Lea Koppel – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse geograafiapeaspetsialist
Ülle Liiber – Tartu Ülikooli lektor
Põhikooli geograafia ainekava muutmise tingis vajadus nüüdisajastada õppesisu, vähendada õpilaste õpikoormust, suunata õpetajaid aktiivseid õppemeetodeid kasutama, tagada loodusvaldkonna ja õppekava üldosa tihedam lõimumine. Lõimumisel üldosaga peeti silmas õppekava alusväärtusi, võtme- ja valdkonnapädevusi, läbivaid teemasid ning teisi üldosa nõudeid ja põhimõtteid.
Õppe- ja kasvatustegevuse tähtsaim muudatus on uurimuslike oskuste arendamine praktiliste tööde kaudu ning orienteeritus igapäevaeluliste probleemide lahendamisele, millega parandatakse õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas. Õppetegevuses rõhutatakse õpilaste sisemise õpimotivatsiooni toetamise vajadust, mis eeldab senisest enam õpilasekeskset lähenemist koos aktiivõppevormide rakendamisega. Kõikide loodusainete, sh geograafia ainekavas on rõhutatult välja toodud õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemine, mis eeldab loodusainete tihedamat lõimumist uurimusliku õppe rakendamise kaudu. Palju rohkem pööratakse tähelepanu IKT kaasamisele õppetöösse.
Loodusvaldkonnasiseselt lepiti teatud teemade osas kokku, mis järjekorras need leiavad käsitlemist eri loodusainetes ning leiti kompromisslahendused dubleerimise vältimiseks ja õpilaste õpikoormuse vähendamiseks.
Kehtiva määrusega võrreldes jäi geograafia ainetundide arv põhikoolis samaks, kuid muudeti mõnede teemade käsitlemise järjekorda, nt osa rahvastikuteemasid tõsteti 7. klassi. Põhikooli ainekavast on välja jäetud järgmised teemad: eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises, Eestist pärit maadeavastajad, maailmajaod, geograafilised uuringud tänapäeval, hoovused ja nende mõju kliimale, tõus ja mõõn; üsna palju on muudetud loodusvööndite käsitlust – kõiki loodusvööndeid ei käsitleta enam sama põhjalikkusega ning loodusvööndeid soovitatakse õpetada näitalade kaudu.
9. klassi ainekavas on muudatused suuremad. Uues ainekavas ei ole eraldi esitatud Eesti geograafiat. Eesti ja Euroopa teemasid käsitletakse integreeritult. See võimaldab konkreetse teemaga põhjalikumalt tegelda, väldib dubleerimist ja säästab aega. Seni 9. klassis õpetatud teemadest on välja jäetud järgmised: ristkoordinaadid, Eesti jõed, jõgede toitumine ja veerežiim, Eesti järved, järvenõgude teke ja järvede kinnikasvamine, Eesti mullastik ja taimkate, Eesti kaitsealad ja kaitstavad objektid, metsamajandus ja metsatööstus, metsade kasutamine, metsavarad ja nende hindamine, metsatööstuse harud, puidu ja puidutoodete eksport, masinatööstus ja kergetööstus, välismajandussidemed, väliskaubanduse struktuur ja geograafia, Euroopa regioonid. 9. klassi ainekavasse on juurde lisatud järgmised teemad: Euroopa ja Eesti turism, energiamajanduse olemus ja energialiigid, transpordiliigid, teenuste struktuur.
Kehtiva määrusega võrreldes sõnastati õpitulemused märksa konkreetsemalt ja täpsemalt, koos õppesisuga esitati teema käsitlemisel vajalikud mõisted ja praktilised tööd. Õpitulemuste täpsem sõnastamine ja vajaliku mõisteteringi määratlemine aitavad vältida liigsete mõistete sissetoomist õpikutesse ja koolitundi.
Peamised muudatused füüsilises õpikeskkonnas on seotud praktiliste tööde lülitamisega ainekavasse. Paljude praktiliste ja uurimuslike tööde tegemiseks on vaja spetsiaalseid vahendeid.
Õpitulemusi hinnates on vaja pöörata tähelepanu nii teadmiste andmisele kui uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamisele, arvestades erinevate mõtlemistasandite arendamist loodusainete kontekstis.
Põhikooli valdkonnaraamat LOODUSAINED 2010