Üldpädevuste arendamine
- Väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast, tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdisaegse kultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt. Geograafiaõpetus kujundab õpilaste suhtumist teadusesse kui inimtegevuse tähtsasse valdkonda, arendatakse huvi loodusteaduste vastu, süvendatakse säästlikku hoiakut ümbritseva keskkonna, sh kõige elava suhtes, väärtustatakse jätkusuutlikku, vastutustundlikku ning tervislikku eluviisi.
- Sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Geograafia kujundab sotsiaalset pädevust loodusteadusliku kirjaoskuse kaudu, arendab oskust näha, lahendada ning põhjendada ühiskonnas esilekerkivaid kohalikke, regionaalseid ja globaalseid probleeme. Loodusteaduslik haridus üldhariduse olulise osana aitab õpilasel kujuneda aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks, kes huvitub oma rahva, kogukonna ja maailma arengust.
- Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme; Enesemääratluspädevuse kujunemist toetab geograafia tervete eluviiside ja keskkonna väärtustamise kaudu. Loodusained aitavad õpilasel omandada ohuolukorda sattumise ennetamise ja vältimise oskust ning teadmisi, kuidas ohuolukorras õigesti käituda.
- Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajalikku teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; Õpipädevuse kujunemist toetab geograafia mitmesuguste õpitegevuste kaudu. Õpilaste initsiatiivi toetamine õppes (rollimängud, väitlused jm õppetegevused) aitab neil kujuneda mõtlemis- ning algatusvõimelisteks isikuteks, kes lähenevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevatele probleemidele (muutuv tööjõuturg, majanduskriisid jms). Õpilaste kaasamine õppetegevuse planeerimisse ning reflekteerimisse aitab neil võtta vastutuse õppimise eest enda peale.
- Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid; oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt; Suhtluspädevust arendatakse nii uurimuslike tööde tulemuste kirjaliku ja suulise esituse, dilemmade ja sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise kui ka loodusteadusliku info otsimise ning interpreteerimise kaudu, kasutades nii eesti- kui ka võõrkeelseid teabeallikaid. Arendatakse loodusteadusliku keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt vahendada loodusteaduslikke probleeme ühiskonnaliikmetele.
- Matemaatikapädevus – suutlikkus kõigis elu- ja tegevusvaldkondades kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades. Matemaatikapädevuse kujunemist toetab geograafia eelkõige uurimusliku õppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist. Loodus- ja ühiskonnaprotsesside uurimisel rakendatakse matemaatilisi mudeleid, analüüsitakse statistilisi andmeid ja esitatakse neid jooniste, diagrammide ja tabelitena, statistiliste andmete põhjal tehakse üldistusi.
- Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid teostada; korraldada ühistegevusi, võtta initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske. Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel on oluline koht probleemipõhisel käsitlusel, interdistiplinaarse iseloomuga õppematerjali rakendusvõimaluste tutvustamisel ning loodusteaduslike teadmiste vajalikkuse teadvustamisel erinevate elukutsete puhul. Kõrgema taseme mõtlemisoskusi nõudvad õpitegevused ning kriitiliste esseede kirjutamine ja analüüs loodusainete tundides annavad tugeva aluse ettevõtluse juhtimiseks.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine − taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
Loodusteaduslik haridus on osa õpilaste arenguks vajalikust üldharidusest. Loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreerituna teistes õppeainetes omandatutega on sisemiselt motiveeritud elukestva õppimise aluseks. Loodusainete õpetamisel kasvatatakse õpilaste teadlikkust karjäärivõimaluste osas ning vahendatakse õpilastele teavet edasiõppimisvõimalustest loodusteaduslikel erialadel. Geograafia toetab õpipädevuse kujunemist ning elukestva õppe väärtustamist. Probleemide lahendamine ja uurimusliku õppe rakendamine süvendavad koolist igapäevaellu ülekantavate oskuste kujunemist. Õpipädevuse kujunemisel on suur roll IKT-põhistel keskkondadel, mis on tihti õpilastele koolitunnist tähtsamad.
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng − taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning on jätkusuutlikkust väärtustades valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarenguprobleemidele.
Läbiva teema „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ rakendamisel on loodusteaduslikel ainetel, sh geograafial, kandev roll. Gümnaasiumiastmes kujundavad õpilased keskkonnaküsimustes otsuste langetamise ning hinnangute andmise oskusi, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi ja piiranguid ning normatiivdokumente. See aitab kujundada valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ja majandamisviise.
3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus − taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.
Läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ toetab geograafia eelkõige keskkonnateemade õpetamise kaudu. Kodanikuõiguste ja -kohustuse tunnetamine seostub keskkonnaküsimustega ning rahvastiku- ja sotsiaalpoliitiliste probleemidega. Õpilane kasutab geograafiaalast teavet ja uurimismeetodeid koduasula sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks.
4. Kultuuriline identiteet − taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga seotud eluavalduste eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ lõimub loodusteadustega, mis moodustavad teatud osa kultuurist, millesse on oma panuse andnud ka Eesti ja Eestiga seotud teadlased. Väärtustatakse Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende tööd ning kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes. Maailma kultuuriline mitmekesisus lõimub rahvastikuteemadega.
5. Teabekeskkond − taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.
Teabekeskkond. Geograafia õppimine toetab õpilaste kujunemist teadlikuks infokasutajaks, seda nii interneti kui teiste infoallikate kaudu. Tänu aruteludele ja analüüsile erinevate eluvaldkondade käsitlemisel, areneb õpilase võime suhtuda avaldatud infosse kriitiliselt ja adekvaatselt.
6. Tehnoloogia ja innovatsioon − taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
Geograafia toetab läbivat teemat „Tehnoloogia ja innovatsioon“ IKT rakendamise kaudu aineõpetuses. Tutvustatakse uusi teadussaavutuste materjale ja tehnoloogiaid, et väärtustada loodusteaduste rolli inimeste elukvaliteedi parandamisel. Rakendatakse uuenduslikke õppemeetodeid, mis toetavad õpilaste algatusvõimet, loovust ja kriitilise mõtlemise võimet ning võimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja riske. Ühiskonnageograafia teemade õppimisel seostatakse tehnoloogia ja ühiskonna areng. Geograafia õppimisel saab õpilane ülevaate geograafiliste uurimismeetodite arengust ning nüüdisaegsetest keskkonna uurimise tehnoloogiatest.
7. Tervis ja ohutus − taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
Loodusainete õppimine aitab õpilastel mõista tervete eluviiside ja tervisliku toitumise tähtsust ning mõista keskkonna ja tervise vahelisi seoseid. Loodusainete õppimine praktiliste tööde kaudu arendab õpilaste oskust rakendada ohutusnõudeid ning märgata ja ennetada keskkonnast tulenevaid ohte. Tänu inimtegevusega kaasnevate keskkonnaprobleemide sisulisele mõistmisele areneb võime prognoosida oma tegevuse järelmõjusid ümbritsevale elukeskkonnale, selle kvaliteedile ja järelikult ka tervisele ja ohutusele.
8. Väärtused ja kõlblus − taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
Loodusteaduslike teadmiste ja -oskuste alusel kujunevad elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud. Ühiskonnageograafia abil mõistab õpilane ühiskondade erinevusi ja omandab teadmisi tagajärgedest, mis kaasnevad ühiskonna muutustega.