Vaike Rootsmaa, Rannu Keskkool, 2010
Sissejuhatus
Rannu Keskkooli VIII klassis on viis aastat õpetatud geoinformaatikat. Õpilaste nädalakoormuse vähendamiseks kaotasime ühe tunni, liites arvutiõpetuse ja geograafia teemad ühiseks õppeaineks. Peale geoinformaatika on nädalas veel üks geograafiatund, kuid arvutiõpetust eraldi ainena pole. Seni on kool võimaldanud ka kahe õpetaja – geograafia- ja arvutiõpetaja – viibimist tunnis. Selline abi oleks kindlasti vajalik esimesel aastal.
Eesmärgid. Geoinformaatika kursusega taotletakse, et õpilane õpiks arvutit kasutama geograafia õppeaine raames ja mitmekesistaks seejuures oma teadmisi geograafiast. Geoinformaatika kursuse läbinud õpilane oskab
- kasutada internetti geograafilise info leidmiseks;
- koostada etteantud andmete põhjal diagramme (Excel – kliimadiagramm, hüdrograaf, rahvastikupüramiid) ja neid analüüsida;
- paigutada Wordi dokumenti teksti, pilte ja kaarte;
- koostada Powerpointi esitlust ning seda korrektselt ette kanda;
- viidata internetimaterjalide autoritele, sest ta teab, et need on kaitstud autoriõigusega.
Õppetöö korraldus
Järgnevalt on pakutud üks võimalus, kuidas sellist õpet korraldada. Lisatud on kaks tööjuhendit ning näidis töökavast, kus on viidatud mitmetele internetivahenditele, mida oleme kasutanud. Esimestel aastatel täitsid õpilased töölehti käsitsi, kuid nüüd oleme kolinud Moodle keskkonda ning kõik tööd tehakse arvutis. Selles tunnis ei tehta kontrolltöid, hinded saadakse iga käsitletud teema raames täidetud tööülesannete eest ja koduseid töid ei jäeta. Üldjuhul ei saa ka ülesandeid järele teha või hinnet parandada, tööd tuleb etteantud aja jooksul valmis saada. Vaid erandjuhtudel, kui õpilane on näiteks pikka aega puudunud, saab töid ka hiljem teha. VIII klass sobib geoinformaatika õppimiseks just seetõttu, et saab korrata VII klassi teemasid ning kevadveerandil põigata isegi IX klassi materjali juurde.
Alguses kulub aega üldiste tööpõhimõtete, Moodle keskkonna ja aasta tööplaani tutvustamisele. Esimene tund on olnud mänguline ehk maailma erinevate piirkondade kaartide kokkupanek puslevormis. Samal ajal saab meenutada maismaa mandriteks ja maailmajagudeks jaotamise põhimõtet.
Internetiotsing
Tavaliselt arvavad õpilased, et nad oskavad arvutiga juba kõike teha. Suunatud internetiotsing näitab aga kohe kätte vead, mida tavaliselt tehakse. Lisatud näidis-tööjuhendi (Eestist pärit maadeavastajad) täitmisel on selgunud, et ei viitsita tekste korralikult läbi lugeda. Näiteks võib Krusensterni ja Kotzebue perekonnanime leida ka mitte-maadeavastajate seast ning nõnda pakutakse vastuseks hoopis teisi kuulsusi. Või ei osata näiteks K. E. von Baeri geograafiaga siduda, sest tema tegevust kirjeldavas tekstis on geograafiaga seotud faktid üles loetletud teksti lõpuosas ning kirjutatut ei mallata lõpuni lugeda. Aasta-aastalt on internetist saadav info täienenud ja seetõttu õpilaste vastused konkreetsemaks muutunud. Tööjuhendile on lisatud ka pildid (paberi kokkuhoiu mõttes siin ära ei trükita), nende kaudu saab tutvustada pildiotsingu võimalusi. Töölehe lõpus olevad küsimused aitavad kogutud infot süstematiseerida, et tabeli täitmine ei kujuneks õpilastele lihtsalt mehaaniliseks tegevuseks. Ajaskaala aitab sündmused toimumise järjekorda sättida, kodukohale lähima maadeavastaja elukoha tuvastamine sunnib infot ruumiliselt analüüsima ning ilmaandmete leidmine Bellingshauseni polaarjaama kohta seob nende isikute suuruse tänapäevase mõõtmega. Loomulikult saab internetiotsingu siduda ka hoopis teistsuguste geograafiliste teemadega. Kui kasutada võõrkeelseid internetilehekülgi, saab tööjuhendis võõrkeelse väljendi kirjutada eestikeelse järele sulgudesse.
Arvjoonised ja Microsoft Exceli võimalused
Kliimadiagrammi, hüdrograafi või rahvastikupüramiidi võib ka paberil koostada, kuid need on õpilastele üsna keerulised diagrammid ning seeläbi saab harjutada mitmete Exceli võimaluste kasutamist. Pärast koostamist tuleb tehtud diagramme ka etteantud kava alusel analüüsida. Rahvastikupüramiidi tegemise oleme jätnud kevadveerandisse, et varem õpitu jõuaks juba ununeda. Siis on paras aeg Exceli kasutamist kinnistada.
Väga head arvjoonistega seotud materjali pakub statistikaameti loodud koolinurk (vt ka tööjuhendit). Seal selgitatakse näiteks sedagi, milliseid vigu tabelite või arvjooniste koostamisel tehakse. Statistilisi materjale uuendatakse internetilehekülgedel sageli ja seepärast peab õpetaja igal aastal enne antud teema käsitlemist töölehed hoolikalt üle vaatama.
Mõisted ristsõnadeks
Kuna VIII klassi geograafias õpitakse loodusvööndeid, on osa geoinformaatika tegevusi seotud samuti loodusvöönditega. Näiteks motiveerib mõistete õppimist neist ristsõnade moodustamine. Kõigepealt tuleb otsida sõnadele eestikeelsed vasted ja siis need ristsõna tarbeks lühiküsimusteks vormistada. Vastava ristsõnaprogrammi abil sisestatakse mõiste ja selle selgitus veel kord, seega toimub kordamine teist korda, ja lõpuks lahendatakse valminud ristsõna ka ära, ehk korratakse matejali kolmandat korda. Kui kõik mõisted meelde ei jää, on ometi nendega piisavalt tegeletud, et hiljem geograafiatunnis neist abi oleks. Mõistete omandamist geoinformaatikas otseselt ei kontrollita. Seda meetodit olen kasutanud kõrbeteema juures.
Microsoft Powerpointi esitlused
Õpetajad koostavad tihti Powerpointi esitlusi, kuid need võiks olla tehtud selliselt, et õpilastelt saaks koostatud materjali kohta midagi ka küsida. Olen ise põhjalikuma animeeritud esitluse teinud mullateema kohta. Muld kui õpilastele raske teema on seeläbi muutunud veidi atraktiivsemaks, rohkete skeemide ja fotodega illustreeritud esitluseks ning nii on laste huvi mullateema vastu pisut suurem. Olen loodusvööndite muldi geograafiatunnis käsitlenud pärast seda, kui õpilased on teemaga juba esitluse kaudu tutvunud. Seega olen kursis, millest töölehe küsimustele vastates aru ei saadud, ning lähtunud teema selgitustes just õpilaste vigadest. Powerpointi esitluste koostamist oleme õpetanud nõnda, et etteantud teemal koostatud esitlused vaadatakse klassis ühiselt läbi ja siis saavad kõik oma arvamust avaldada: mis oli hästi tehtud ja mida peaks tegema paremini. Tagasisidena on õpilased väitnud, et just siis, kui oma töö tuli ette kanda, märgati oma vigu ning teiste õpilaste hindamine pani ka oma esitlust kriitilisemalt vaatama. Suure õpilaste arvuga klassides võib ettekandjad loosida, kui kõiki ei jõua ära kuulata. Ka võivad õpilased üksteise esitlusi hinnata ning hoopis antud hinnangute eest ise hinde saada. Koolis on suulise vastamise võimalused üha harvemaks muutunud, esitluste ettekandmine lisab ühtlasi esinemisjulgust, lihvib väljendusoskust ning õpetab korrektselt kritiseerima, kuid samas ka kriitikat taluma. Seepärast tasub teemale mõne tunni rohkem kulutada, et kõik saaksid esineda.
Arvutikaardid
Ilmselt on geoinformaatika kõige tähtsamaks osaks mitmesuguste arvutikaartidega tutvumine. Palju põnevaid võimalusi pakub Google Earthi programm. Olen selle asemel, et ise seletada, lasknud hoopis õpilastel mulle tutvustada, milliseid võimalusi antud programm pakub. Nende võimaluste rakendamiseks oleme teinud ühe Euroopa väikeriigi tutvustuse. Piirkond peab iseloomustamiseks olema piisavalt pisike, et õpilased informatsiooni sisse ära ei upuks. Õpilastele meeldib uurida ka Eestimaad ja eriti oma kodukohta maa-ameti kaardiserveri kaartidel. Kodukoha atlase koostamine on selleks üks võimalus.
Microsoft Wordi võimalused
Tänapäeval on reisimisvõimalused muutunud üha ahvatlevamaks. Kõrgusvööndilisuse teema juures oleme koostanud turismivoldiku ühe loosiga tõmmatud mäestikupiirkonna kohta. Tuleb teha kolmeks murtav infovoldik, kus on antud piirkonna kaart, lühitutvustus, mõned pildid, lühike ilmaolude tutvustus, ära tuleb näidata seegi, kuidas Eestist sinna pääseb ning mis selline reis maksma võiks minna. Et kogu info, kaart ja pildid pärinevad mingitest allikatest, tuleb neile korrektselt viidata. Wordi dokumendi rõhtvaade, veergudeks jagamine ning sinna teksti ja piltide paigutamine nii, et saaks välja printida kahepoolse voldiku, ei ole lihtne ülesanne. Peale selle on paljud internetileheküljed, mida siin vaja kasutada, võõrkeelsed ja seega saab abi interneti-sõnaraamatutest. Töö paremaks õnnestumiseks peab õpilastele ka mõnda paberile trükitud infovoldikut näitama. Sama põhimõtte järgi oleme VIII klassi õpilastega koostanud Rannu valla infovoldiku, millest üks väikese iluravi järel trükkigi jõudis.
Pilditöötlusprogramm ja pdf-formaat
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku loodusvööndiga oleme tutvunud pildimaterjali abil. Õpilased on koostatud pildivalimiku, mis tutvustab selliseid maastikke ja sealset elustikku. Seeläbi oleme õppinud piltide mahtu vähendama, pilditöötlusprogrammi kasutama ning koostatud valimikku doc- või ppt-formaadist pdf-formaati pöörama.
Vahelduseks
Igal aastal olen töökavasse teinud ka mõningaid ajakohaseid muudatusi ning lähtunud eeskätt oma piirkonna võimalustest ja ressurssidest. Näiteks oleme loodusvööndite Powerpointi esitluse asemel teinud hoopis Comeniuse projekti raames Eestimaa tutvustust partnerkoolidele Saksamaal, Kreekas ja Soomes. Või kandis näiteks 2. veebruaril peetavale märgalade päevale pühendatud tööjuhend pealkirja: „Lähme täna Sirtsu sohu!“. Õpilaste tööjuhis nägi välja järgmine:
2. veebruaril 1971. aastal kinnitati Iraani väikelinnas Ramsaris rahvusvaheline kokkulepe märgalade, eriti veelindude elupaikade kaitseks. See kokkulepe on tuntuks saanud Ramsari konventsioonina. Eesti ühines Ramsari konventsiooniga 1993. aastal. Tänavu on märgalade päeva juhtlause „Hoolimine märgaladest on vastus kliimamuutusele“ (Caring for wetlands – an answer to climate change).
Vaata alustuseks ppt-esitlust soode kohta.
Seejärel uuri Maaameti kodulehelt www.maaamet.ee, kus Sirtsi soo tegelikult asub. Selleks sisene vasakult menüüst geoportaali ja edasi kaardirakendusse ning otsi Ida- ja Lääne-Virumaa piirilt Tudu ja Sonda vahelt, kus selline soo asub.
Vasta järgmistele küsimustele (kopeeri need vastuste lehele):
- Kuidas eristub kaardil sooala muust maastikust?
- Suurenda kaardipilti ja kirjelda, milline Sirtsi soo on.
- Kuidas paiknevad soos laukad (järved)?
- Kus asub Rannule lähim soo?
- Vaata, mille poolest see erineb Sirtsi soost?
- Millest selline erinevus tuleb?
Meie läheduses paiknev Sangla soo on tuntud turbakaevandamise ala. Õpilased on nendest turbaväljadest mööda sõitnud, kuid ilmselt on vähe neid, kes mõelnud ka selle peale, et selline inimtegevus on aerofotodeltki nähtav. Koostasime veel Moodle keskkonnas ühise soo-entsüklopeedia. Iga õpilane selgitas ära ühe talle määratud märksõna, kuid kokkuvõttes moodustus korralik mõistepank. Töökava järgi pidime mõistepanga koostama loodusvööndite kohta, kuid sellised väikesed kõrvalepõiked teevad ka õpetaja töö vaheldusrikkamaks.
Siinkohal ei ole käsitletud näiteks maavärinate, vulkaanide või ka Eesti maavarade teemat, millega selle kursuse raames samuti saaks tutvuda, sest sobivad veebilehed on olemas.
Olen õpilastelt saanud positiivset tagasisidet, mistõttu julgen geoinformaatika kursust teistelegi soovitada. Julget pealehakkamist!
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli loodusainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-2-8