesmärkidena silmas peetud tihedamat seostatust õppekava üldosaga, arvestades selle alusväärtusi, üld- ja valdkonnapädevusi, läbivaid teemasid ning senisest ulatuslikumat valdkondlikku lõimingut.
Õppe- ja kasvatustegevuse kõige suurem muudatus on uurimuslike oskuste arendamine praktiliste tööde kaudu ning orienteeritus igapäevaeluliste probleemide lahendamisele, millega parandatakse õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas. Õppetegevuses rõhutatakse õpilaste sisemise õpimotivatsiooni toetamise vajadust, mis eeldab senisest enam õpilasekeskset lähenemist koos aktiivõppevormide rakendamisega. Kõikide loodusainete, sh geograafia ainekavas on rõhutatult välja toodud õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemine. Märksa rohkem pööratakse tähelepanu IKT kaasamisele õppetöösse.
Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud õppesisu, koos õppesisuga on esitatud teema käsitlemisel vajalikud mõisted, palju täpsemalt ja konkreetsemalt on sõnastatud õpitulemused ning eraldi on esitatud iga teemaga seotud praktilistest tööd ja IKT kasutamise võimalused.
Gümnaasiumi geograafia ainekava õppesisu ning õpitulemuste konkreetsem ja täpsem sõnastus annavad nii õppevahendite koostajatele kui ka õpetajatele selgema ülevaate iga teemavaldkonna kõige tähtsamatest aspektidest, millega tuleks õppetöös põhjalikumalt tegeleda. Seni kehtiva ainekava väga üldiselt sõnastatud õpitulemused andsid õpikute kirjutajatele suure vabaduse teemade käsitluse sügavuse ja konkreetse sisu üle otsustamisel. Selle tagajärjel on paljud praegu kasutusel olevad õpikud materjaliga üle koormatud. Koos õppesisuga on iga teema juures esitatud kõige olulisemad käsitlemist vajavad mõisted, mis aitavad vältida liiga suure arvu mõistete sissetoomist koolitundi ja õpikutesse.
Kõiki gümnaasiumi kursusi läbivateks märksõnadeks on info otsimine ja töötlemine, kaardi kasutamisoskuse arendamine, inimtegevuse ja keskkonna vastasmõjude rõhutamine, loodus- ja ühiskonnaprotsesside ruumiline ja ajaline levik. Iga teemavaldkonda illustreerivad näidispiirkonnad, mis hõlmavad nii arenenud kui ka arengumaid.

 

Kehtivast määrusest erinevalt on uues õppekavas õppeained grupeeritud valdkonniti. Geograafia kui loodus- ja sotsiaalaineid integreeriv õppeaine paigutub seetõttu kahte valdkonda. Esimene kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus“ kuulub sotsiaalainete valdkonda ning teine ja kolmas kohustuslik kursus „Maa kui süsteem“ ja „Loodusressursid ja nende kasutamine“ kuuluvad loodusainete valdkonda. Gümnaasiumigeograafia kohustuslike kursuste arv jäi samaks, neile lisandus kaks valikkursust: „Geoinformaatika“ loodusainete ja „Globaliseeruv maailm“ sotsiaalainete valdkonnas.

 

Kehtiva määrusega võrreldes muudeti mõningal määral kursuste sisu ja teemade järjekorda. Gümnaasiumi geograafia ainekavas on õppesisu jaotatud kolmeks üksteisele järgnevaks kursuseks: I kursus „Rahvastik ja majandus“, II kursus „Maa kui süsteem“ ja III kursus „Loodusressursid ja nende kasutamine“. Teemade järjekorra muutmine võimaldab üldmaateaduse teemade õppimisel mõnevõrra paremini toetuda füüsikas ja keemias õpitule ning neid õppeaineid geograafiaga paremini lõimida. Loodusega tihedamalt seotud ühiskonnageograafia teemade käsitlemisel saab uue struktuuri järgi toetuda varem üldmaateaduses õpitule. Mõned teemad on üldmaateaduse kursusest välja jäetud, mõnda on lühendatud või üksikuid alateemasid teiste osade juurde liidetud.
Kehtiva määrusega võrreldes on kõige suurema muutuse läbi teinud ühiskonnageograafia. Kui varem alustati ühiskonnageograafia õppimist häid taustateadmisi ja üldistusoskust eeldavate teemadega, nagu ühiskonna areng, globaliseerumine ja maailmamajanduse kujunemine, siis nüüd on need teemad jäetud esimese kursuse lõppu. Ühiskonnageograafiast on välja jäetud mitmed teemad, millest osa on lühemalt käsitletud I kursuse teemaplokis „Muutused maailmamajanduses“. Kalandust käsitletakse gümnaasiumi III kursuses teemaplokis „Vesi ja veega seotud probleemid“. Mitmed lihtsamad ja sissejuhatavad alateemad, nagu energiamajanduse olemus ja energia liigid, transpordi liigid, teenuste struktuur jms, on tõstetud põhikooli ainekavasse (teemaplokki „Eesti Euroopas“).
Kursuses „Maa kui süsteem“ toetutakse Maa sfääride süsteemsele käsitlusele. Ainekavast on välja jäetud Maa süsteemide vaheliste seoste teemaplokk eeldusel, et neid seoseid käsitletakse iga sfääri juures. Pedosfääri ei käsitleta eraldi sfäärina, kuid mulda ja sellega seonduvat õpitakse biosfääri osas varasemaga võrreldes samas mahus. Mõned mulla alateemad (muld kui ressurss) leiavad käsitlemist III kursuses põllumajandusteema juures. Hüdrosfääri osasse on lisatud liustiketeema. Suuremat rõhku pööratakse hoovuste ning tõusu ja mõõna teemadele (need teemad on põhikooli osast tõstetud gümnaasiumi).
Kolmas kursus „Loodusressursid ja nende kasutamine“ integreerib loodus- ja inimgeograafia teemad. Kursus käsitleb loodusressurssidega tihedamalt seotud majandustegevusi: põllumajandust ja toiduainetööstust, metsamajandust ja energiamajandust, vett ja veekogudega seonduvaid probleeme.
Peamised muudatused füüsilises õpikeskkonnas on seotud praktiliste tööde lülitamisega ainekavasse. Paljude praktiliste ja uurimuslike tööde tegemiseks on vaja spetsiaalseid vahendeid. Kehtiva määrusega võrreldes on suureks muudatuseks see, et loodusainetes võimaldatakse vähemalt 25% õpet kuni 21 õpilasest koosnevates rühmades.
Senisest tugevama rõhuasetusega on ainekavasse sisse kirjutatud õpitulemuste taotlemine praktiliste tööde ja IKT rakendamise kaudu. Rõhutatakse vajadust võrdselt tähelepanu pöörata nii teadmiste kui ka oskuste arendamisele. Sama põhimõtet tuleb arvestada õpitulemuste hindamisel.